Ava peamenüü

Keisrinna Matilda, Anjou krahvinna, Inglise leedi (tuntud ka kui Maud[1] või Mathilde[2]) (veebruar 1102–10. september 1167) oli Inglismaa kuninga ja Normandia hertsogi (1100–1135) Henry I ja Edithi (Šoti Matilda) tütar ning seega isa poolt William Vallutaja lapselaps. Tema isa, Henry I, pärandas talle Inglismaa trooni, kuid Matilda ei suutnud oma õigust troonile kunagi realiseerida ning teda ei kroonitud kunagi Inglismaa kuningannaks. Matilda pärandas oma õigused Inglise troonile oma pojale. Tema vanimast pojast Henryst (Henry II, 1133–1189) sai Inglismaa kuningas (1154–1189).

Keisrinna Matilda
Keisrinna Matilda
Isikuandmed
Sünniaeg (7.) veebruar 1102
Surmaaeg 10. september 1167 (65-aastasena)
Vanemad Henry I
Edith (Šoti Matilda)
Lapsed Henry II
Geoffroy
William
Sugulased Stephen de Blois
William Vallutaja
Richard I Lõvisüda

Matilda valitsejakarjääri hiilgeajaks on peetud ajavahemikku 1139–1148, kui ta kandideeris Henry I ainsa legitiimse järglasena Inglismaa troonile. Matilda trooninõudlus tegi temast esimese Inglismaa naissoost troonipärija, kes soovis ainuisikulist tunnustust naissoost valitsejana. Kuigi ka enne Matildat olid anglosaksi naised omanud kuninglikku võimu, olid nad valitsenud oma abikaasade või alaealiste poegade nimel regentidena. [3]

ElukäikRedigeeri

Matilda sündis tõenäoliselt 7. veebruaril 1102. Ta oli Henry I (Inglismaa kuningas ja Normandia hertsog) ja Edithi/Matilda tütar[4] ning üks kahest paari täisikka jõudnud ühisest järeltulijast. Henry teine legitiimne järeltulija ja loodetav troonipärija William Adelin hukkus aastal 1120 traagiliselt laevaõnnetuses. [5]

Aastal 1114, kui Matilda oli 11-aastane, korraldas Henry I abielu Matilda ja Püha Rooma Keisririigi keisri Heinrich V vahel. Selle abieluga sai Matilda endale Püha Rooma Keisririigi keisrinna tiitli. Heinrich V suri aastal 1125. Lesestunud Matilda oli ikka veel noor ning lastetu.[5]

1128. aastal korraldas Henry I abielu 25-aastase keisrinna Matilda ning 14-aastase Anjou krahvi Geoffroy V vahel. Aasta pärast pulmi jättis Matilda oma abikaasa ning naasis Inglismaale. Nende abielu puhul osutusid probleemideks vanusevahe ja staatuste erinevus. Aastal 1131 uuendas paar abieluvandeid ning Matilda naasis Geoffroy V juurde. Matilda ja Geoffroy olid abielus 22 aastat ning neil sündis abielu jooksul kolm poega. [6]

  • Henry II, Inglismaa kuningas (1154–1189) ning Anjou krahv ja Normandia hertsog
  • Geoffroy, Nantes'i krahv
  • William, Poitou krahv

Elu lõpuaastad veetis Matilda Normandias, kus ta suri 10. septembril 1167. Ta oli siis 65-aastane. [7]

PärijakriisRedigeeri

 
14. sajandi illustratsioon Valge Laeva laevahukust aastal 1120

Pärast oma ainsa legitiimse meessoost järeltulija William Adelini traagilist surma 1120. aastal otsustas Inglismaa kuningas Henry I pärandada trooni Matildale[5].Kuivõrd Henry I teine abielu (Adelizaga) oli jäänud lastetuks, oli Matilda tema ainus legitiimne, s.o seaduslikust abielust sündinud järeltulija[8].

