Kohtla-Nõmme Kool

Kohtla-Nõmme Kool on põhikool Kohtla-Nõmmel.

Kohtla-Nõmme Kool on 200 vanema Eesti kooli hulgas ja kuulub selliseid koole ühendavasse Forseliuse Seltsi. 2003. aastal autasustati kooli seltsi kõrgeima autasu "Suure Kuldtukatiga". Forseliuse Selts (täisnimega Bengt Gottfried Forseliuse Selts) on aastal 1989. aastal asutatud selts, mille asutasid õppeasutused, mille ajalugu oli vähemalt 300-aastane. Hiljem ühines seltsiga ka lühema ajalooga õppeasutusi. Seltsi põhikirja järgi on nende eesmärgid muu hulgas koolitamine, haridus- ja kultuuriloo uurimine, hariduselu järjepidevuse väärtustamine, õpetaja töö väärtustamine ja õpetajakutse populariseerimine, Eesti hariduspoliitikasse ja -strateegiasse panustamine.

Ajalugu

Vanades meetrikaraamatutes on esmamainitud Jõhvi kihelkonna külakoole pastor P. Kochi aruandes konsistooriumile 31. detsembril 1788. aastal. Nende seas oli ka Kohtla kooli nimi. Teadaolevalt ei olnud tegemist asutamistähtajaga, sest nii mõnigi mainitud koolidest tegutses juba varem. Näiteks 1780. aastal kirjutas P. Kochi isa J. C. Koch, et maakoolid on asutatud suuremates külades, kuid ühtegi konkreetselt ei nimetanud. Samuti leidub kirikumeetrikas üksikuid koolmeistrite nimesid varasemast perioodist, mis lubavad oletada koolidegi olemasolu. Näiteks kinnitab Jõhvi koguduse meetrikaraamat, et juunis 1783. aastal suri Kohtla koolmeister Jüri. Tema asemele astus Mihkel, kes olevat õpetanud Kohtla koolis veel 19. sajandi algulgi. Kuid kooli varasemat kui 1788. aastast mainimist pole aga seni õnnestunud leida.

Suulise pärimuse järgi olevat rajatud esimene kool mõisa juurde ja mõisakoolina. Õpetajaks olevat olnud mõisakirjutaja ning puusepp. 1830. aasta kohta on teada, et koolimaja asus Kohtla külas (praeguses Vanakülas) ja õpetajateks olevat olnud Andres Über, kes pidas mõisas kangru ametit. Kooliruumiks oli sealasuva rehetoa otsas olev ruumikas tare. Koolis õpetati testamendist lugemist, kirikuraamatust laulmist, kirjatähtede ja numbrite kirjutamist. Üksikasjalikumad andmed kooli kohta on 1911. aasta ülevenemaalise koolide loenduse aruandes, milles selgub, et kool asub 1878. aastal ehitatud majas. Koolis oli 3 klassi, kus õppis 58 õpilast ühe õpetaja käe all. Kuni 1918. aastani pidas kooli üleval krahv Stackelberg. Tolleaegne koolimaja kujutas endast õlgkatusega palkmaja. Keskel paiknesid väike esik ja köök, paremal kooliõpetaja elutuba ning vasakul pikkade pinkide ja laudadega klassiruum, kus asusid veel kantsel, krahvi poolt ostetud orel, suur gloobus ning maakaart.

1919. aastast läks kool valla ülalpidamisele, kool muutus 4-klassiliseks ja õpilaste arv kõikus 70–90 piires. 1929. aastal avati koolis V klass ja alates 1930. aastast töötas kool 6. klassilisena. Koolis oli au sees sportimine ja koorilaul, osaleti mitmete huvialaringide töös. Kuna lapsi tuli aasta-aastalt üha rohkem juurde, jäi vana maja kitsaks ning koolijuhataja otsis võimalusi kooli laiendamiseks. Seepärast koliti 1932. aastal mõisa härrastemajja. Koolikohustuse alla kuulusid kõik 8–15-aastased lapsed. Tol ajal käidi koolis kohusetundlikult. Puuduti vaid majanduslikel põhjustel. Õpetajatel tuli tööd teha liitklassides. Kahjuks hävisid sõjatules mõlemad koolihooned, nii see, mis asus Vanakülas kui ka Kohtla härrastemajas. Kahel järgneval aastal tuli õppetööd jätkata Vanaküla pritsimajas kuni 1943. aastani, mil koliti barakktüüpi hoonesse, kus töötati 17 aastat. Vahepeal oli kool muutunud 7-klassiliseks. Alles 1960. aastal valmis uus ajakohane koolimaja ning kool nimetati ümber Kohtla-Järve 8. 8-klassiliseks kooliks. 1992. aastast sai kool 9-klassiliseks ning kuni 2013. aastani kandis Kohtla Põhikooli nime.

2013. aastast kannab kool Kohtla-Nõmme Kooli nime, kus ühise nime all on nii lasteaed kui ka kool.

Kohtla-Nõmme lasteaed

Lasteaed Liblikas tegutseb 1949. aastast. 2000. aastal kolis lasteaed Kohtla Põhikooli hoonesse. Selleks renoveeris vallavalitsus koolimaja I korrusel lasteaia jaoks ruumid. 2013. aasta septembrist ühines lasteaed põhikooliga ja kannab Kohtla-Nõmme Kooli nime. Lasteaias on kolm rühma: Pääsusabad ehk sõimerühm, Sinitiivakesed ehk keskmine (noorem) rühm ja Lapsuliblikad ehk vanem (koolieelne) rühm. Lasteaed on avatud argipäeviti kl 7–18. Õppetöö toimub eesti keeles. Toitu valmistab Kohtla-Nõmme Kooli söökla, mis on liitunud PRIA koolipiima- ja puuvilja projektiga.

Koolimaja

Kohtla-Nõmme Kooli 4-korruseline hoone valmis 1960. aastal ning oli algselt mõeldud umbes 600 õpilasele. Kuna õpilaste arv vähenes, siis hakkas ruumi järjest rohkem üle jääma. Tänapäeval asuvad koolimaja ruumides postkontor, teenuskeskus, perearsti kabinet ja apteek.

Välislingid

• Kooli koduleht