Kindralmajor

(Ümber suunatud leheküljelt Kindral-major)

Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist. Mereväes vastab sellele kontradmirali auaste.

Taani kindralmajori õlak

Eesti

muuda

Aastatel 1918−1940 oli kindralmajori auaste Eesti kaitseväes kõrgem kolonelist ja madalam kindralleitnandist; mereväes vastas sellele kontradmirali auaste. Kindralmajori ja sellega võrdsele kontradmirali auastmele võis ülendada ohvitsere, kes teenisid vähemalt II astme (diviisiülem, Sõjaministeeriumi ja sõjaväe keskasutiste ülemad, Sõjavägede Nõukogu asjadevalitseja, Sõjavägede Õppeasutiste ülem, Merejõudude juhataja, Õhukaitse ülem, Kaitseliidu ülem, Piirivalve ülem) ametikohal. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kehtestati samasugune alluvuskorraldus, kuid pärast brigaadikindrali auastme loomist on kindralmajor sellest kõrgem.

1918−1940

muuda

Riviala

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi Märkused
1
1918
12. märts Aleksander Tõnisson (1875−1941)
2
1918
12. märts Ernst Põdder (1879−1932)
3
1918
12. märts Andres Larka (1879−1943)
4
1919
20. jaanuar Johan Laidoner (1884−1953) Ülendati kindralleitnandiks 26.03.1920 ja kindraliks 24.02.1939
5
1919
17. september Jaan Soots (1880−1942)
6
1920
13. veebruar Otto Heinze (1877−1968)
7
1920
2. märts Aleksander Silberg (1869−1926)
8
1921
1. jaanuar Dimitri Lebedev (1872−1935)
9
1921
2. detsember Paul Lill (1882−1942) Ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938
10
1922
14. veebruar Johan Unt (1876−1930)
11
1925
24. veebruar Juhan Tõrvand (1883−1942)
12
1926
24. veebruar Nikolai Reek (1890−1942) Ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938
13
1928
24. veebruar Gustav Jonson (1880−1942)
14
1928
24. veebruar Johannes Orasmaa (kuni 1935 Johannes Roska) (1890−1943)
15
1928
24. veebruar Tõnis Rotberg (1882−1953)
16
1932
24. veebruar Ants Kurvits (kuni 1936 Hans Kurvits) (1887−1943)
17
1935
24. veebruar Herbert Brede (1888−1942)
18
1936
24. veebruar Jaan Kruus (1884−1942)
19
1937
24. veebruar Aleksander Pulk (1886−1942)
20
1937
24. veebruar Otto Sternbeck (1884−1941)
21
1937
24. veebruar Voldemar Rieberg (1886−1952)
22
1937
24. veebruar Hugo Kauler (1893−1942)
23
1939
24. veebruar August Traksmaa (1893−1942)
24
1940
24. veebruar Aleksander Jaakson (1892−1942)
25
1940
24. veebruar Richard Tomberg (1897−1982)
26
1940
24. veebruar August Kasekamp (1889−1942)

Kindralmajor-meedikud

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi
1
1921
10. juuni Werner Zoege von Manteuffel (1857−1926)
2
1921
10. juuni Aleksander Paldrok (kuni 1936 Aleksander Paldrock) (1871−1944)
3
1921
29. juuni Ludvig Puusepp (1875−1942)
4
1922
24. veebruar Arthur Lossmann (1877−1972)
5
1933
24. veebruar Hans Leesment (1873−1944)
6
1937
24. veebruar Martin Jervan (1891−1942)

Kindralmajor-juristid

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi Märkused
1
1926
24. veebruar Gustav Kunnos (1878−1926) Ülendati varem 16.05.1919 kindralmajoriks Aleksandr Koltšaki poolt
2
1937
24. veebruar Nikolai Helk (1886−1941)

Kindralmajor-intendant

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi
1
1932
24. veebruar Rudolf Reimann (1884−1946)

Reservkindralmajorid, kes pole olnud Eesti Vabariigi tegelikus sõjaväeteenistuses

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi Märkused
1
1920
18. detsember Otto von Krusenstern (1880−1935) Ülendati varem kindralmajoriks Nikolai Judenitši poolt 25. mail 1919[1]
2
1921
7. juuni Aleksander Dehn (1867−1930) Ülendati varem Vene kindralmajoriks 17. juunil 1914[2]
3
1921
18. juuli[3] Wilhelm Luther (1876−1940) Ülendati varem Vene kindralmajoriks 30. juulil 1915[4]

Jüri Uluots 1944

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi Märkused
1
1944
20. september[5] Jaan Maide (1896−1945) Ehkki käskkirja järgi ülendati ta kindraliks, loetakse teda tänapäeval üksmeelselt kindralmajoriks
 
Eesti maaväe kindralmajori õlak
 
Eesti õhuväe kindralmajori õlak

Alates 1991

muuda

Maavägi

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi Märkused
1
1993
17. juuni Aleksander Einseln (1931–2017) Ülendati kindralleitnandiks 22.06.1995 ja kindraliks 03.12.1995
2
1997
4. juuni Johannes Kert (1959−2021) Ülendati kindralleitnandiks 19.06.1998
3
1998
19. juuni Ants Laaneots (sündinud 1948) Ülendati kindralleitnandiks 18.02.2008 ja kindraliks 21.06.2011
4
2012
21. märts Neeme Väli (sündinud 1965)
5
2013
18. veebruar Riho Terras (sündinud 1967) Ülendati kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017
6
2017
8. mai Meelis Kiili (sündinud 1965)
7
2018
14. veebruar Martin Herem (sündinud 1973) Ülendati kindralleitnandiks 18.02.2021 ja kindraliks 24.01.2023
8
2018
14. veebruar Indrek Sirel (sündinud 1970)
9
2021
15. juuni Veiko-Vello Palm (sündinud 1971)
10
2023
22. veebruar[6] Enno Mõts (sündinud 1974)
11
2023
23. juuni Riho Ühtegi (sündinud 1964)
12
2023
23. juuni Ilmar Tamm (sündinud 1972)
13
2024
19. juuni Vahur Karus (sündinud 1974)
14
2024
19. juuni Andrus Merilo (sündinud 1973)

