Kasutaja arutelu:P0ku/Sinised koridorid
Teksti võib artikliks kopeerida ja seejärel on töö arvestatud. Annn (arutelu) 18. detsember 2012, kell 18:12 (EET)
- Siniste koridoride ühendatus (inglise k. connectivity) elupaikade vahel näitab > Siniste koridoride ühendatus elupaikade vahel näitab
- eesmärk oli uurida (hõljumite) kontsentratsiooni > eesmärk oli uurida hõljumite kontsentratsiooni
- liikumist mudelis vabalt - voolude ja segatud turbulentsi abil. > sidekriipsu asemel mõttekriips ehk „liikumist mudelis vabalt – voolude ja segatud turbulentsi abil.“
- 2. Uuenduslik jälgimine > Siin ees võiks väiksem reavahe olla.
- taimede erinevad vegetatiivsed paljunemisorganid > taimede vegetatiivsed paljunemisorganid
- võimelsed esindama kõiki liike > võimelised esindama kõiki liike
- geneetilises muutlikuses endas > geneetilises muutlikkuses endas
- sees- ja väljaspool merkaitsealasid) > sees- ja väljaspool merekaitsealasid).
VIITAMINE. Viited 1, 2 ja 6 on samale allikale, nii et allikas peaks olema kirja pandud ainult üks kord ja selle küljes peaks olema kolm viidet.
Annn (arutelu) 16. detsember 2012, kell 18:50 (EET)
Vii kõik parandused sisse. Annn (arutelu) 7. detsember 2012, kell 12:13 (EET)
Tere! Aitäh artikli eest! Huvitav, originaalne ja praktiline teema, kuid tekst on natuke raskesti loetav. Püüa teksti lugeda, justkui loeksid seda esimest korda ja mõtle, kuidas sõnastada lugejale mugavalt-arusaadavamalt. Ka illustratiivne materjal ei teeks paha.
Muid tähelepanekuid:
Alapealkirjad ei peaks olema rasvases kirjas.
Sinised koridorid on mereelustiku vahelised kanalid või teed --> Artikli pealkiri rasvasesse kirja. Sinised koridorid on kanalid või teed mereelustiku vahel…
Populatsioonide vaheline --> populatsioonidevaheline
Väldi "poolt"-konstruktsiooni:
Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas bioloogiliste mehhanismide poolt, mis kirjeldavad võimalikku liikumisvõimeliste organismide teekonda või teine variant – osa elustikust kantakse ühest kohast teise füüsikaliste teguritega passiivselt, näiteks hoovuste või voolude poolt. --> Sinised koridorid on kujundanud kas bioloogilised mehhanismid, mis kirjeldavad võimalikku liikumisvõimeliste organismide teekonda või osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt, füüsikaliste teguritega, seda võivad teha näiteks hoovused või voolused.
Paranda ise siin:
..mis on kujundanud põhjaelustiku asustatuse nende koridoride vahel voolu või hoovuste poolt.
..populatsiooni dünaamika ei ole mõjutatud regionaalse populatsiooni dünaamika poolt..
..ökosüsteemite rikkumatus on reguleeritud kohalike või regionaalsete protsesside poolt.
Suuremate elupaikade, kas siis meres või maismaal, pidev muutmine inimeste poolt väikesteks osadeks (elupaiga fragmenteerumine)..
..mõista erinevaid protsesse mis on tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite poolt ökosüsteemides. („protsesse“ järel peaks siin koma olema)
Jälgimisseadmed jaotati ühtlaselt ja vertikaalselt vette võrgukapslitesse ning jälgiti seadme liikumist vabalt voolude ja segatud turbulentsi poolt mudelis.
näitab kui effektiivselt toimub populatsioonide vaheline liikumine nendes koridorides. --> näitab, kui efektiivselt toimub populatsioonidevaheline liikumine..
effektiivsusele --> efektiivsusele
areng jääb soiku, sellepärast et --> areng jääb soiku sellepärast, et
ökosüsteemite rikkumatus --> ökosüsteemide rikkumatus
Mere koosluste seotus elupaikade ja maastiku skaalal --> Merekoosluste seotus elupaikade ja maastikuskaalal. Kas elupaikade skaala on olemas? Äkki elupaikade sobivuse skaala.
