Konteiner
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Konteiner on kauba vedamiseks kohandatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käitluseta.
Kasutusel on mitmesuguseid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.
Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ning on käideldavad tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.
Konteinerite mõõtmed
muudaPraegu on kasutusel peamiselt kaks erineva pikkusega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.
Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.
Lisaks eelmainituile kasutatakse palju ka konteinereid pikkusega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).
Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel.
Standardmõõtudega konteinerid
muuda20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.
20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.
Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-des (transport equivalent units), mis vastab ühe 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³.
Kaks TEU-d võrduvad ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).
Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmisi mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.
20-jalane konteiner | 40-jalane konteiner | 45-jalane konteiner | ||
---|---|---|---|---|
meetrites | meetrites | meetrites | ||
välised mõõtmed | pikkus | 6,058 m | 12,192 m | 13,716 m |
laius | 2,438 m | 2,438 m | 2,438 m | |
kõrgus | 2,591 m | 2,591 m | 2,896 m | |
sisemised mõõtmed | pikkus | 5,898 m | 12,032 m | 13,556 m |
laius | 2,352 m | 2,352 m | 2,352 m | |
kõrgus | 2,385 m | 2,385 m | 2,698 m | |
ukseava | laius | 2,343 m | 2,343 m | 2,343 m |
kõrgus | 2,280 m | 2,280 m | 2,585 m | |
ruumala | 33,1 m³ | 67,5 m³ | 86,1 m³ | |
maksimaalne brutokaal | 24 000 kg | 30 480 kg | 30 480 kg | |
tühikaal | 2330 kg | 4000 kg | 4800 kg | |
netokoorem | 21 670 kg | 26 480 kg | 25 680 kg |
Konteinerveod
muudaKonteinervedude ajalugu
muudaVeonduses võeti konteinerid kasutusele 1950. aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu käigus. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käitlus- ja veokulusid.
Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.
Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlastivedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.
Konteinerveod meritsi
muudaSuurimad konteinerisadamad
muuda20 suurimat konteinerisadamat 2019. aasta andmetel (miljonit TEU-d) | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Koht | Riik | Sadam | 2019 | 2018 | 2016 | 2015 | 2007 | 2006 | 2005 | 2004 | 2003 | 2002 |
1. | Shanghai | 43,30 | 42,00 | 37,13 | 36,54 | 26,15 | 21,71 | 18,08 | 14,56 | 11,28 | 8,62 | |
2. | Singapur | 37,20 | 36,60 | 30,90 | 30,92 | 27,93 | 24,79 | 23,19 | 21,33 | 18,41 | 16,94 | |
3. | Ningbo | 27,53 | 26,32 | 21,57 | 20,62 | 9,35 | 7,07 | 5,21 | 4,01 | 2,77 | 1,86 | |
4. | Shenzhen | 25,77 | 25,74 | 24,22 | 24,32 | 21,10 | 18,47 | 16,20 | 13,66 | 10,65 | 7,61 | |
5. | Guangzhou | 22,83 | 21,60 | 18,58 | 17,40 | 9,20 | 6,60 | 4,68 | 3,31 | 2,76 | 2,18 | |
6. | Busan | 21,95 | 21,59 | 19,46 | 19,47 | 13,27 | 12,03 | 11,84 | 11,49 | 10,41 | 9,45 | |
