Ava peamenüü

Komplekstakistuse mõõtur on vahend kaksklemmi elektrilise komplekstakistuse ehk vahelduvvoolutakistuse Ż parameetrite mõõtmiseks. Üldtuntud lahenduseks on vahelduvvoolu mõõtesild.

Analoogiline seade on kompleksjuhtivuse mõõtur, mis on mõõteseade komplekstakistuse Ż pöördväärtuse ehk kompleksjuhtivuse vektori Ý parameetrite väärtuste mõõtmiseks. Tihti on samas mõõteseadmes realiseeritud mõlema suuruse mõõtmise võimalus.

Enamikul juhtudel on komplekstakistuse ja -juhtivuse mõõturid realiseeritud elektroonse mõõtevahendina.

Elektroonses mõõtetehnikas on levinuim lahendus komplekstakistuse Ż=R+jX=Ze reaalosa R ja imaginaarosa X mõõtmine faasitundlike vahendite abil, näiteks sünkroondetekteerimise teel. Vähem kasutatakse mooduli Z ja faasi Φ mõõtmist, näiteks voltmeetri ja fasomeetri abil.

Siinjuures on komplekstakistuse Ż kui vektorsuuruse parameetrite jaoks kehtivad järgmised üleminekuseosed:
Z=sqrt(R2+X2) ja Φ=arctan(X/R);
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ.

Komplekstakistuse parameetrid on reeglina sagedusest sõltuvad.
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:
XC=1/ωC.
Puhtalt kompleksne induktiivtakistus sõltub sagedusest võrdeliselt:
XL=ωL.

Induktiivsuse L ja mahtuvuse C mõõtmise seadmete (LCR-mõõturid) puhul on tihti eeldatud, et teised takistuse komponendid (nö parasiitkomponendid) praktiliselt puuduvad. Reaalsete reaktiivkomponentide puhul see nii alati ei ole.

Reaalsete induktiivpoolide puhul on nendeks komponentideks pooli mähise aktiivtakistus, mis ilmneb pooli aseskeemis järjestiktakistusena r, ja parasiitne mahtuvus, mis ilmneb paralleelmahtuvusena Cp. Kondensaatorite puhul ilmub aseskeemi dielektrilist kadu iseloomustav paralleelne kaotakistus Rp. Kõrgetel sagedustel võivad nende aseskeemidesse lisanduda veel teisedki parasiitsed elemendid.

Analoogiliselt võivad reaktiivsed parasiitkomponendid põhjustada probleeme oma olemuselt aktiivtakistusliku komponendi R mõõtmisel.

Eestis on komplekstakistuse ja/või -juhtivuse mõõtureid projekteeritud ja valmistatud TRÜ (TTÜ) (Vello Reeben, u 1960) ja TPI (TTÜ) osakondades (valmistatud eksperimentaaltöökodades).