Elupaikade strukruur mõjutab liikide püsimajäämist maastiku skaalal ning see nõuab üha suuremat tähelepanu kuna järjest kasvavate antropogeensete tegurite tagajärjel on looduslikud elupaigad pidevas muutumises. --> Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist maastikuskaalal ning see nõuab üha suuremat tähelepanu, kuna järjest kasvavate antropogeensete tegurite tagajärjel muutuvad looduslikud elupaigad pidevalt.
reproduktsiooni võimekus --> reproduktsioonivõimekus
Maakeral --> maakeral
Järgnevad järeldused --> järeldused
Koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel. Sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust. --> liida laused komaga
Loomade vastsete, taimede erinevate vegetatiivsete organite(näiteks spoorid) ja teiste kergesti hõljuvate komponentide transporti modelleeriti rakendades mitmeid konservatiivseid jälgimisseadmeid viies võrgukapslis regionaalsel Läänemere mudelil. --> „erinevaid“ pole vaja, tühik sulgude ette või näide komade vahele, „rakendades“ ette koma… Lõpp läheb väga segaseks, kas jälgimisseadmeid rakendades viidi võrgukapslis (mida?) Läänemere mudelil?
Valitud võrgukapslid, mis esindavad viite allikat ehk pärinemiskohta, jaotati kõik erinevatesse Läänemere piirkondadesse. --> viit allikat
Esialgu pandi jälgimisseadme konsentratsiooniks algsest pärinemiskohast kõrgemal asuvas veekihis täiesti juhuslik number 1. Terve selle aja, mil seadet jälgiti, pandi selle konsentratsiooniks üks üle pärinemiskoha konsentratsiooni. Selle abil näitab seadme konsentratsioon levikut ja konsentratsiooni lahjenemist mitte dimensionaalses komponendis. Pärast 6 kuu pikkust simulatsiooni perioodi arvutati välja seadme jaotusvõime põhja ning pinnase kihis. Konsentratsioon --> kontsentratsioon, mitte dimensionaane --> mittedimensionaane, simulatsiooni periood --> simulatsiooniperiood. Arv võiks olla sõnaga, mitte numbriga siin.
Loomade vastsete, taimede erinevate vegetatiivsete organite ja teiste kergesti hõljuvate komponentide transpordi mustreid Taani väinades uuriti ja analüüsiti kõrge tehnoloogilise mudeliga, mis kasutab 9 võrgukapslit allika kohtadena. --> „erinevaid“ pole vaja, kergestihõljuvate, transpordimustreid, kõrgtehnoloogilise, allikakohtadena. Arv võiks olla siin sõnaga. Muuda sõnajärge: uuriti ja analüüsiti Taani väinades kõrgtehnoloogilise mudeliga
Riffid --> rifid
Jagunemise määraks pandi 20 000 „jaguühikut“ (loomade vastsed, taimede erinevad vegetatiivsed paljunemisorganid ja teised kergesti hõljuvad komponendid) m-2 päev-1. Eeldati, et ainult 10% põhja pindalast, mis on võrgukapsli ulatuses(3,7*3,7 km2), on võimeline jagunemise ühikutelt mingisugust panust saama. --> Mis need m-2 päev-1 tähendavad? Üks „on“ on üleliia. Kasuta siis kogu aeg „jaguühikuid“, mitte „jagunemise ühikuid“. Tühikud!
Selline eeldus tehti selleks, et saaks arvestada erinevate substraatide, sügavuste ja ruumiliste seaduspärasustega, mis paratamatult esinevad bioloogilises mitmekesisuses. --> „erinevaid“ pole vaja
Üldiselt kogu see alapeatükk („siniste koridoride modelleerimine Läänemeres“) jääb väga segaseks, mõtle veel kord läbi ja sõnasta ümber (nii, et ka teised aru saaksid).
Kaitsaalade --> kaitsealade
Võimelsed --> võimelised
On palju ülemaailmseid näiteid kus merekaitsealade planeerimisel --> näiteid, kus
Teksti sees „sinised koridorid“ siiski väikse tähega.
Geneetilised aspektid ja nende olulisus seotusega merekaitsealade loomisel --> Geneetilised aspektid ja nende olulisus, luues merekaitsealasid
teadmistele, et mis --> teadmistele, mis
siisse --> sisse
sees ja väljaspool merkaitsealasid --> sees- ja väljaspool merekaitsealasid).
