Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik
Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik, ka Kiievi koobaskloostri Uspenski kirik, on Kiievi koobaskloostri peakirik, silmapaistev barokse dekoori ja siluetiga kirik Kiievis.
Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik | |
---|---|
Собор Успіння Пресвятої Богородиці | |
Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kiriku läänefassaad | |
Riik | Ukraina |
Asukoht | Kiievi koobasklooster |
Koordinaadid | 50° 26′ 6,7″ N, 30° 33′ 26,8″ E |
Ajaloost
muudaKirikut hakati ehitama 1073. aastal Theodosiuse eestvõttel ning see valmis 1078. aastal peamiselt vürst Svjatoslav II Jaroslavitši rahastamisel ja toetusel. Kirik ehitati Kiievi-Venemaal valitsenud Bütsantsi ehituspõhimõtete järgi ja see oli pikka aega Kiievi-Vene tähtsaim sakraalhoone.
Kirik oli ühekorruseline kuppelehitis, mille keskkuplit toetas kuus ristpiilarit. Ruum oli kolmelööviline, siseruumi poolümarad apsiidid olid välisküljel bütsantsipäraselt polügonaalsed. Hoone proportsioon 3:2 sai eeskujuks paljudele järgnevatele vanavene ehitistele. Hoone fassaadid olid liigendatud lamedate pilastritega, välisseinu kaunistasid tellistest meanderfriisid.
Siseruumi keskosa oli kaunistatud mosaiikidega, nende hulgas palvetava jumalaema (Oranta) kujutis, ülejäänud ruumi seinad olid kaetud freskodega. Kiriku maalingute autoriks arvatakse olevat munk Alimpi. Algsed maalingud ja mosaiigid on hilisemate ümberehituste käigus hävinud. 11. sajandi lõpul ehitati kirikut suuremaks ja lisati põhjaküljele väike Püha Ristija Johannese ristimiskirik.
17.-18. sajandil ehitati kirik ümber ukraina barokkstiilis: katusele lisati kupleid, kusjuures ümarate kuplite asemele püstitati stiilile iseloomulikud pirnjad kuppelkatused, dekooris lisati karniise, ornamentaalset stukkdekoori ja muid kaunistusi.[1]
Nõukogude ajal suleti kirik 1920. aastate lõpul ja enamlased müüsid ikoone ja kiriku sisustust raha hankimiseks. Teise maailmasõja ajal, 3. novembril 1941. aastal lasti kirik õhku. Ehitisest säilis vaid seitsmendik ja paljud ajaloolised esemed hävisid või kadusid igaveseks[2]. Kiriku õhkijateks on peetud nii Kolmanda riigi sõjaväge kui ka Nõukogude armee sõdureid, kes mineerisid taganemisel suure osa Kiievi ajaloolistest hoonetest.[1]
Aastail 1998–2000 ehitati kirik varemetest võimalikult 18. sajandi välimust järgides uuesti üles. See pühitseti Ukraina iseseisvuspäeval 2000. aasta augustis.[1]
Pildid
muuda-
Kiriku idakülg
-
Suurkloostri kellatorn kiriku kõrval
-
Kiriku ehitusetappide põhiplaanid
-
Kiriku kujutis Püha Johannes Kuldsuu jutluste kogus 1623. aastast
-
Vassili Vereštšagin. "Kiievi koobaskloostri suurkirik". 1905
-
Kirik fotopostkaardil, 1911
-
Õhitud Jumalaema Uinumise kirik fotol 1941. aastal