Kehamassiindeks

suhtarv, mis arvutatakse isiku kaalu ja pikkuse põhjal

Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).

Illustratsioon KMI kategooriatest. Vasemal vähem kui 25: normaalne, keskel kuni 29: ülekaal; paremal üle 30: rasvunud.

Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse kohta normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Tervise arengu instituudi määratluse järgi loetakse 25 ja 29,9 vahele jäävat KMI-d ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kehamassiindeks 30 või üle selle liigitub rasvumiseks.[1]

Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ega tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.

Ajalugu

muuda

"Tavalise inimese" kvantifitseeritavatest omadustest huvitunud Belgia statistik, matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet (1796-1874) lõi 1832. aasta Queteleti indeksi – kaal jagatud pikkuse ruuduga. 1950. aastatel koostas Louis I. Dublin (1882–1969), statistik ja kindlustusettevõtte asepresident klientide normaalkaalude tabelid, kuna täheldati, et ettevõtte ülekaalulistelt klientidelt tuleb üha rohkem hüvitusnõudeid. Dublini tabelid ei täpsustanud vanust, kuid jagas inimesed kolme kategooriasse: "väike", "keskmine" ja "suur".[2]

Aastal 1972 arendas füsioloog Ancel Keys (1904–2004) Adolphe Quetelet’ indeksit edasi.[3] Ta võttis ametlikult kasutusele kaasaegse mõiste kehamassiindeks ja esitas oma 1972. aasta uuringuga tõendeid selle praeguse kasutuse toetuseks. Keys rõhutas KMI kasutamise mugavust ja lihtsust populatsiooniuuringutes andmete analüüsimiseks.[2]

Indeksi puudused

muuda
 
Graafika KMI kategooriate jagunemisest kaalu ja pikkuse suhtes

Kuna indeksi arvutamisel arvestatakse vaid pikkust ja kaalu, aga mitte isiku muid eripärasid, näiteks lihasmassi, siis näitab see vaid osaliselt inimese üle- või alakaalu. Ligi kolmandik sel moel arvutatavaid indekseid on valed. Täpsema tulemuse annab kehamassi mõõtmine, kus lisaks pikkusele ja kaalule tehakse vereteste ning arvestatakse selle tulemuste ja isiku geneetilise soodumusega.[4]

Lisaks on tuvastatud, et kehamassiindeksi abil määratud mõõdukas ülekaal ei tähenda automaatselt terviseprobleemi, pigem on sellistel inimestel väiksem suremusoht kui indeksi kohaselt tervislikus kaalukategoorias olevatel inimestel, mis tähendab, et üldlevinud KMI määratluse kohaselt on tervisliku kaalu lävend liiga madalal.[5]

Liigne indeksile tuginemine toob kaasa selle, et arstid ei saada patsienti uuringutele või saadavad uuringutele selle, kes seda ei vaja.[1]

Rasvumise ja tervise ohtude määratlusel on hakatud pidama oluliseks muid andmeid KMI asemel, näiteks seda, kuhu rasvkude inimese kehal valdavalt koguneb. Nii on vööpiirkonda kogunev rasvkude ohtlikum näitaja.[1]

Indeksi kõikumised

muuda
 
8 naiskeha KMI-ga 3

Eesti Geenivaramu on uurinud Eesti inimeste kehamassiindeksit läbi aasta ning tuvastanud, et talvel ning pühade ajal on kehamass suurem kui suvel. Ennekõike kerkib see jõulude ajal, aga samuti vastlapäeval, vabariigi aastapäeval ja lihavõtete ajal. Märtsis langeb järsult. Suvel on muutused väiksemad.[6]

2025. aastal avaldatud uurringu kohaselt suureneb meestel KMI ja rasvumise oht abiellumisega kolm korda, naistel vähem. Samas naistel suureneb KMI kasvu oht depressiooni korral kaks korda. Meeste KMI väheneb vahetult enne ja pärast lahutust.[7][8]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 ERR (16. jaanuar 2025). "Uus rasvumismääratlus heidab kehamassiindeksi kõrvale". ERR. Vaadatud 16. jaanuaril 2025.
  2. 2,0 2,1 Pray, Rachel; Riskin, Suzanne (3. november 2023). "The History and Faults of the Body Mass Index and Where to Look Next: A Literature Review". Cureus (inglise). 15 (11). DOI:10.7759/cureu.
  3. Blackburn, Henry; Jacobs, David, Jr (1. juuni 2014). "Commentary: Origins and evolution of body mass index (BMI): continuing saga". International Journal of Epidemiology. 43 (3): 665–669. DOI:10.1093/ije/dyu061. ISSN 0300-5771.
  4. Watanabe, Kengo; Wilmanski, Tomasz; Diener, Christian; Earls, John C.; Zimmer, Anat; Lincoln, Briana; Hadlock, Jennifer J.; Lovejoy, Jennifer C.; Gibbons, Sean M.; Magis, Andrew T.; Hood, Leroy; Price, Nathan D.; Rappaport, Noa (20. märts 2023). "Multiomic signatures of body mass index identify heterogeneous health phenotypes and responses to a lifestyle intervention". Nature Medicine: 1–13. DOI:10.1038/s41591-023-02248-0. ISSN 1546-170X. Vaadatud 21. märtsil 2023.
  5. Wilson, Clare (5. juuli 2023). "Having an 'overweight' BMI may not lead to an earlier death". New Scientist. Vaadatud 17. juulil 2023.
  6. ERR, Airika Harrik | (23. detsember 2024). ""Teise mätta otsast": Eesti inimese kehamassiindeks kõigub kalendri rütmis". ERR. Vaadatud 23. detsembril 2024.
  7. ERR (13. märts 2025). "Uuring: abielu kolmekordistab meeste rasvumise riski". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2025.
  8. Kerr, Jessica A.; Patton, George C.; Cini, Karly I.; Abate, Yohannes Habtegiorgis; Abbas, Nasir; Magied, Abdallah H. A. Abd Al; ElHafeez, Samar Abd; Abd-Elsalam, Sherief; Abdollahi, Arash; Abdoun, Meriem; Abdulah, Deldar Morad; Abdulkader, Rizwan Suliankatchi; Abdullahi, Auwal; Abeywickrama, Hansani Madushika; Abie, Alemwork (8. märts 2025). "Global, regional, and national prevalence of child and adolescent overweight and obesity, 1990–2021, with forecasts to 2050: a forecasting study for the Global Burden of Disease Study 2021". The Lancet (English). 405 (10481): 785–812. DOI:10.1016/S0140-6736(25)00397-6. ISSN 0140-6736.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

muuda