Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.[1]
Etümoloogia muuda
Kategooria - kr κατηγορία, katēgoria avalikult välja öeldu, väidetu.[2]
Kategooriad Aristotelesel muuda
Pikemalt artiklis Kategooriad
Aristoteles eristas kümmet kategooriat: substants (olemus), kvantiteet (hulk), kvaliteet (omadus), suhe, koht, aeg, omamine, seisund, toimimine ja sõltumine.[1]
Kategooriad Kantil muuda
Immanuel Kanti filosoofias on kategooriad algmõisted ehk puhtad arumõisted. Kant tuletas oma kategooriate süsteemi loogiliste otsustuste vormidest, mida tema arvates on 12. Ruum ja aeg ei ole Kanti süsteemis kategooriad, vaid kaemuse aprioorsed vormid.
Otsustuste loogiline tabel[3] muuda
1. Kvantiteedi järgi
- Üldised
- Erilised
- Üksikud
2. Kvaliteedi järgi
- Jaatavad
- Eitavad
- Lõputud
3. Suhte järgi
- Kategoorilised
- Hüpoteetilised
- Disjunktiivsed
4. Modaalsuse järgi
- Problemaatilised
- Assertoorilised
- Apodiktilised
Arumõistete (kategooriate) transtsendentaalne tabel[4] muuda
1. Kvantiteedi alusel
- 1. Ainsus (mõõt)
- 2. Paljus (suurus)
- 3. Kõiksus (tervik)
2. Kvaliteedi alusel
- 1. Reaalsus
- 2. Eitus
- 3. Piiramine
3. Suhte alusel
- 1. Substants
- 2. Põhjus
- 3. Vastastikusus
4. Modaalsuse alusel
- 1. Võimalikkus
- 2. Eksistents
- 3. Paratamatus
Kategooriad Peirce'il muuda
- Pikemalt artiklis Kategooriad (Peirce)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Simon Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikon. Tõlkinud Märt Väljataga ja Bruno Mölder. Tallinn: Vagabund, 2002.
- ↑ Võõrsõnade leksikon. Koost. Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Tallinn: Valgus 2000.
- ↑ Immanuel Kant. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Tlk Jüri Saar. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Lk 66.
- ↑ Immanuel Kant. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Tlk Jüri Saar. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Lk 67.