Kell (helitekitaja)

"Kelluke" suunab siia. Joogi kohta vaata artiklit Kelluke (jook).

Kell on heliseade, milles heli tekib kellas rippuva kellatila löökidest vastu kella pirni-, koonuse- vms kujulist ülalt suletud ja alt avatud korpust. Üldjuhul on kellad valmistatud metallist. Väikest kella nimetatakse ka kellukeseks.

Oskar Kallis, "Kalevipoeg kellukest helistamas" (1914–1915). Tartu Kunstimuuseum

Traditsiooniliselt kasutatakse kelli kirikutes jumalateenistusele kutsumiseks ja õnnetuse korral häire andmiseks, kuna kõrgest tornist kostab suure kella heli kaugele. Kellad on levinud ka muusikariistadena.

Et kell heliseks, peab see vabalt rippuma, vastasel juhul sumbuvad võnked kella korpuses kiiresti. Suurte kellade tilad pannakse tavaliselt liikuma sikutades kella külge kinnitatud köiest; kirikutes tegeleb sellega selles ametis olev kellamees, kelle töö nõuab mitme kellaga tehtava muusika korral nii füüsilist vastupidavust kui ka täpsust. Tänapäeval liigutatakse kelli tihti masinate abil. Väiksemad kellad ehk kellukesed pannakse tavaliselt liikuma raputades või pulgaga lüües.

Vaata ka

muuda