Henry I-l oli ka mitu abieluvälist last, kellele ta oleks võinud ajastu tavade järgi samuti trooni pärandada. Üheks nendest oli Robert, keda C. Beem on kirjeldanud kui head sõjameest ja isale truud liitlast. Sobivaid troonipretendente leidus ka Henry lähisugulaste seas. Üks neist oli Henry I õepoeg Stephen de Blois. Henry I avaldas aga soovi, et pärijaks saaks tingimata tema seaduspärane järglane Matilda, sõltumata sellest, et tegu oli naisega. [9]

Vaid aasta pärast Matilda lesestumist (1125) kutsus Henry I tütre tagasi Inglismaale. 1126. aasta lõpus kutsus kuningas kokku kuningliku nõukogu ning 1. jaanuaril 1127 vandusid vasallid truudust Matilda toetamiseks Inglismaa troonipärijaks saamisel. Kokku kutsutud vasallide hulka kuulus ka Stephen de Blois.[10]

Henry I vasallid vandusid Matildale truudust kahel korral [11]. Selleks, et kindlustada järgmine põlvkond troonipärijaid korraldas Henry I abielu Anjou krahvi Geoffroy V ja lesestunud keisrinna Matilda vahel. Teisest abielust tõi Matilda aastatel 1133 ja 1134 ilmale kaks poega, kes elasid üle imikuea, tugevdades Matilda kandidatuuri Inglismaa troonile[12]. Kuigi Matildal oli seadusliku pärijana õigus troonile, ei jõudnud ta seda õigust kunagi realiseerida. Pärast isa surma 1135. aastal täitis tekkinud võimutühimiku Matilda nõbu Stephen de Blois, jättes Matilda seega pärandist ilma.[13]

Võitlus trooni pärastRedigeeri

1135. aasta detsembris suri Henry I Normandias. Matildal tundusid C. Beemi hinnangul olevat isa trooni pärimiseks kõik eeldused: ta oli Henry I ainus seadusjärgne pärija, tal oli enesel kaks legitiimset meessoost järeltulijat ning talle ja ta järglastele oli vannutud truudust. Hoolimata eeltoodust esines juba enne Henry I surma vastuseisu Matilda kandidatuurile isa pärijana. Mitmed Henry I toetajad lugesid Matildale antud vandeid kehtetuteks, kuivõrd neile ei olnud antud õigust kaasa rääkida Matilda teise abikaasa valikul.[14]

Isa surma ajal viibis Matilda Anjous. Matildale aastal 1127 antud truudusvanded ei taganud talle aga automaatset õigust Inglismaad Henry I surma järel valitsema asuda. Troonile pääsemiseks pidanuks ta isiklikult Londonisse minema ja laskma end Westminister Abbeys Inglismaa valitsejaks kroonida. Matilda jäi aga Prantsusmaale, tegemata kohest katset trooni endale haarata. Üks võimalikest põhjustest, miks Matilda Inglismaale ei sõitnud, võis olla tema rasedus: on arvatud, et tõenäoliselt oli Matilda oma kolmanda lapse ootel.[15]

Samal ajal kui Matilda jäi Prantsusmaale, asus tema nõbu, s.o Henry I õepoeg Stephen de Blois võimutühimikku täitma. Kuigi Stephen oleks olnud kaasaegsete tavade järgi ideaalne meessoost troonipärija, ei kaalunud teda kunagi troonipärijana. Kolm nädalat pärast Henry I surma lasi Stephen de Blois ennast Londonis kroonida. [15] Tõenäoliselt nõustusid Geoffroy ja Matilda algselt, et kõige praktilisem viis tema pärandi saavutamiseks oleks Normandia vallutamine. Kuigi Stephen kogus tuntust Normandia hertsogina, ei suutnud ta piirkonda aga täielikult oma kontrolli all hoida. Matilda, nähes Stepheni vastuseisu kirikuga otsustas ise alternatiivse valitsejakandidaadina Inglismaa troonile kandideerida. Geoffroy jätkas aga Normandia vallutamisega. Aastal 1137 sõlmisid Geoffroy ja Stephen vaherahu, kuid järgmised seitse aastat oli Geoffroy siiski pühendunud Normandia vallutamisele. 1144. aastal sai Geoffroyst ametlikult Normandia hertsogkonna hertsog. [16]

