Ava peamenüü

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.[1]

Sisukord

EtümoloogiaRedigeeri

Kategooria - kr κατηγορία, katēgoria avalikult välja öeldu, väidetu.[2]

Kategooriad AristoteleselRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kategooriad

Aristoteles eristas kümmet kategooriat: substants (olemus), kvantiteet (hulk), kvaliteet (omadus), suhe, koht, aeg, omamine, seisund, toimimine ja sõltumine.[1]

Kategooriad KantilRedigeeri

Immanuel Kanti filosoofias on kategooriad algmõisted ehk puhtad arumõisted. Kant tuletas oma kategooriate süsteemi loogiliste otsustuste vormidest, mida tema arvates on 12. Ruum ja aeg ei ole Kanti süsteemis kategooriad, vaid kaemuse aprioorsed vormid.

Otsustuste loogiline tabel[3]Redigeeri

1. Kvantiteedi järgi

Üldised
Erilised
Üksikud

2. Kvaliteedi järgi

Jaatavad
Eitavad
Lõputud

3. Suhte järgi

Kategoorilised
Hüpoteetilised
Disjunktiivsed

4. Modaalsuse järgi

Problemaatilised
Assertoorilised
Apodiktilised

Arumõistete (kategooriate) transtsendentaalne tabel[4]Redigeeri

1. Kvantiteedi alusel

1. Ainsus (mõõt)
2. Paljus (suurus)
3. Kõiksus (tervik)

2. Kvaliteedi alusel

1. Reaalsus
2. Eitus
3. Piiramine

3. Suhte alusel

1. Substants
2. Põhjus
3. Vastastikusus

4. Modaalsuse alusel

1. Võimalikkus
2. Eksistents
3. Paratamatus

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Simon Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikon. Tõlkinud Märt Väljataga ja Bruno Mölder. Tallinn: Vagabund, 2002.
  2. Võõrsõnade leksikon. Koost. Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Tallinn: Valgus 2000.
  3. Immanuel Kant. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Tlk Jüri Saar. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Lk 66.
  4. Immanuel Kant. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Tlk Jüri Saar. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Lk 67.

VälislingidRedigeeri