Kloostervõlv ehk kloostrivõlv on poolringikujulise ristlõikega võlvitüüp[1], mille puhul ristuvad võlvi lagipunktis kaarjad pinnad, mis kujult on nagu silindervõlvi kolmnurkse kujuga lõigud[2]. Võlvi siilud toetuvad võlvi külgi sulgedes kandeseinale, mitte nurkadesse[3].

Kloostervõlvi joonis
Rooma suure sünagoogi kloostervõlviga kuppel

Geomeetria muuda

Kloostervõlv on kahe silindervõlvi ristumisel tekkiv nende ruumide ühisosa. Võlvi iga horisontaalselt tehtud lõige on nelinurkse (või polügonaalse) kujuga. Erinevalt ristvõlvist, mille puhul võlvisiilude lõikumisjooned võlvi diagonaalidel eenduvad nurgaga siseruumi suunas, on kloostervõlvi võlvisiilude liitumisjooned ruumi suhtes nõgusad.

Arhitektuuris muuda

Kõige enam esineb kloostervõlvi kaheksanurkse põhiplaaniga ehitisi kroonivatel kuplitel, eriti nelitiskuplitel eelromaani ja romaani ehitistel, nagu Aacheni lossikabel ja Saksamaa romaani katedraalid (Speyeri toomkirik, Wormsi toomkirik, Mainzi toomkiriku idapoolne kuppel).

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda