Kasutaja arutelu:MGimbutas/Kohasus
Loodusliku valiku osa ei ole täpne - loodusliku valikuga on tegemist vaid siis, kui mingi konkreetse päriliku tunnuse erinevuse osas on alapopulatsioonide paljunemine mittejuhuslikult (!) erinev. Kui seda definitsiooni korrektselt järgida, siis ta ei ole triviaalne ning ta toimumine osutub testitavaks. Viidete osas - viidatud loengukonspekt võrgus ei ole teadusliku allikana pädev. --Kk (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 08:32 (EEST)
Tänan tähelepanu juhtimast, kustutan selle artikli osa, kuniks olen leidnud hea allika (samas jätan loengukonspektid seniks allikate hulka, kuni olen leidnud kaalukamad allikad). Arvan, et parem sõnastus oleks midagi sellist (muudetud oluline osa on rasvane): "Loodusliku valiku seletamisel on kohasusel keskne roll. Olgu meil mingi populatsioon ja selle populatsiooni liikmetel mingi tunnus. Kui selle populatsiooni isendid paljunevad, vaadeldav tunnus on (vähemalt mingil määral) pärilik, populatsioonis varieerub nii kohasus kui ka vaadeldav tunnus, kusjuures selle tunnuse väärtus on seotud kohasusega, siis on oodata looduslikku valikut. Kui kas või üks eeltoodud tingimustest ei ole täidetud, siis looduslikku valikut ei toimu. Loodusliku valiku lihtsa ja paratamatu keskse idee tõttu on sellele ette heidetud ka triviaalsust." Ma ei soovi kohe praegu kasutada sõna "mittejuhuslik", sest minu arusaama tõttu sõnast "juhuslik" a) tulevikku vaadates ei ole sigimine ega erinevused sigimises kunagi mittejuhuslikud ehk meie jaoks täpselt ennustatavad, ja b) minevikku tagantjärele hinnates on mistahes sigimised ja erinevused sigimises alati mittejuhuslikud, sest nad on juba toimunud ja vajaduse korral saame nad põhimõtteliselt järgi uurida. Arvatavasti ma lihtsalt mõistan seda sõna teisiti. Nagu ma aru saan, siis looduslik valik toimub siis, kui asjad lähevad "nii, nagu kohasus ennustab", muidu "on geneetiline triiv". Aga igal juhul on vaja allikat ja viidet. MGimbutas (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 18:33 (EEST)
Artikkel Kohasus on meil olemas. Palun kirjuta nii, et olemasolevast üle ei sõidaks. Andres (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 17:49 (EEST)
- - -
Olgu, mis on, artikkel edeneb. Kirjutan tähelepanekud uuesti siia, mis enne kasutaja lehele said ...
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Kohasust võib väljendada arvuliselt või erinevate kohasute järjestusena.
- Kohasuse täpsemaid määratlusi on väga palju[4], ...
- Täpsemalt tuleb hinnata, kui suur osa geneetilisest infost on ikkagi ühise päritolu tõttu identne. Inimeste puhul on lapse geneetiline kaugus oma vanemast 0,5 ühikut, sest pool lapse geneetilisest materjalist tuleb ühelt vanemalt ja pool teiselt vanemalt.
- Oluline on kaasuva kohasuse mõiste (inglise keeles inclusive fitness). Selle moodustab isendi enda ja tema sugulaste sigimisedu. Viimane on korrutatud sugulaste kaugusega isendist[2].
- Populatsioonigeneetika kontekstis vaadatakse kohasust peamiselt kui genotüübi omadust ja teda --> seda mõõdetakse maksimaalse kohasusega genotüübi suhtes.
- Püsiva kohasusega on tegu juhul, kui samas ökosüsteemis erinevate genotüüpide kohasuste suhted ajas ei muutu.
- Kui põlvkonnad ajaliselt kattuvad ja ei ole võimalik määrata, mis oli eelmine põlvkond ja mis on järgmine, ...
- Kui suur laste arv toob kaasa väikse lastelaste arvu, on juhtunud see, et järglaste hulk ja kvaliteet erinevad teineteisest palju. <--- „On olemas olukordi, kus suur laste arv toob kaasa väikse lastelaste arvu, näiteks juhul, kui järglaste hulk ja kvaliteet on tugevalt negatiivselt seotud.“
- Seetõttu on kohasust otstarbekam määratleda kui (pärilikku) panust mitme põlvkonna tagusesse või lausa määramatusse tulevikku.
- Samuti ei ole keskkonnatingimused populatsiooni ega ka isendi elupaigas täiesti ühetaolised, nii et isendi kohasus võib sõltuda ka tema täpsest paiknemisest[3].
- Kohasuse oluline komponent võib olla ellujäämisvõime. Seda on lihtne mõõta: on võimalik üle lugeda iga genotüübi sagedus enne ja pärast mingi elutsükli etappi ning võrrelda ellujäämusi[3].
Sõnad, mida võiks seletada:
- Kuna sigimisedu sõltub fenotüübi vahendusel --> edasi andmisel ? keskkonnast ja keskkond varieerub ajas, siis võib ka kohasus varieeruda vastavalt konkreetsele ajahetkele.
- ... võib isendi kohasuse lähendina --> ligikaudse väärtusena ? kasutada mingit tema keha parameetrit või muud omadust.
Kommentaarid:
Teie artikli toon on natuke mitteakadeemiline. Sellele viitab näiteks läbiv meie-vormi kasutamine. Seda tuleks muuta.
Nt: Vaatame kohasust kui alleelide omadust ja paneme tähele, et kuna isendi geneetiline info on suuresti sarnane, kui mitte identne (näiteks ühemunakaksikutel), selle isendi sugulaste geneetilise infoga, satuvad isendi alleelid järglaspõlvkonda ka tänu tema sugulaste sigimisele.
Võiks olla näiteks: Vaadates kohasust kui alleelide omadust, pannakse tähele, et kuna isendi geneetiline info on sarnane, kui mitte identne (näiteks ühemunakaksikutel), selle isendi sugulaste geneetilise infoga, satuvad isendi alleelid järglaspõlvkonda ka tänu tema sugulaste sigimisele.
Lisaks: peame hindama, võime rääkida, saame, peame jne. <-- Ei sobi eriti.
Väga palju pisikesi sõnu, mis muudavad teksti tooni, nt: siiski ainult, tõepoolest, kusjuures, tuleb aga märkida jne. Neid võiks natuke vähem olla. Teksti toon muutub kohe veidikene akadeemilisemaks.
Ka väga pikad laused võiks veidi lühemaks teha.
Aga kokkuvõttes väga huvitav tekst! On mõistetav, et kirjutajale on teema meelepärane.
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 20:51 (EEST)
Tere! Tegin lauseid jupike lühemaks ja korjasin mitteakadeemilist sõnavara vähemaks, samuti viisin sisse soovitatud parandused. MGimbutas (arutelu) 18. november 2012, kell 23:16 (EET)
Tere veel!
Need, mis praegu tekstis rasvased on, ei ole vist ikkagi kohasuse sünonüümid, vaid pigem alaliigid -- seega ei peaks nad rasvaselt olema. Muidu hästi!
algvere (arutelu) 18. november 2012, kell 23:25 (EET)
Tegin liigsed paksus kirjas sõnad tavalises kirjas sõnadeks. MGimbutas (arutelu) 19. november 2012, kell 08:36 (EET)
Tere!
Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.