Kommertskool

(Ümber suunatud leheküljelt Kaubanduskool)

Kommertskool ehk kommertsgümnaasium on keskastme õppeasutus, kus õpetatakse üld- ja majandusaineid, andes lõpetajale vastava erihariduse[1]. Kommertskooli madalamat astet on nimetatud kaubanduskooliks[1].

Kommertskoolid Eestis muuda

Kommertskooli ja kaubanduskooli tegevuse aluseks Venemaa keisririigi kubermangudes oli 15.04.1896 Venemaa keisri poolt kinnitatud kaubanduslike õppeasutuste põhimäärus. Kaubandus- ja kommertskoolid allusid kuni 1906. aastani rahandusministeeriumile, hiljem kaubandus- ja tööstusministeeriumile ja õppekeeleks oli vene keel.

Kaubanduskool muuda

Kaubanduskool oli ühe- või kolmeaastase õppeajaga kutsekool, mille eesmärgiks oli õpilaste ettevalmistamine tööks kaubandus- ja tööstusettevõtetes ning kontoritööks erinevates ametiasutustes. Kooli sisseastumiseks oli vajalik 2-klassilise ministeeriumikooli või kihelkonnakooli lõpetamine. Kaubanduskoole pidasid üleval nii eraisikud kui ka õpetajate ühingud (Tallinnas ka Tallinna Linnavalitsus). 1906. aastal asutas Gustav Narusbek Tallinnas Gustav Narusbeki Kaubanduskooli, 1909. aastal avati Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool[2]. 1919–1936 ja 1938–1944 (vaheajaga) tegutses Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli direktorina[3] Otto Johannes Kiisel.

  Pikemalt artiklis Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool
 
Gustav Narusbeki Tallinna Kaubanduskooli ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli hoone, Sakala tänav 21
 
Endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone

Kaubandusekooli võisid astuda 4-aastase kursusega linna-algkoolide lõpetajad, kaubandusekool oli oma õiguste poolest alama järgu kool, nagu kõrgem linna-algkool, kooliõpetajate seminar, progümnaasium ja kunst-käsitöökool[4] Kaubandusekooli lõpetajatel ei olnud õigust astuda kõrgematesse õpeasutustesse, sest kaubandusekoolid on selleks asutatud, et neis kontoritele ja kauplustele raamatupidajaid ja kirjavahetajaid ette valmistada.

Kommertskool muuda

Kommertskool oli üld- ja kaubandusharidust andnud keskkool, mille 7-klassiline kool andis üld- ja kaubandushariduse, 3-klassiline ainult kaubandushariduse. Kommertskooli täieliku kursuse lõpetanud olid võrdsustatud reaalkooli lõpetanutega. Kommertskoole asutasid ja pidasid üleval seltsid ja linnavalitsused. Vahendeid koolide ülalpidamiseks saadi peamiselt õppemaksust ja tööstus- ning kaubandusettevõtetelt võetavatest erimaksudest. Narvas avati Narva Kommertskool 1910. aastal[viide?], 1911. aastal alustas tegevust Tallinnas, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool ja Tartus Tartu Kommertskool, 1915. aastal Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Väike-Pärnu maantee 19A.

  Pikemalt artiklites Tartu Kommertskool, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool, Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool ja Narva Kommertskool

Kommertskoolis õpetati peale üldharidusliste õppeasjade usuõpetuse, vene, saksa ja prantsuse keelt, inglise keele (soovijatele), eesti keelt, rehkenduse, algebrat, geomeetriat, triogomeetria, analütilist geomeetriat, kosmograafiat, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, füüsikat, keemiat, joonestust, joonistamist, voolimist, ilukirjandust, laulmist, muusikat ja võimlemist ning ka veel kaubanduslisi õppeasju: kaubanduslist rehkendust, raamatupidamist, kaubanduslist kirjavahetust, majanduseteadust, seadusetundmist, kaubateadmist ja kaubanduslist geograafiat[5].

Kommertskoolid Eestis Vabariigis muuda

Eestis Vabariigis arendati kommerts- ja kaubanduskoolide võrk välja esimese vabariigi ajal ja see säilis 1944. aastani[1]. 7. detsembril 1922 võeti vastu Avalike keskkoolide seadus: selle põhjal jagunesid keskkoolid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharudesse[6].

Kommertskoolid reorganiseeriti kommertsgümnaasiumideks või muudeks keskkoolideks. 15.12.1925 võeti vastu Majanduskoolide seadus, millega kaubandus- ja majanduskoolide õppeajaks määrati vähemalt kolm aastat ning kooli astumisel oli vajalik lõpetada algkool. Klassi lõpetamine andis võrdsed õigused vastava keskkooliklassi lõpetanuga.

1937. aastal võeti vastu Kutsehariduslike õppeasutuste seadus, millega viidi kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool ning 4-aastase õppeajaga kaubanduskoolid muudeti kaubanduskeskkoolideks.

Eesti NSV-s muuda

20.05.1941 väljaantud Eesti NSV Hariduse rahvakomissariaadi määruse põhjal alustati kutseõppeasutuste üleandmist teiste Eesti NSV rahvakomissariaatide alluvusse vastavalt õpetatavatele erialadele.

Saksa okupatsiooni ajal allusid kaubandus- ja kommertskoolid Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid nad tegevust 1937. a vastuvõetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse alusel.

Nõukogude okupatsiooni oludes korraldati need koolid ümber majandus- ja kaubandustehnikumideks[1]Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele, enamus kaubandus- ja kommertskoole reorganiseeriti mitmesugusteks tehnikumideks.

Pärast taasiseseisvumist kandis Eestis mõnda aega oma nimetuses "kommertskool" Eesti Kõrgem Kommertskool (praegune Estonian Business School).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 400
  2. Otto Johannes Kiisel, 25 aastat Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli ajaloost
  3. Austati direktor O. Kiiselit, Postimees (1886-1944), nr. 285, 21. oktoober 1936.
  4. Linna kunst-tööstuskool ja kunst-käsitöökool autaLse haridusministeeriumle üle., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 263, 1 detsember 1919
  5. Tallinna poeglaste-kommertskool., Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915
  6. Nr. 91. Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. wastuwõetud Awalikkude keskkoolide seadus., Riigi Teataja, nr. 155-156, 16 detsember 1922

Välislingid muuda