Kloordioksiid
Kloordioksiid (ClO2) on rohekaskollane vees hästi lahustuv õhust raskem mürgine plahvatusohtlik gaas.
Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu kasutatakse seda valgendi (nt puidutselluloosi töötlemisel) ja desinfektandina (sh joogivee töötlemisel). Tööstuslikult saadakse kloordioksiidi peamiselt naatriumkloraadist väävelhappe ja metanooli abil või naatriumkloritist ja soolhappest. Plahvatusohtlikkuse tõttu käideldakse kloordioksiidi harva puhtal gaasilisel kujul, vaid tavaliselt vesilahusena.[1]
Toime manustamisel muuda
Pikemalt artiklis MMS
Alates 2006. aastast on mitmel pool maailmas, 2009. aastast ka Eestis turundatud MMSi nime all imeravimi või tervisetootena naatriumkloriti 28% vesilahust, mis on kloordioksiidi valmistamise üks võimalik lähteaine. Naatriumklorit on ohtlik kemikaal, mis on nahale sattumisel mürgine ja sööbiv, selle käsitlemisel võivad kaasneda mürgistusnähtudena kõhuvalu ja oksendamine.[2] Terviseameti mürgistuse infoliin on saanud mitmeid kõnesid seoses MMSi mürgistusjuhtumitega ning hoiatab, et kloordioksiid on mürk, mille tarvitamine "pole ühegi tervisehäda korral põhjendatud".[3]
Viited muuda
- ↑ "Safedy Data Sheet (Chlorine Dioxide Solution)" (PDF).
- ↑ "Terviseamet keelas MMS-i levitamise". ERR. Vaadatud 22.07.2020.
- ↑ "MMS on kloordioksiidil põhinev tervisele kahjulik lahus". Terviseameti koduleht. Vaadatud 22.07.2020.