Koivaliina vald

Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.

Koivaliina vald
läti Gaujienas pagasts
Pindala: 126 km²
Elanikke: 762 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 6,0 in/km²
Keskus: Koivaliina

Koivaliina vald

Vald piirneb läänes Zvārtava ja Grundzāle vallaga, lõunas Vireši vallaga, idas Trapene vallaga ja põhjas Eesti Valga ja Rõuge vallaga.

Valla pindala on 126 km². 2016. aasta seisuga elas seal 940 inimest. Aastal 2011 elas vallas 848 lätlast, 38 venelast, 8 valgevenelast, 5 ukrainlast ja 2 poolakat. Valla keskus on Koivaliina küla. Vallavanem on Inese Lukjanoviča.

Valda läbib Koiva jõgi, seal asub ka Zvārtava järv.

Ajalugu

Koivaliina mõisa juurde tekkis mõisavald aastal 1822. Aastal 1895 liideti sellega Sikšņi vald, aastal 1897 Grundzāle vald, aastal 1902 aga Bormaņi vald. Agraarreformi ajal oli Koivaliina mõisa (Schloß-Adsel) pindala koos Dārta mõisaga ja Koivaliina kirikumõisaga 2665,44 hektarit, Sikšņi mõisale kuulus aga 1179,65 hektarit maad. Agraarreformi järel loodi taas Grundzāle ja Bormaņi vallad.

Aastal 1935 oli valla pindala 232 km², elanikke oli seal 2487. 1945. aastal moodustati valda Koivaliina ja Vidaga külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1967 liideti Koivaliina külanõukoguga Zvārtava külanõukogu Straume kolhoosi maad. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Hopa piirkonda.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Koivaliina mõisakompleks (park, ait, tall, tallmeistri maja, laut (hilisem tuletõrjujate maja), aedniku maja (hilisem viinaköök), kasvuhoone, mõisavalitseja maja, peahoone ja kahe selle toa laed), Zvārtava mõisa peahoone ja Koivaliina kirikumõisa hoonetekompleks (peahoone, tall, ait, laut, tõllakuur, kaks ahju ja viis ust), samuti ka Atsele ordulinnus, Koivaliina kalmistu kabel ja helilooja Jāzeps Vītolsi kodukoht. Kohaliku kaitse all on Zvārtava tuulik, Zvārtava mõisa park, tallid, ait, aedniku maja, Koivaliina mõisa pumbajaam, allikas Lauvas mutes, veinikeldri varemed, jääkelder ja rehi, samuti ka Wulffide perekonna rahula värav, Koivaliina keskaegne kalmistu ja Salakase muinaskalme.

Looduskaitse all on Jaunrāmnieki pärn, Zvārtava mõisa pargis kasvavad tamm ja ebatsuuga, Vārpase lehiseallee, Vārpase jalakas, Koivaliina dolomiidipaljand, Kalameca ja Markuzi kraavid. Valda jäävad ka 51 hektari suurune Koivaliina männiku hoiuala, 325 hektari suurune Lepuri soo hoiuala, 618 hektari suurune Melnsala soo hoiuala ja 528 hektari suurune Slokase soo hoiuala. Valla keskosa läbib Ziemeļgauja kaitstav maastik.

• 
  Allikas Lauvas mutes
• 
  Koivaliina kirikumõis
• 
  Koiva jõgi Koivaliina all
• 
  Koivaliina kalmistu kabel
• 
  Helilooja Jāzeps Vītolsi kodukoht

Asustus

Valla elanikest on 89,9% lätlased, 6,0% venelased ja 1,2% valgevenelased. Teisi rahvusi on 2,9%.

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv
Dārzciems	mazciems	66 (2007)
Grāvi	skrajciems
Koivaliina	lielciems	539 (2018)
Mežciems	skrajciems	11 (2007)
Zvārtava	skrajciems	56 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

• 
  Atsele ordulinnus
• 
  Koivaliina mõisa uus loss
• 
  Zvārtava mõis

Välislingid

• Valla koduleht (eesti, läti ja inglise keeles)