Ava peamenüü

Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Hopa piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Koivaliina vald

läti Gaujienas pagasts

Vapp

Pindala: 126 km²
Elanikke: 831 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
Keskus: Koivaliina
Gaujienas pagasts LocMap.png
Koivaliina vald

Vald piirneb läänes Zvārtava ja Grundzāle vallaga, lõunas Vireši vallaga, idas Trapene vallaga ja põhjas Eesti Valga ja Rõuge vallaga.

Valla pindala on 126 km². 2016. aasta seisuga elas seal 940 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 848 lätlast, 38 venelast, 8 valgevenelast, 5 ukrainlast ja 2 poolakat.[3] Valla keskus on Koivaliina küla. Vallavanem on Inese Lukjanoviča.[4]

Valda läbib Koiva jõgi, seal asub ka Zvārtava järv.

AjaluguRedigeeri

Koivaliina mõisa juurde tekkis mõisavald aastal 1822. Aastal 1895 liideti sellega Sikšņi vald, aastal 1897 Grundzāle vald, aastal 1902 aga Bormaņi vald. Agraarreformi ajal oli Koivaliina mõisa (Schloß-Adsel) pindala koos Dārta mõisaga ja Koivaliina kirikumõisaga 2665,44 hektarit, Sikšņi mõisale kuulus aga 1179,65 hektarit maad.[5] Agraarreformi järel loodi taas Grundzāle ja Bormaņi vallad.

Aastal 1935 oli valla pindala 232 km², elanikke oli seal 2487.[6] 1945. aastal moodustati valda Koivaliina ja Vidaga külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1967 liideti Koivaliina külanõukoguga Zvārtava külanõukogu „Straume” kolhoosi maad.[7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Hopa piirkonda.

Kaitstvad objektidRedigeeri

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Koivaliina mõisakompleks (park, ait, tall, tallmeistri maja, laut (hilisem tuletõrjujate maja), aedniku maja (hilisem viinaköök), kasvuhoone, mõisavalitseja maja, peahoone ja kahe selle toa laed), Zvārtava mõisa peahoone ja Koivaliina kirikumõisa hoonetekompleks (peahoone, tall, ait, laut, tõllakuur, kaks ahju ja viis ust), samuti ka Atsele ordulinnus, Koivaliina kalmistu kabel ja helilooja Jāzeps Vītolsi kodukoht.[8] Kohaliku kaitse all on Zvārtava tuulik, Zvārtava mõisa park, tallid, ait, aedniku maja, Koivaliina mõisa pumbajaam, allikas "Lauvas mutes", veinikeldri varemed, jääkelder ja rehi, samuti ka Wulffide perekonna rahula värav, Koivaliina keskaegne kalmistu ja Salakase muinaskalme.[9]

Looduskaitse all on Jaunrāmnieki pärn, Zvārtava mõisa pargis kasvavad tamm ja ebatsuuga, Vārpase lehiseallee, Vārpase jalakas, Koivaliina dolomiidipaljand, Kalameca ja Markuzi kraavid. Valda jäävad ka 51 hektari suurune Koivaliina männiku hoiuala, 325 hektari suurune Lepuri soo hoiuala, 618 hektari suurune Melnsala soo hoiuala ja 528 hektari suurune Slokase soo hoiuala. Valla keskosa läbib Ziemeļgauja kaitstav maastik.[10]

AsustusRedigeeri

Valla elanikest on 89,9% lätlased, 6,0% venelased ja 1,2% valgevenelased. Teisi rahvusi on 2,9%.[11]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [12]
Dārzciems mazciems 66 (2007)
Grāvi skrajciems
Koivaliina lielciems 539 (2018)
Mežciems skrajciems 11 (2007)
Zvārtava skrajciems 56 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Apes novads, vaadatud 13.06 2017
  5. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri