Kilk (ajaleht)

Kilk oli nalja- ja pilkeleht, mis ilmus aastatel 1912–1914 Tallinnas. Esimene number ilmus 21. jaanuaril 1912.

Pilkeleht Kilk 1912 nr 2 esikaas Otto Krusteni karikatuuriga

Esimese numbri tiitellehel oli kirjas, et ajaleht hakkab ilmuma kaks korda kuus, iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval. Sageli aga ajalehe ilmumine hilines, 1912. aasta sügisel jäi trükitööliste streigi tõttu paar numbrit üldse ilmumata. 1914. aastal hakkas ilmuma igal nädalal.

Toimetus asus Tallinnas Dunkri tänav 7. Ajalehe väljaandja oli poola juurtega eestlane Karl Pinkowsky, kes kirjutas ajalehte ka palju tekstilist osa. Toimetaja oli Jüri Vilms. Kilgis pilati baltisaksa paruneid ning Jaan Tõnissoni ja tema valitsust, samuti kritiseeriti rahva liigjoomist ja karskusliikumise tegevusetust. Kritiseeritakse "Nella" mehi, võetakse osa neljanda riigiduuma valimistest ja kirjeldatakse töötajate eluolu Narvas. Kritiseeriti ka teisi ilmuvaid ajalehti, peamiselt Revelskije Izvestija, Ajaleht, Tallinna Teataja ja Rakvere Teataja, kuid sageli reklaamiti Narvas ilmuvat ajalehte Kiir. Ajalehes avaldati sageli mitmeid satiirilisi artikleid, mis balansseerisid päris lubamatul piiril, seetõttu mitmed väljaande numbrid sattusid ka aresti alla.

Ajalehte tsenseeriti sageli nn valgete laikudega, mille kohta kirjutati: "Eksite suureste: seal kohas, mis valge oli, polnud algusest saadik tühi ruum, vaid see ruum läks alles siis tühjaks, kui "Kilk" kitsaste väravate vahel kinni oli. Pealegi on ka paber, nüüd sõjatsensuuri ajal imelik – ei võta igast kohast trükimusta külge! ... Sellepärast ep tekivadki need valged plekid."

Ajalehte anti välja rasketes oludes ning ajakirjanikud töötasid vahel ka näljas. Toimetuse rasketest tingimustest kirjutas 1912. aastal Kilgis Karl Pinkowsky ka luuletuse:

"Nii tuli koldes praksub ala,

toas vingu, suitsu pilvena,

ning meestel endil tusk ja pala

ja tihtipeale – nälgida"

Lühikest aega toimetas ajalehte Juhan Veidenstrauch. Algul trükiti ajalehte J. & A. Paalmanni trükikojas, hiljem Ehrenpreisi trükikojas, ning ajaleht ilmus neli korda kuus. 1913. aastal ilmus pilkeleht kaks korda kuus, kuid 1914. aastal hakkas ilmuma igal laupäeval. Kokku ilmus kolme aasta jooksul 94 numbrit.

Ajaleht suleti kuberner Izmail Korostovetsi käsul 1914. aastal (nr 3).

Kaasautorid

Ajalehte anti välja ajalehe Meie Tallinna Ajaleht toimetuses koos kaasautoritega:

• August Albo – karikaturist
• Peet Aren – karikaturist
• Villem Buk
• Gori – peale karikatuuride joonistamise kirjutas följetone, satiirilisi luuletusi ja vesteid
• Peeter Grünfeldt – kirjanik, kasutas pseudonüüme Ohaka Ott, Dixi, Sinepi Siim
• Oskar Gustavson
• Lembito Hansberg
• Johan Jaks
• August Jansen – karikaturist
• Oskar Kallis – karikaturist
• Eduard Kansa
• Otto Krusten – karikaturist
• Pedro Krusten
• Juhan Kruustee – kirjanik, kasutas pseudonüümi Vermontus
• Ants Laikmaa – karikaturist
• Oskar Luts – avaldas kümmekond vestelist lugu ja mõned luuletused. Tema eripäraks oli südamlik huumor, mitte satiir. See eristas teda teistest Kilgi autoritest.
• A. Lüüs
• Konstantin Osvet – kirjanik, kasutas pseudonüüme Salmi Jaak ja Vibulane.
• Jüri Parijõgi (Parinbach)
• Eduard Pertman
• Karl Pinkowski – kasutas pseudonüüme Pan Karol, Tõhk, Pan ja Preedik Tõhk.
• Paul Pinna
• Eduard Poland – karikaturist
• Joosep Prümmel
• August Roosileht – karikaturist
• Mihkel Rumba
• Hendrik Saar
• Gustav Tikerpuu – kirjanik, kasutas pseudonüüme Ohaka Tõnu, Mart Mõru
• Aleksander-Harald Trilljärv
• Aleksander Uurits – karikaturist
• Jaan Vahtra – karikaturist
• Hans Valk
• Juhan Veidenstrauch
• E. Hartwald – karikaturist, pseudonüüm EH

Kaastööd saatsid ka lugejad. Kõige sagedamini kirjutavad autorid olid Karl Pinkowsky, Gustav Tikerpuu, Juhan Veidenstrauch ja Peeter Grünfeldt. Nemad moodustasid ka Narva ajalehe Kiir toimetuse tuumiku.

Tellimishind oli aastaks 2 rubla, pooleks aastaks 1,20 rubla ning üksiknumber maksis 10 kopikat. Kilki müüdi koos Tallinna uulitsalehega Ajaleht.