7. | Qingdao | 21,01 | 19,31 | 18,01 | 17,44 | 9,46 | 7,70 | 6,31 | 5,14 | 4,24 | 3,41 | |
8. | Hongkong | 18,36 | 19,60 | 19,81 | 20,07 | 23,88 | 23,23 | 22,43 | 21,98 | 20,45 | 19,14 | |
9. | Tianjin | 17,30 | 16,00 | 14,50 | 14,11 | 7,10 | 5,90 | 4,80 | 3,81 | 3,02 | 2,41 | |
10. | Rotterdam | 14,81 | 14,51 | 12,39 | 12,24 | 10,79 | 9,69 | 9,29 | 8,28 | 7,14 | 6,51 | |
11. | Dubai | 14,11 | 14,95 | 14,77 | 15,59 | 10,65 | 8,92 | 7,62 | 6,43 | 5,15 | 4,19 | |
12. | Port Klang | 12,99 | 12,03 | 13,21 | 11,89 | 7,12 | 6,32 | 5,54 | 5,24 | 4,84 | 4,53 | |
13. | Antwerpen | 11,86 | 11,10 | 10,04 | 9,65 | 8,18 | 7,02 | 6,49 | 6,06 | 5,45 | 4,78 | |
14. | Xiamen | 11,12 | 10,70 | ? | ? | ? | ? | ? | ? | ? | ? | |
15. | Kaohsiung | 10,43 | 10,45 | 10,65 | 10,26 | 10,26 | 9,77 | 9,47 | 9,71 | 8,84 | 8,49 | |
16. | Los Angeles | 9,34 | 9,46 | 8,86 | 8,16 | 8,36 | 8,47 | 7,48 | 7,32 | 7,18 | 6,11 | |
17. | Hamburg | 9,26 | 8,73 | 8,91 | 8,82 | 9,89 | 8,86 | 8,09 | 7,00 | 6,14 | 5,37 | |
18. | Tanjung Pelepas | 9,09 | 8,96 | 8,28 | 9,12 | 5,50 | 4,77 | 4,17 | 4,02 | 3,49 | 2,66 | |
19. | Dalian | 8,76 | 9,77 | 9,59 | 9,45 | ? | ? | ? | ? | ? | ? | |
20. | Laem Chabang | 7,98 | 8,08 | 7,23 | 6,82 | ? | ? | ? | ? | ? | ? | |
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de |
Läänemere sadamate konteinerikäibeid
muudaVõrdluseks Eestile lähemad sadamad | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Sadam | 2016 | 2015 | 2006 | 2005 | 2004 | 2003 | 2002 | |
Peterburi | 1 745 182 | 1 715 139 | 1 450 000 | 1 119 346 | 776 576 | 639 474 | 580 639 | |
Gdańsk | 1 296 188 | 1 085 835 | 77 473 | 70 014 | 43 739 | 22 537 | 20 136 | |
Helsingi | 430 429 | 416 667 | 459 744 | 500 000 | 471 778 | 456 598 | ||
Klaipėda | 392 000 | 231 548 | 214 307 | 174 241 | 118 366 | 71 589 | ||
Riia | 355 200 | 130 715 | 168 978 | 150 000 | 132 074 | 127 459 | ||
Tallinn | 208 784 | 127 459 | 127 585 | 113 081 | 99 629 | 87 912 | ||
Kaliningrad | 191 000 | 181 043 | 151 047 | 112 528 | 72 489 | 44 687 | 27 871 | |
Stockholm | 51 215 | – | 38 000 | 33 726 | 34 244 | 36 289 | ||
Kotka | 452 401 | 386 552 | 325 730 | 268 592 | 243 803 | |||
Ventspils | 200 000 | – | – | 5225 | 1044 | |||
Turu | 21 000 | 18 312 | 20 962 | 30 062 | 24 643 | |||
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de |
Konteinervedu maismaal
muudaKonteinerveod Eesti raudteel
muudaSeoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2].
Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivaguniparki ca 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.
Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinna–Almatõ ja Tallinna–Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2]
Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ja maanteede kaudu.
Konteinervedude struktuur Eestis sihtkohtade järgi 2008. aastal | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|
Riik | Osa | |||||
Venemaa | 43% | |||||
Kasahstan | 24% | |||||
Eesti | 21% | |||||
Kõrgõzstan | 6% | |||||
Usbekistan | 4% | |||||
Allikas: Äripäev, 27. mai 2008 |
Lennunduses kasutatavad konteinerid
muudaKuigi suuremad lennufirmad kasutavad täpselt nende endi lennukite tarvis kohandatud kontreinereid, on IATA kokku pannud standardkonteinerite mõõdud.
LD-tähistusega konteineritüüpide mõõdud on toodud allolevas tabelis.
Tähistus | Laius tollides (2,54 cm) |
Kõrgus tollides |
Sügavus tollides |
Mahutavus naeltes |
Ruumala | Kuju |
---|---|---|---|---|---|---|
LD-1 | 92,0 | 64,0 | 60,4 | 3500 | – m³ | Tüüp A |
LD-2 | 61,5 | 64,0 | 47,0 | 2700 | 3,4 m³ | Tüüp A |
LD-3 | 79,0 | 64,0 | 60,4 | 3500 | 4,3 m³ | Tüüp A |
LD-4 | 96,0 | 64,0 | 60,4 | 5400 | – m³ | Ristkülikukujuline |
LD-5 | 125,0 | 64,0 | 60,4 | 7000 | – m³ | Ristkülikukujuline |
LD-6 | 160,0 | 64,0 | 60,4 | 7000 | 8,8 m³ | Tüüp B |
LD-7 | 125,0 | 64,0 | 80,0 | 13 300 | 10,6/11,6 m³ | Rect. or Contoured |
LD-8 | 125,0 | 64,0 | 60,4 | 5400 | 6,9 m³ | Tüüp B |
LD-9 | 125,0 | 64,0 | 80,0 | 13300 | – m³ | Rect. or Contoured |
LD-10 | 125,0 | 64,0 | 60,4 | 7000 | – m³ | Contoured |
LD-11 | 125,0 | 64,0 | 60,4 | 7000 | 7,2 m³ | Ristkülikukujuline |
LD-29 | 186,0 | 64,0 | 88,0 | 13 300 | – m³ | Tüüp B |
LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on kasutatavaimad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3-konteineritega.
Suurimad konteinerveofirmad
muuda10 suurimat konteinerveofirmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006 | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|
Koht | Firma | TEU mahutavus | Turuosa | Laevade arv | ||
1. | A.P. Møller-Mærsk | 1 665 272 | 18,2% | 549 | ||
2. | Mediterranean Shipping Company S.A. | 865 890 | 8,6% | 299 | ||
3. | CMA CGM | 507 954 | 5,6% | 256 | ||
4. | Evergreen Marine Corporation | 477 911 | 5,2% | 153 | ||
5. | Hapag-Lloyd | 412 344 | 4,5% | 140 | ||
6. | China Shipping Container Lines | 346 493 | 3,8% | 111 | ||
7. | American President Lines | 331 437 | 3,6% | 99 | ||
8. | Hanjin-Senator | 328 794 | 3,6% | 145 | ||
9. | COSCO | 322 326 | 3,5% | 118 | ||
10. | NYK Line | 302 213 | 3,3% | 105 |
Vaata ka
muuda- Keith Walton Tantlinger (1919–2011)[4] ja Malcom Purcell McLean (1913–2001)[5]
- Konteinerjaam
- Konteinerilaev ja ümberehitatud tanker Ideal X
- Konteineriterminal
- Logistika
Viited
muuda- ↑ "Eesti Raudtee vedas märtsis esmakordselt üle tuhande konteinerühiku". Eesti Raudtee. 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007.
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti Raudtee sõlmis Hansa Liisinguga lepingu konteinerplatvormide soetamiseks". Eesti Raudtee. 10. mai 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007.
- ↑ "Eesti Raudtee konteinerveod on aastaga kasvanud ligi topelt". Eesti Raudtee. 3. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2013.
- ↑ September 6, 2011, MARGALIT FOX, Keith Tantlinger, Builder of Cargo Container, Dies at 92, NYTimes.com
- ↑ May 29, 2001, WOLFGANG SAXON, M. P. McLean, 87, Container Shipping Pioneer, NYTimes.com
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Konteinerid |