NB! Praegu on su tekstis lingitud ainult paar mõistet, neid peaks olema rohkem. Kindlasti peaksid märgitud olema nt „bentos“, „merekaitseala“, „Maa Säästva Arengu Tippkohtumine“ jne.
Annn (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 22:29 (EEST)
Miks pealkiri on mitmuses? Vikipeedias eelistatakse üldiselt ainsust (sinine koridor). Ma ei tea, kust see definitsioon on võetud, aga ma jätaksin sellest ära sõnad "erinevatel aladel", sest ülejäänu põhjal on niigi selge, et liikumine toimub erinevatel aladel. Algava sulu ees käib tühik.
Sõna "populatsioon" asemel on parem kasutada eestikeelset sõna "asurkond".
Kahe esimese lõigu vahel on vastuolu. Esimese lõigu järgi peavad liikuma asurkonnad, teise lõigu järgi toimub liikumine asurkondade vahel. See vastuolu tuleb kõrvaldada.
Mis on ökosüsteemi tase?
"suurel skaalal" on segane. Missugusest skaalast on jutt ja mis ühikutes sellel skaalal mõõdetakse? Kui selline skaala tõepoolest eksisteerib, siis tuleb selle skaala nimi välja öelda ja sellele linkida. Võib-olla pole siin mingit skaalat mõeldud, sel juhul tuleb tekst ümber sõnastada. "Kuna" ees käib koma. "Kasvavad antropogeensed tegurid" on hirmus kantseliit, tegurid on peamiselt korrutisel. Nähtavasti on siin mõeldud inimese järjest suuremat mõju. Bentose ees peab käima lõiguvahetus. "Bentaal" tuleb linkida. Bentaalis on jälle kõva skaalajutt, mis tuleb ümber sõnastada.
Kergestihõljuvaid organisme nimetatakse hõljumiks ja see sõna tuleb linkida.
Ma ei nimetaks vastseid ega spoore komponentideks, sest nad on täiesti iseseisvad organismid, mitte mingi suurema kogumi osad. Ja mitte keegi ei transpordi Läänemeres vastseid ega spoore, vaid need liiguvad lainete ja hoovuste mõjul ise.
Niisiis kasutati võrgukapsleid allikatena. Allikas on teadupärast koht, kust vesi välja voolab. Kas nendest võrgukapslitest ka miski välja voolas? Kapsleid analüüsiti kõrge tehnoloogilise mudeliga, aga siin peaks ütlema, kui kõrge tehnoloogiline mudel see oli, kas see paiknes kosmoses või mitte nii kõrgel. Lõpus räägitakse veel mingist vastsete ja spooride integratsioonist. Hunt ja lammas integreeruvad teadupärast sedamoodi, et hunt sööb lamba ära. Kas siin mõeldakse vastsete ja spooride integratsiooni all seda, et vastsed söövad spoore? Kas konservatiivset jälgimist rahastavad konservatiivsed erakonnad ning mittekonservatiivset jälgimist siis liberaalsed ja võib-olla sotsialistlikud erakonnad?
Kokkuvõttes kardan ma, et ei saanud Läänemere-peatükist suurt midagi aru.
Merekaitsealad ei tohiks olla lihtsalt nimekiri kaitsealadest, vaid see peaks olema reaalselt toimiv võrgustik. – ma ei saa aru, mille poolest reaalselt toimiv võrgustik erineb lihtsalt nimekirjast. Seda peaks selgitama. Mis poliitiline ja sotsiaalne aruandmine, kes annab kellele aru? Misasi on ühendatuse olemus? Misasi on see, mis on Läänemeres väga nõrgalt kasutust leidnud? Kes peab esitama kindlaid ettepanekuid ja kellele? Mis on seotuse küsimused?
Ma kardan, et sellest peatükist ei olegi võimalik selgelt aru saada.
"Praeguseks ehk 2012. aastaks" ei tohi ütlelda, sest seda lauset peaks juba paari kuu pärast parandama hakkama.
Geneetilise variatsiooni ja geneetilise varieeruvuse asemel tuleb öelda geneetiline muutlikkus ja see sõna tuleb linkida. Kas geneetilise informatsiooni all on mõeldud DNA-d? Kui jah, siis nii tulebki öelda ja DNA linkida. Lõppeva sulu järel käib tühik. Taivo 14. november 2012, kell 00:13 (EET)
Vii kõik parandused sisse.
