Kidekša Borissi ja Glebi kirik

Kidekša Borissi ja Glebi kirik on kirik Kesk-Venemaal Vladimiri oblastis Kidekša külas Nerli jõe lähedal.

Kidekša Borissi ja Glebi kirik, vaade läänest
Vladimiri ja Suzdali valgest kivist arhitektuurimälestised
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Venemaa
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid (i), (ii), (iv)
Viited 633-008
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud 1992 (16 istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Kirik ehitati 1152. aastal vürst Juri Dolgoruki käsul kohta, kus pärimuse järgi Kiievi-Vene esimesed kristlikud märtrid Boriss ja Gleb teel Kiievisse kohtusid (kroonika Книга Степенная ..., kd 21, 192)[1], Konstantinov, lk 26[2]. Kirik võis kuuluda vürsti lossikompleksi (ilmselt puithooned) juurde, mida vürst aga enam ei kasutanud pärast Kiievi suurvürstiks saamist 1155. aastal. Asula purustati mongolite vallutusretkede ajal ja minetas oma tähtsuse. 16.–18. sajandil kasutas kirikut klooster, hiljem tegutses see kihelkonnakirikuna. Tänapäeval on seal muuseum[3] ning hoone on Vladimiri-Suzdali unikaalse keskaegse arhitektuuripärandi ühe esindajana kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse[4].

Arhitektuur muuda

Kirik on tüübilt nelja piilariga kolmelööviline ja kolme apsiidiga ristkuppelkirik ühe keskse kupliga. Hoone on ehitatud lubimördiga seotud lubjakivikvaadritest. Borissi ja Glebi kirik on üks vanemaid selles piirkonnas ja üks vähestest Juri Dolgoruki rajatud kirikutest, mis on tänapäevani säilinud. Välisseinad on liigendatud liseenidega ja kaarfriisidega (samad motiivid kaunistasid ka tambuuri), sissekäikudel on lihtsad astmikportaalid. Interjööris on säilinud osasid 12. sajandi freskodest[5]. Ehituskividelt võib leida ehitusajast pärit müürseppade meistrimärke ja seintele kraabitud grafitit.

Kiriku välimus pole säilinud oma algsel kujul. 1660. aastatel varisesid kiriku võlvid ning idaseina ja apsiidide ülaosa, algne tambuur ja kuppel. Praegune katus ja kuppel pärinevad 17. sajandist, samuti müüriti 17. sajandil kinni lõunaportaal ning suurem osa algseid aknaid, ning uued aknad raiuti seinte keskossa, mistõttu hävis osa ehitusaegset dekoori. Samast sajandist pärineb kiriku lähedale ehitatud telkkatusega kellatorn. 19. sajandil ehitati lääneseina külge madal eeskoda.

Kirik koos hilisematel sajanditel juurde ehitatud hoonetega on vermitud kolmerublasele hõbedast mälestusmündile, mis anti välja 2002. aastal Peterburis.[6]

Pildid muuda

Viited muuda

Välislingid muuda