Septembris 1139 jättis Matilda abikaasa ja lapsed Prantsusmaale ning sõitis ise Inglismaale, kus esitles ennast alternatiivse valitsejana Stephen de Blois'ile [17]. Inglismaal pälvis ta mitmete parunite, kaasa arvatud oma poolvenna Roberti toetuse[18]. Vahemikus 1139–1141 seadis Matilda end sisse Edela-Inglismaal, esitledes end alternatiivse valitsejana Stephen de Blois'ile. Matilda esitles ennast kui ainuisikulist naissoost valitsejannat. Pärast Matilda Inglismaale saabumist alanud kodusõdade perioodi on nimetatud ka "anarhiaks". Selle käigus võeti 1141. aasta kevadel vangi kuningas Stephen ning anti üle Matildale. Matilda võttis üle kuninglikud maavaldused ja ametikoha. Kuigi üksikutes ametlikes dokumentides on teda mainitud kui kuningannat, ei kroonitud teda ametlikult kunagi. Märtsis 1141 otsustati Winchesteris Matildale anda valitseja tiitel Domina Anglorum, s.o „Inglise Leedi“ ning talle pakuti ametlikult valitseja krooni. Matilda ei võitnud londonlaste usaldust ning juunis 1141 oli Matilda sunnitud tagasi tõmbuma Oxfordi. [19]

1141. aasta oktoobris võeti Matilda poolvend ja peamine sõjaline nõuandja Robert Stepheni abikaasa, kuninganna Matilda, vägede poolt pantvangi. Matilda oli sunnitud pantvange vahetama ning andis vastutasuks tagasi kuningas Stepheni. Aastal 1148 pärandas Matilda oma õigused troonile poeg Henryle. Ta naasis Normandiasse, kus ühines oma perega täielikult esimest korda pärast 1139. aastat. Stepheni surma järel (1154) sai Henryst uus Inglismaa valitseja. [20]

IsiklikkuRedigeeri

Matilda tiitel pärast teist abielu oli krahvinna. Sellest olenemata ei viidanud Matilda endale kunagi kui Anjou krahvinnane, vaid eelistas enda nimetamist kui Mathildis Imperatrix (keisrinna Matilda). [21] Ta ei loobunud kunagi oma keisrinna tiitlist, kandes seda alates oma esimesest abielust kuni surmani[22]. Keisrinna tiitlile järgnes regis Henrici filia (kuninga Henry tütar). Hiljem lisandus sinna ka Domina Anglorum (Inglise Leedi). [21]

ViitedRedigeeri

  1. "Empress Matilda". Britannia. Vaadatud Kasutatud 17.12.2018.
  2. Katharina Müller. "Kaiserin Mathilde - Empress Matilda". Speyer.de. Vaadatud 03.12.2018.
  3. Beem 2008, pp. 25–26, 29
  4. Empress Matilda. English Monarchs.
  5. 5,0 5,1 5,2 Beem 2009, p. 3
  6. Beem 2009, pp. 4, 5
  7. "Empress Matilda". Britannia. Vaadatud Kasutatud 19.12.2018.
  8. Beem 2009 pp. 3, 9
  9. Beem 2008, pp. 35–36
  10. King 2011, p. 30
  11. Beem 2008, p. 26
  12. Beem 2009, p. 4
  13. Beem 2009, p. 7
  14. Beem 2009, p. 6
  15. 15,0 15,1 Beem 2009, pp. 6-7
  16. Beem 2009, p. 8
  17. Beem 2009, pp. 8-9
  18. Beem 2008, p. 26
  19. Beem 2009, pp. 9–12
  20. Beem 2009, p. 13
  21. 21,0 21,1 Beem 2009, p. 5
  22. Beem 2008, p. 35

KirjandusRedigeeri

  • Beem, C. (2008). Making a Name for Herself: The Empress Matilda and the Construction of Female Lordship in Twelfth-Century England. The Lioness Roared: The Problems of Female Rule in English History (pp. 25–63). New York: Palgrave Macmillan.
  • Beem, C. (2009). Greater by Marriage: The Matrimonial Career of the Empress Matilda. Ed. by C. Levin and R. Bucholz. Queens and Power in Medieval and Early Modern England (pp. 1–15). Lincoln: University of Nebraska Press.
  • King, Edmund. (2011). King Stephen. Yale University Press.

VälislingidRedigeeri