Kloostervõlv

Kloostervõlv ehk kloostrivõlv on poolringikujulise ristlõikega võlvitüüp, mille puhul ristuvad võlvi lagipunktis kaarjad pinnad, mis kujult on nagu silindervõlvi kolmnurkse kujuga lõigud. Võlvi siilud toetuvad võlvi külgi sulgedes kandeseinale, mitte nurkadesse.

Kloostervõlvi joonis

Rooma suure sünagoogi kloostervõlviga kuppel

Geomeetria

Kloostervõlv on kahe silindervõlvi ristumisel tekkiv nende ruumide ühisosa. Võlvi iga horisontaalselt tehtud lõige on nelinurkse (või polügonaalse) kujuga. Erinevalt ristvõlvist, mille puhul võlvisiilude lõikumisjooned võlvi diagonaalidel eenduvad nurgaga siseruumi suunas, on kloostervõlvi võlvisiilude liitumisjooned ruumi suhtes nõgusad.

Arhitektuuris

Kõige enam esineb kloostervõlvi kaheksanurkse põhiplaaniga ehitisi kroonivatel kuplitel, eriti nelitiskuplitel eelromaani ja romaani ehitistel, nagu Aacheni lossikabel ja Saksamaa romaani katedraalid (Speyeri toomkirik, Wormsi toomkirik, Mainzi toomkiriku idapoolne kuppel).

Pildid

• 
  Aacheni toomkiriku keskkuppel
• 
  Speyeri toomkiriku nelitiskuppel
• 
  Cluny kloostrikiriku transeptitorni kaheksatahuline kuppellagi
• 
  Firenze toomkiriku keskkuppel
• 
  Laose Patuxai monumendi keskosa lagi

Vaata ka

• Ristvõlv
• Domikaalvõlv