Konsekutiivsed reaktsioonid

Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile. Näiteks metaani kloorimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4.

Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)

Siin nimetatud reaktsioone tuleb eristada astmelisetst reaktsioonidest (stepwise reaction), mis kulgevad üle ebastabiilsete intermediaatide.

Lihtsaim järjestikuliste reaktsioonide juht on kaks pöördumatut esimest järku reaktsiooni:

A → B → C kiiruskonstantidega k1 ja k2

Vastavad kineetilised võrrandid saame:

d[A]/dt = -k1[A]
d[B]/dt = k1[A] - k2[B]
d[C]/dt = k2[B]
algmomendil (t=0) lähtekontsentratsioonid [B]0 = [C]0 = 0

Nende võrrandite integreerimine annab kontsentratsioonid ajas:

Siinjuures vahesaaduse B kontsentratsioon reaktsiooni algperioodil kasvab, kuid lõpupoole kahaneb. Selleks et saada saadus B, tuleb protsess katkestada madalal või mõõdukal konversiooni astmel.

Vaata ka

muuda