Kimmkatus on kimmidest tehtud katus, mis on maailmas kõige levinum puitkatuse tüüp. Eestis hakkas see levima alles 20. sajandil. Pakust või plangust saetud või lõhestatud kiilukujulised kimmid on valdavalt ühest otsast 3–5 mm ja teisest 13–25 mm paksud, 7–14 cm laiad ja 60–65 cm pikad. Mõnikord lõigatakse neisse vee ärajuhtimiseks ka sooned. Laiema ehk nähtavale jääva otsa kujundus varieerub, mistõttu on ka katusemustrid erinevad.

Kimmkatus

Levinud materjal on mänd ja kuusk, leidub ka tammest kimme. Paigaldus sarnaneb sindelkatuse põhimõttega: kolm kihti, nii et ülemine kiht katab alumise vahed ja naelapead.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Puitkatus. Tüübid, hooldus ja parandamine". Muinsuskaitseamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.04.2021. Vaadatud 30.03.2021.

Kirjandust muuda

  • Joosep Metslang. "Katuseraamat" 2016

Välislingid muuda