Kolloidhõbe on kolloid hõbedaosakestest. Antibakteriaalse toime tõttu kasutati seda kuni 1940. aastateni infektsioonitõrjevahendina, enne kui see asendati antibiootikumidega, mida peeti turvalisemaks ja efektiivsemaks[1].

1990ndatel hakati seda müüma alternatiivmeditsiinis mineraalse lisandina, mida peetakse sobivaks mitmete haiguste ärahoidmiseks või ravimiseks, muuhulgas vähk, diabeet, AIDS, herpes[1] ja tuberkuloosi[2][3]. Ühtegi neist väidetest pole teaduslikult tõestatud[4][5]. Kui kolloidhõbedat kasutatakse kaua aega, siis võib sellest tekkida argüüria[6][2]. Samas on selle antibakteriaalne toime tõestatud[7].

Eestis tohib kolloidhõbedat kasutada mõningates kosmeetikatoodetes (juhul, kui tootjal või importijal on koostatud piisava teabega ohutusaruanne), biotsiidides, näiteks mööbli, ujumisbasseinide, kliimaseadmete jmt desinfitseerimiseks (terviseameti registreerimistunnistuse olemasolul) ning jahutus- ja töötlemissüsteemides kasutatava vee või muude vedelike säilitamiseks. Kolloidhõbedat ei ole lubatud kasutada toidulisandites ega nahadesinfitseerimisvahendites. Kolloidhõbedat sisaldavaid tooteid ei tohi müüa ravimitena ega reklaamida neid kui haigusi, talitlushäireid või väärarenguid leevendavaid.[8]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Fung MC, Bowen DL (1996). "Silver products for medical indications: risk-benefit assessment". J. Toxicol. Clin. Toxicol. 34 (1): 119–126. DOI:10.3109/15563659609020246. PMID 8632503.
  2. 2,0 2,1 "Colloidal Silver" (Last Updated September 2014). National Center for Complementary and Integrative Health. Vaadatud 9. oktoober 2016.
  3. Fung MC, Weintraub M, Bowen DL (1995). "Colloidal silver proteins marketed as health supplements". JAMA. 274 (15): 1196–7. DOI:10.1001/jama.274.15.1196. PMID 7563503.
  4. "Over-the-counter drug products containing colloidal silver ingredients or silver salts. Department of Health and Human Services (HHS), Public Health Service (PHS), Food and Drug Administration (FDA). Final rule" (PDF). Fed Regist. 64 (158): 44653–8. 1999. PMID 10558603.
  5. Newman M, Kolecki P (2001). "Argyria in the ED". Am J Emerg Med. 19 (6): 525–6. DOI:10.1053/ajem.2001.25773. PMID 11593479.
  6. Wadhera A, Fung M (2005). "Systemic argyria associated with ingestion of colloidal silver". Dermatol. Online J. 11 (1): 12. PMID 15748553.
  7. R. Daniels u. a.: Alte Aktivsubstanz in neuem Gewand. In: Pharmazeutische Zeitung. Ausgabe 16, 2009.
  8. "Kolloidhõbeda kasutamine toidulisandites või naha desinfitseerimisvahendites pole lubatud" Terviseamet, 21. oktoober 2015

Välislingid muuda