Sinised koridorid on käsitletavad kui meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonide vahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. > „käsitletavad kui“ ei tundu vajalik. Populatsioonide vahelisel > populatsioonivahelisel (või „asurkondadevahelisel“)
Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas a) bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda või b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt, seda võivad teha näiteks hoovused või voolud. > tee seotud laused või kirjuta a) ja b) loeteluna
mitte-juhuslikele > mittejuhuslikele
Alusta struktuuri loomisest. Pakun välja midagi sellist:
1. Elupaikade ühendatus
1.1. Merekoosluste ühendatus (kui see kuulub elupaikade ühendatuse alla)
2. Merekaitsealade loomine (kas see tähendabki siniste koridoride loomist?)
2.1. Modelleerimine Läänemeres
2.2. Geneetilised aspektid (nende olulisust ma pealkirjas ei mainiks)
3. Viited (pealkiri ei tohiks olla rasvases kirjas)
Mõtle ise läbi, millest mis peatükis rääkida tahab, äkki hoopis mõned peatükid ühendada („Elupaikade ühendatus“ ja „Merekoosluste ühendatus“ nt). Tee tekst sidusamaks. Kui korralik struktuur on olemas, vaatame edasi.
Annn (arutelu) 18. november 2012, kell 14:56 (EET)
Elupaikade ühendatus
Pealkiri on ”Elupaikade ühendatus” ja alustad ”Siniste koridoride ühendatus...”. Kummast siis peatükk räägib? Kas peaks pealkirja nime muutma või ka selgitama, mida elupaikade ühendatuse all silmas peetakse?
Siniste koridoride ühendatus (inglise k. connectivity) näitab kui efektiivselt toimub populatsioonide vaheline liikumine nende koridoride abil. > Siniste koridoride ühendatus näitab, kui efektiivselt toimub populatsioonidevaheline liikumine nende koridoride abil.
Erinevate elupaikade kohta on tehtud järeldused: fragmenteerumise tagajärjel selle ala suurus, kus vastav populatsioon veel elutseb, on otseselt seotud liigi püsimajäämisega. > Elupaikade kohta on välja uuritud, et fragmenteerudes on populatsiooni eluala suurus otseselt seotud liigi püsimajäämisega.
Väiksematel fragmentidel on liikide kadumine/väljasuremine palju tõenäolisem kui suurematel aladel. Ühenduskoridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust. > Kas ühenduskoridorid on sinised koridorid? Sel juhul väljendugi nii. Järgnev jutt bentose kohta ei sobi siia üldse... Pead valima, kas kirjutad sellest, millest pealkirjas lubad, või nimetad pealkirja ümber...
Siniste koridoride modelleerimine Läänemeres
Peatükis pole siniseid koridore kordagi mainitud. Jällegi peaksid kas peatüki ümber nimetama või siniste koridoride modelleerimisest rääkima (juttu on ju ainult mingist jälgimisest).
Läänemeres teostati simulatsioon, mille eesmärgiks oli uurida kergestihõljuvate organismide (hõljum) kontsentratsiooni ja mitmekesisust erinevates veekihtides ning selle käigus kasutati kahte strateegiat: > Läänemeres tehti simulatsioon, mille eesmärk oli uurida hõljumite kontsentratsiooni ja mitmekesisust eri veekihtides. Simulatsiooni käigus kasutati kahte strateegiat
Loomade vastsete, taimede vegetatiivsete organite (näiteks spoorid) ja teiste kergestihõljuvate organismide liikumist modelleeriti, rakendades mitmeid konservatiivseid jälgimisseadmeid 5. võrgukapslis regionaalsel Läänemere mudelil. > Modelleeriti loomade vastsete, taimede vegetatiivsete organite (näiteks spooride) ja teiste hõljumite liikumist.
Kõik need piirkonnad kuuluvad NATURA 2000 poolt kaitstavate piirkondade sisse. > Kõiki neid piirkondi kaitseb NATURA 2000.
Uuenduslik jägimine > Uuenduslik jälgimine
Loomade vastsete, taimede erinevate vegetatiivsete organite ja teiste kergestihõljuvate organismide liikumise mustreid Taani väinades uuriti ja analüüsiti kõrgtehnoloogilise mudeliga, mis kasutab 9 võrgukapslit pärinemiskohtadena. > Loomade vastsete, taimede vegetatiivsete organite ja teiste hõljumite liikumise mustreid Taani väinades uuriti ja analüüsiti kõrgtehnoloogilise mudeliga, mis kasutab 9 võrgukapslit pärinemiskohtadena.
