Kelmiküla (Tallinn)
Kelmiküla on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Kassisaba ja Pelgulinna asumiga. Kelmiküla asumi pindala on 0,21 km2.[1]
| Kelmiküla | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 0,21[1] km² |
| Elanikke | 1362 (01.01.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 26′ N, 24° 44′ E |
 | |
Kelmiküla on sarnaselt Kalamaja ja Pelgulinnaga määratletud Tallinna üldplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks. Kelmiküla (Kassisaba) miljööväärtuslik ala[3] hõlmab[4] Tehnika ja Sügise tänava ümbruse[5].
Ajalugu muuda
Keskajal oli Kelmiküla tüüpiline eeslinn ja kuulus Toompeale[6]. Rahvajutu järgi olevat sinna põgenenud Tallinnas ja linnasarases seadusega pahuksisse läinud inimesed[6]. Analoogiline eeslinn oli Pelgulinn, kuhu põgenesid Toompea kurikaelad[6]. Nimelt olid Tallinn ja Toompea keskajal teineteisest halduslikult sõltumatud ning kummagi kelmid põgenesid teise asula eeslinna, kus nende vahistamine ja nende üle kohtupidamine oli raskendatud.
"Kelmiküla" oli esialgu pilkenimi. Kohanimena on see väga levinud mujalgi Eestis.[6]
Praeguse Kelmiküla asumi alasid on varem kutsutud Piiskopi kopliks ja Komtuuri kopliks. Vanimad kirjalikud andmed selle koha kohta pärinevad 1380. aastast; kopli ja linnavaheline piir määrati täpselt ära 1553. aastal. Praeguse Tehnika tänava piirkonnas asus 17. sajandil Nunnamaja.[7]
Rootsi aja lõpul plaaniti rajada Kelmiküla piirkonda uus linnaosa, kuid Põhjasõja tõttu jäi kavatsus teostamata. Iluaednik Sören Thorenfeld ostis 1810. aastal Paldiski maantee, Suve ja Sügise tänava vahelise maa-ala ning lõi sinna puukooli. Aednik August Heinrich Dietrich ostis selle krundi 1864. aastal. Dietrichi aiand oli 19. sajandi teisel poolel linna liigirikkaim ning suurim aiand, kuid see lõpetas arvatavasti pärast Dietrichi surma (1897) tegevuse.[7]
Peterburi–Tallinna–Paldiski raudtee ehitamist alustati 1860ndate lõpus. Kahekorruseline paekivist massiivne jaamahoone valmis 1871. aastal. Balti jaam oli Balti raudteel ainus I klassi jaamahoone. Jaamahoone süüdati 1941. aastal Punaarmee poolt; hoone taastati osaliselt 1945. aastal.[7]
Kuna Balti raudtee vajas oskustöötajaid, rajati 1880. aastal Tallinna Raudtee Tehnikakool. Algselt paiknes kool jaamahoone lähedal, kuid 19. sajandi lõpuks kolis kool Tehnika 18 krundile.
Praegu tegutseb selles majas Tallinna Euroopa Kool.[7]
Elanikkond muuda
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[8][9][1][2] |
|---|---|
| 2020 | 1362 |
| 2017 | 1266 |
| 2016 | 1198 |
| 2015 | 1101 |
| 2014 | 1028 |
| 2013 | 1008 |
| 2012 | 950 |
Kelmiküla asumi rahvaarv on aastail 2012–2020 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17 aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased aga 3–9%.[10]
Taristu muuda
Asumi levinuim hoonetüüp on kahe-kolmekorruseline keskse kivitrepikojaga puuhoone, nn Tallinna maja. Kelmikülas asuvad Tallinna Euroopa Kool ja Grand Meriton Hotel Tallinn. Asumi territooriumile jääb Balti jaam.
muuda
Tehnika tänav on saanud nime Tallinna Raudtee Tehnikakooli järgi.[7] Asumis on veel Reisijate tänav, Saani tänav, Suve tänav ja Sügise tänav.
Galerii muuda
-
Vaade Kelmikülale Toompealt -
Tallinna Transpordikool -
Kelmiküla, Tehnika - 2009 -
Balti jaamahoone -
Balti jaam -
Vaade Toompea poolt Balti jaamale ja Kalamaja, Kopli piirkonnale -
Tehnika tn 18 -
Paldiski mnt 16 (1964) -
Paldiski mnt 10 (1964) -
Paldiski mnt 48, kinnistu nr 1395, 2780 (1938) -
Paldiski mnt 26, kinnistu nr 218. Riemer`i endine kinnisvara (1938) -
Paldiksi mnt 18-16, kinnistu nr 202 197
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine, Kassisaba miljööväärtuslik ala nr 4
- ↑ Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsus number 78
- ↑ "Teemaplaneeringu "Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse ja kasutamistingimuste määramine" seletuskiri. 4.12 Kassisaba". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2013. Vaadatud 18. mail 2014.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti kohanimeraamat, lk. 193
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016