Õhuvägi

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi
1
2004
20. juuli Teo Krüüner (sündinud 1943)
2
2010
15. juuni Vello Loemaa (sündinud 1951)
3
2016
1. juuni Valeri Saar (sündinud 1955)
4
2024
19. juuni Rauno Sirk (sündinud 1975)

Piirivalve

muuda
Nr Aasta Kuupäev Nimi
1
2004
26. märts Harry Hein (sündinud 1945)

Ameerika Ühendriigid

muuda

Ameerika Ühendriikide maaväes, merejalaväes ja õhuväes on kindralmajori auaste (Major General) (kahetärnikindral) neljast kindrali järgust teine. Väeliikide (armee, merejalavägi, õhuvägi) kindralid atesteerivad nende all teenivad brigaadikindraleid ning koostavad nimekirja ohvitseridest, keda nad soovitavad kindralmajoriks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse vastava väeliigi ministrile (armees armeeminister, merejalaväes mereväeminister ning õhuväes õhuväeminister) ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle presidendile. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja väeliigi ministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama senat enamushääletusega.

Kindralmajorid teenivad peamiselt diviisiülemana, kindralleitnantide asekindralina, neljatärnikindralite staabiülemana ning Rahvuskaardis nende osariigi kindraladjutandina.

Kindralmajori auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 35 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani.

Leedu

muuda

Kindralmajor (leedu keeles generolas majoras) on Leedu kaitseväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigados generolas) ja kõrgem kindralleitnandi (generolas leitenantas) auaste. Leedu mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.

Alates 1991

muuda
Nr Aasta Nimi Märkused
1
1993
Jonas Andriškevičius (sündinud 1944)
2
2001
Jonas Kronkaitis (sündinud 1935)
3
2004
Valdas Tutkus (sündinud 1960) Ülendati kindralleitnandiks 2007
4
2007
Vitalijus Vaikšnoras (sündinud 1961)
5
2009
Arvydas Pocius (sündinud 1957) Ülendati kindralleitnandiks 29.07.2011
6
2010
Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) Ülendati kindralleitnandiks 22.06.2015
7
2011
Edvardas Mažeikis (sündinud 1961)
8
2012
Almantas Leika (sündinud 1968)
9
2018
Valdemaras Rupšys (sündinud 1967) Ülendati kindralleitnandiks 24.07.2019 ja kindraliks 10.07.2023
10
2019
Gintautas Zenkevičius (sündinud 1962)
11
2022
Remigijus Baltrėnas (sündinud 1974)
12
2022
Mindaugas Steponavičius (sündinud 1974)

Läti

muuda
 
Läti kindralmajori õlak

Kindralmajor (läti keeles ģenerālmajors) on Läti maaväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigādes ģenerālis) ja kõrgem kindralleitnandi (ģenerālleitnants) auaste. Läti mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.[7]

Alates 1991

muuda
Nr Aasta Nimi Märkused
1
2008
Juris Maklakovs (sündinud 1964)
2
2010
Raimonds Graube (sündinud 1957) Ülendati kindralleitnandiks 2012
3
2014
Andis Dilāns (sündinud 1970)
4
2014
Juris Zeibārts (sündinud 1959)
5
2016
Leonīds Kalniņš (sündinud 1957) Ülendati kindralleitnandiks 2017
6
2016
Ivo Mogiļnijs (sündinud 1968)
7
2022
Imants Ziediņš (sündinud 1969)

Portugal

muuda

Portugalis kasutati küll mereväes kontradmirali auastet (contra-almirante), aga väljaspool mereväge kasutati kaua aega brigadiri auastet. Kindralmajori auaste eksisteeris üksnes lühikest aega 18621864. Alles 1999. aastal loodi Portugalis uuesti kindralmajori auaste.

Prantsusmaa

muuda

Prantsusmaal ei ole major général auaste, vaid ametikoht, mis antakse kindralitele, tavaliselt armeekorpusekindrali (général de corps d'armée) auastmes olevale isikule. Prantsusmaa sõjaväes on viis kindralmajorit: armeede kindralmajor (peastaabi ülem), maaväe kindralmajor, mereväe kindralmajor, õhuväe kindralmajor ja sandarmeeria kindralmajor. Kindralmajori ametikoht on madalam kui sõjaväe ülemjuhataja ametikoht, mis tavaliselt kuulub armeekindrali auastmes isikule.

Endised kasutajad

muuda

Nõukogude Liit

muuda

Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.

Saksa DV

muuda

Saksa DV-s oli kindralmajor kindralitest kõige madalam auaste. Sellest kõrgemad auastmed olid kindralleitnant, kindralooberst, armeekindral ja lõpuks Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, kuigi viimast ei antud mitte kunagi kellelegi.

Viited

muuda
  1. http://www.grwar.ru/persons/person/800.
  2. http://www.grwar.ru/persons/person/1966.
  3. ERA, f. 495, n. 7, s. 2959, L 13.
  4. ERA, f. 495, n. 7, s. 2959, L 11.
  5. Jaan Maide Eesti Sõjamuusuemi Ohvitseride andmekogus.
  6. "34. E. Mõtsale ja T. Susile sõjaväelise auastme andmine". president.ee. Vaadatud 3. märtsil 2023.
  7. Läti kaitseväe auastmed [1] Vaadatud 27. veebruar 2017