Mudelis kasutatud kapslid on nimetatud samamoodi nagu NATURA 2000 aladel paiknevad rahnudest rifid/karid. > Mudelis kasutatud kapslid on nimetatud samamoodi nagu NATURA 2000 aladel paiknevad rifid.
Jagunemise määraks pandi 20 000 „jaguühikut“ (loomade vastsed, taimede erinevad vegetatiivsed paljunemisorganid ja teised kergestihõljuvad organismid) ruutmeetri kohta päevas. > Jagunemise määraks pandi 20 000 „jaguühikut“ (loomade vastsed, taimede vegetatiivsed paljunemisorganid ja hõljumid) ruutmeetri kohta päevas.
Eeldati, et ainult 10% põhja pindalast, mis on võrgukapsli ulatuses (3,7*3,7 km2), on võimeline jaguühikutelt mingisugust panust saama. > Eeldati, et ainult 10% võrgukapsli ulatuses olevast põhjapindalast on võimeline jaguühikutelt mingisugust panust saama. Kui tahad tehet kasutada, siis ruutkilomeeter peab olema väikse, mitte suure kahega. Või kirjuta välja.
Merekaitsealade loomine > et oleks rohkem teemas, siis äkki ”Merekaitsealade loomine siniste koridoride printsiibil”
Merekaitseala (inglise k. marine protected area) on kaitseala, mis on loodud mõne mereosa ning selle elustiku ja elupaikade kaitseks > ingliskeelset tõlget pole vaja
... "siniste koridoride" printsiipi Läänemere merekaitsealade planeerimisel. Praegust olukorda elustiku ja nende elupaikade kaitsmisel saab parandada kas merekaitsealade võrgustiku laiendamisega või tervet merd hõlmava "siniste koridoride" süsteemi arendamisega. > Miks siin nüüd sinised koridorid jutumärkides on?
Geneetilised aspektid ja nende olulisus, luues merekaitsealasid > Äkki „Geneetilised aspektid merekaitsealade loomisel“
Rahvusvahelised uuringud ja kogemused näitavad, et geneetilise muutlikuse säilitamine võib olla kaitse või ressursi õigesti kasutamise eesmärk ning peituda geneetilises muutlikuses endas. > Rahvusvahelised uuringud ja kogemused näitavad, et geneetilise muutlikkuse säilitamine võib olla kaitse või ressursi õigesti kasutamise eesmärk ning peituda geneetilises muutlikkuses endas.
Veelgi enam, geneetiline informatsioon koos ökoloogilise ja minevikuliste elu andmetega võib olla kasulik abivahend merekaitsealade loomisel. > Geneetiline informatsioon koos ökoloogilise ja minevikuliste elu andmetega võib olla kasulik abivahend merekaitsealade loomisel.
1)Geneetiline informatsioon ehk DNA võib kaasa aidata teadmistele, mis tüüpi bioloogilised väärtused on antud ajahetkel rohkem väärtustatud. > 1) Geneetiline informatsioon ehk DNA võib anda teadmisi, millised bioloogilised väärtused on praegu rohkem väärtustatud. Kuigi: mis on ”bioloogilised väärtused”?
2)DNA võib anda andmeid MCPA (dimetüülamiinsool) esinemisest. > 2) DNA võib anda andmeid MCPA (dimetüülamiinsoola) esinemisest.
3)Geneetiline informatsioon võib abistada dimetüülamiinsoola või selle võrgustiku valmistamisel ja majandamisel (näiteks koos okeanograafia modelleerimisega võib seda kasutada seotuse hindamisel sees- ja väljaspool merkaitsealasid > 3) Geneetiline informatsioon võib abistada dimetüülamiinsoola või selle võrgustiku valmistamisel ja majandamisel (näiteks koos okeanograafia modelleerimisega võib seda kasutada seotuse hindamisel sees- ja väljaspool merekaitsealasid).
LINGID. Lisa linke, nt ”antropogeensed tegurid”, ”Läänemeri”, paranda ”Natura 2000”, mõtle ise vähemalt viis.
VIITAMINE. Kust pärineb peatükkide 1. ja 1.1. info? Kõige selgem oleks, kui lisaksid viite peatüki pealkirja järele (kui kogu info selles peatükis pärineb ühest allikast).