Katkestatud kadents

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!

Kui autor lubab kasutada teksti litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, siis peaks ta seda kinnitama, saates e-kirja aadressile permissions-et<ätt>wikimedia.org. Autoriõiguse loa taotlemise juhendi leiad leheküljelt Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine.

Võimalikuks lahenduseks on ka mõtte edasiandmine teises sõnastuses, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: K. Kotta, "Muusikateooria õpik"

Katkestatud kadents (inglise keeles interrupted cadence, deceptive cadence, false cadence, false close; itaalia keeles cadenza sfuggita, cadenza d’inganno, cadenza finta; prantsuse keeles cadence rompue, cadence évitée, cadence trompeuse; saksa keeles Trugschluss) on muusikas kadents, milles dominantakord ei lahene mitte oodatult toonikaakordi, vaid mõnda teise akordi, tavaliselt kuuenda astme akordi V7–vi või V7VI mažooris või V7–VI minooris.

Katkestatud kadentsi võib pidada nõrgaks kadentsiks, kuna see kutsub kuulajas esile poolelijäämise, katkemise, peatumise, "rippuma jäämise" tunde.

Katkestatud kadentsi võib pidada muusikateose vormilise laiendamis vahendiks.

Vahel loetakse katkestatud kadentsiks ka välditud täiskadents I-V(-2)-I6.

Kklassitsismile eelnevate või järgnevate stiiliperioodide puhul võib katkestatud kadents lõppeda ka III astme akordiga kujul I-V-III või I-V-III#3.

Moodustumine

muuda

Katkestatud kadents I-V-VI tekib akordijärgnevuses S-D-T toonika asendamisel VI astme akordiga. Toonika esmasel prolongeerimisel moodustub järgnevus I-V-I. Kadentsieelses harmoonias võib selle asendada ka järgnevustega, milles tagasipöörduv I kolmkõla asendatakse mõne teise sama funktsiooni esindava akordiga: I-V(-2)-I6 või I-V<up>(7)-VI. Kui moodustub järgnevus V7-VI, tuleb nii VI kui ka V7 lahendusharmoonias kahendada keelatud paralleelsuste vältimiseks mõnikord erandlikult akordi tertsi. Kui üks mainitud järgnevustest kõlab vahetult enne harmooniajärgnevust lõpetavat täiskadentsi või hetkel, kus täiskadents oleks vormilises plaanis ootuspärane ehk hüpertakti lõpus, siis nimetatakse järgnevusi I-V(-2)-I6 ja I-V-VI kas katkestatud või välditud kadentsiks.

Kadentsi katkestajaks osutubki dominandile järgnev I6 või VI, mis pole toonikana piisavalt tugev, et artikuleerida muusikalise lause lõpetust. Seetõttu vajab katkestatud või välditud kadents enda järgi alati kompenseerivat täiskadentsi: järgnevusele I-V-VI või I-V(-2)-I6 järgneb reeglina IV-V-I. Sellest tulenevalt kasutatakse katkestatud kadentsi sageli ka vormilise laiendajana, mis pikendab tavaliselt neljast taktist koosneva hüpertakti kuuetaktiliseks või lisab olemasolevale hüpertaktile veel ühe täiendava hüpertakti.

III astme harmoonia toonikat asendava harmooniana katkestatud kadentsis on tonaalses muusikas vähem levinud, kuid mõnikord võib seda siiski leida vormis I-V-III või I-V-III#3 peamiselt klassitsismile eelnevate või järgnevate stiiliperioodide puhul. Kadents, mis lõpeb III astmel, võib olla seotud ellipskaldumisega.

Vaata ka

muuda