Ketogeeniline dieet
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2018) |
Ketogeeniline dieet on piisava valgusisalduse, äärmiselt piiratud süsivesikute sisalduse ja energiavajadust katva rasvasisaldusega dieet. See suunab keha põletama rasvu ja mitte süsivesikuid. Süsivesikute puuduse korral hakkab maks rasva muutma rasvhapeteks ja ketoonkehadeks.
- Ketoonkeha koostisosad:
- beetahüdroksübutüraat
- atsetoatsetaat
- atsetoon
Ainsana keha kudedest on ajul siiski tarvis süsivesikuid, täpsemini neist toodetud glükoosi. Rasvade lagundamisest saadud ketoonikogumid asendavad süsivesikute puudusel aga ka ajus ja südamepiirkonnas glükoosi kui energiaallikat.
Seda dieeti kasutatakse meditsiinis raskestijuhitavate haiguste, peamiselt epilepsia raviks. Vere ketoonkehade kõrgenenud tase vähendab epileptilistest hoogudest tingitud krampide esinemissagedust. Kliinilised testid kinnitavad dieedi tõhusust ka neurodegeneratiivsete häirete puhul nii lastel kui täiskasvanutel.
Ajalugu muuda
Toitumisrežiime ja erilaadseid dieete on kasutatud meditsiinis alates 500 eKr. Ketogeenset dieeti tutvustasid tänapäeva tohtrid. Algselt kasutati seda toitumiskava epilepsiaraviks 1920. aastatel. Mitme aastakümne jooksul kasutati seda teraapiat maailmas laialdasemalt, kuid kaasaegsemate ravimeetodite ja ravimite väljatöötamisel vähenes dieedi kasutus.
Viimase 15 aasta jooksul on ketogeenilise dieedi populaarsus uuesti suurenenud.[viide?] Samuti on ilmutatud ulatuslikku teaduslikku huvi selle dieettoime ja raviomaduste vastu. Alates 1960. aastast on selline toitumine saanud üheks levinumaks rasvumisprobleemide ravimeetodiks.[viide?]
Esimest korda viidi läbi uuring kaalulangetamise seisukohalt 2003. aastal Fosteri ja tema kolleegide poolt. Selles katses vaadeldi väikese süsivesikute sisaldusega dieedi mõju kehakaalu alandamisele. Sooritati ka võrdluskatse traditsioonilise toitumiskava alusel. Saadud tulemused paljastasid paljutki. Grupil, kelle kaalulangetuseks kasutati ketogeenilist dieeti õnnestus küll langetada kaalu, kuid pärast erisuguse toitumise lõpetamist jäi kaal püsima. Traditsioonilise dieedi abil kaalu langetanud grupp aga jätkas kaalulangetust ka sel perioodil, mil dieet lõppenuks oli kuulutatud. Teadlased jõudsid uuringute põhjal järeldusele, et kaalukadu ei olnud seoses vähese süsivesikute tarbimisega, vaid pigem vähenenud tarbivate kalorite kogusega. Samale järeldusele jõuti ka viimaste aastate jooksul Xin Liu tehtud teadusuuringus, mis avaldati 2013. aasta märtsis. Samas kasutavad tänapäeval paljud inimgrupid seda dieeti kaalulangetuse eesmärgil, vähese taustauuringu tõttu võivad ekstreemsed toitumiskavad pigem olla negatiivse kui positiivse mõjuga. [1]
Efektiivsus muuda
Ketogeeniline dieet vähendab krambihoogude sagedust rohkem kui 50% võrra pooltel seda katsetanud patsientidel. [2] Epilepsiat põdevad lapsed saavad ketogeenilisest dieedist rohkem kasu kui mõnest krampidevastasest ravimist. [3] Dieeti on hakatud kasutama kehakaalu alandamiseks ülekaalulistel. On uuritud, et dieet toimib kehakaalu alandamise eesmärgil, kuid pikas perspektiivis ei ole see parem kui mitmekülgne toitumine. Ketogeenilisel dieedil on täheldatud võimalikku toimet vähi ja akne vastu, kuid need andmed on siiski veel esialgsed ja väheuuritud. [4]
Mõju muuda
Ketogeenilisel dieedil on nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi. Negatiivsete sümptomite vältimiseks tuleb juua rohkem vett või kasutada toidus rohkem soola.
Negatiivne mõju muuda
- 2-3 päeva pärast dieedi alustamist on peamised sümptomid
- peavalu
- väsimus
- uimasus
- iiveldus
- ärritus
- Võivad esineda
- krambid jalgades
- kõhukinnisus
- südamepuperdamine
- füüsilise aktiivsuse vähenemine
- halb hingeõhk
- Harva võib esineda
- luuvalu
- probleeme sapikividega
- juuste väljalangemine
- kolesteroolitaseme tõus
- alkoholi tarbimise vähenemine
- lööve
Positiivne mõju muuda
- Paljudel esineb
- kaalulangus
- söögiisude kontrollimine
- pidev energia ja vaimne jõud
- veresuhkru kontrolli all hoidmine
- tugev immuunsus
- rahulik kõht (vähe gaase, krampe ja valusid)
- füüsiline vastupidavus on suurenenud
- epilepsia vähenemine (kasutusel aastast 1920; süsivesikurikas toit võimaldab inimestel vähem võtta epilepsiaravimeid ning väldib krambihoogude teket)
- Veel positiivseid võimalusi:
- stabiilne vererõhk
- vähem aknet
- väheneb migreenihoogude teke
- aitab ravida ajukasvajat
- vähendab Alzheimeri tõbe
- vähem suhkrurikast toitu
- vähem kõrvetisi
- vähendab munasarja sündroomi
Toitumine muuda
- Mida süüa
- liha
- muna
- kala ja mereannid
- juust
- juurviljad, mis kasvavad maa peal (kabatšokk, kurk, tomat, paprika, avokaado jne)
- naturaalsed rasvad (või, oliiviõli)
- pähklid (soovitatavad makadaamia- või pekanipähklid)
- marjad (maasikas, mustikas, põldmari, vaarikas)
- Mida vältida
- puuvili (banaan)
- kartul
- limonaad ja mahl
- šokolaad
- nisujahu (sai, pasta jne)
- õlu
- keedetud riis
- sõõrikud
- kommid
Viited muuda
- ↑ Wheless, J. W. History of the ketogenic diet. Epilepsia. 2008; 49: 3-5. doi:10.1111/j.1528-1167.2008.01821.x. PMID 19049574
- ↑ Kossoff EH, Zupec-Kania BA, Rho JM. Ketogenic diets: an update for child neurologists. J Child Neurol. August 2009; 24(8):979–88. doi:10.1177/0883073809337162. PMID 19535814
- ↑ Freeman JM, Kossoff EH, Hartman AL. The ketogenic diet: one decade later. Pediatrics. Märts 2007; 119(3):535–43. doi:10.1542/peds.2006-2447. PMID 17332207
- ↑ Paoli, A. Ketogenic Diet for Obesity: Friend or Foe? International Journal of Environmental Research and Public Health. Veebriar 2014; 11, 2092-2107. doi:10.3390/ijerph110202092. PMID 24557522