Kasutaja arutelu:Kpille/Taastamisökoloogia
Viideteta lõigud on tõlgitud ingliskeelsest vikiartiklist. --Kpille (arutelu) 14. detsember 2017, kell 18:21 (EET)
Kas artikkel on piisavalt pikk? Lõplik artikkel peab olema vähemalt 6000 tähemärki (koos tühikutega, aga ilma viidete ja sisukorrata). Kui kahtled artikli piisavas pikkuses, kopeeri artikli tekst (ilma viideteta) Wordi. muuda
Artikkel on piisavalt pikk. Suurus baitides 6897. Sõnu 675 ja 6690 tähemärki koos viidetega, kuid pole kahtlust, et ilma viideteta maht alla 6000 tähemärgi langeks.
Milline on artikli üldmulje? Kas see vastab entsüklopeediaartikli nõuetele? muuda
Tekst jätab entsüklopeedilise teksti mulje, kuid silma paistavad veel lisamata alapeatükid: "Suktsessioon", "Elupaiga killustumine ehk fragmenteerumine", "Kooslus", "Funktsionaalne ökoloogia". Lõik peaks koosnema rohkem kui ühest lausest - peatükk "Looduskaitsebioloogia ja taastamisökoloogia".
Artikli struktuur. Kas artikli struktuur tundub loogiline? muuda
Artikli struktuur tundub loogiline - üldehitus näib sarnane olevat ingliskeelse variandiga. Lisaks on lõpus plaanis lisada Eestile pühenduv peatükk.
Kas artikli esimene sõna / esimesed sõnad on sama(d), mis artikli pealkiri, ja kas esimene lause on (n-ö) definitsioon? muuda
On küll.
Kas sissejuhatus on piisavalt lühike ja kokkuvõtlik? muuda
Üldiselt küll, kuid ehk tasuks proovida sissejuhatus lühemaks teha - nt kaheks lõiguks jaotada (praegu kolm).
Refereerimine. Kas tekst annab algallikas olevat infot adekvaatselt edasi, st kas algallikas väidab seda, mida refereering väidab? (Kontrolli kättesaadavaid allikaid pisteliselt.). Ega artiklis ei leidu plagiaati? Kas tekst on sidus ning refereering pole jäänud algallika teksti liigselt kinni? Kui algallikaid on tsiteeritud, siis kas tsitaadi kasutamine on õigustatud? muuda
Refereerimisega näib kõik hästi olevat. Allikad on kättesaadavad. Plagiaati ei esine. Tekst on üldjoontes sidus, kuid vajaks lisamaterjali (välja toodud punktides artikli sturktuur ja artikli üldmulje)
Mil määral on artikkel originaallooming ja mil määral tõlketekst ingliskeelsest Vikipeediast? Viimasel juhul tasuks kontrollida tõlke kvaliteeti. Loodud artikkel võiks olla parem. muuda
Ca pool artikklist on originaallooming, ülejäänud tõlketekst ingliskeelsest Vikipeediast. Tõlketekst on hästi toimetatud ja loetav, kuid enamasti on tõlgitud osad lühemad kui ingliskeelses artiklis - näiteks võrreldes omavahel peatükke Teoreetilised alused/Theoretical foundations, Allikad taastamiseks/Sources for restoration.
Viitamine. Kas iga väide, mis pärineb kasutatud allikatest, on viidete abil seostatav algallikaga? St kas viited on esitatud piisavalt tihti, nii et lugeja saab iga väidet soovi korral kontrollida. Kas viited on esitatud tehniliselt korrektselt? Kas bibliokirje (s.o viidete täiskirjed lõpus) kõik kohustuslikud elemendid on olemas? muuda
Viidetega on kõik korras. Võrreldes ingliskeelse artikliga on sisse toodud lisakirjandust. Laused/lõigud, mis on tõlgitud ingliskeelsest artiklist on ingliskeelse variandi viidetega varustatud.
Loetavus. Kas tekstiga edastatav sõnum on mõistetav? Kas tekst on keeleliselt korrektne? Kui esineb korduvaid ortograafiavigu ja sa neid märkad, siis palun too need autori jaoks abistavalt esile. muuda
Tekst on loetav ja minu arust ka keeleliselt korrektne. Sõnumi edastuseks peaks artiklis ilmselt rohkem materjali olema. Toon välja silma jäänud trükivead:
- Lauselõpu punktide järel pole tühikuid: "vahel.Ennistamine", "taastamisprojekti.Viimase"
- pole koma vaja: "Union), on"
- Peatükis "Ajalugu", sõna "motiviveerisid"
- Ptk "Allikad taastamiseks", sõna "populatsionid"
Pildid-joonised. Piltide-jooniste tekstid peavad olema eestikeelsed ning piltidel ei tohi olla probleeme litsentside või autoriõigustega. Pildid ja joonised pole kohustuslikud ei mustandis ega ka lõplikus tekstis. muuda
Artikkel on varustatud ühe pildiga, mille all on eestikeelne pilt. Litsentsiga ei tohiks probleeme olla, kuna sama pilt on ka ingliskeelsel artiklil.
Kas on Eestiga seonduvat infot (kui seda saab selle teema juures sisse tuua)? muuda
Autoril on plaanis see ilmselt veel lisada, kuna selleks on peatükk olemas. Hetkel on see veel vajaka. Arvan, et antud teema - "Taastamisökoloogia" - juures on info ja näited Eestist väga olulised, mida saab ilmselt vaid eestikeelsetest allikatest (ja usutavasti neid materjale leidub piisavalt).
Raedovj (arutelu) 4. november 2017, kell 12:24 (EET)
---
Õppeassistent Kairilt:
- Kui ingliskeelses Vikipeedias ei ole viidet, siis pole midagi parata: pead sinagi selle tekstilõigu viiteta jätma, kuna teise inimese töö allikaid ju ei tea. Küll aga soovitan arutelulehele märkida, et viideteta lõigud on tõlgitud ingliskeelsest artiklist, kus nende juures samuti viidet polnud.
- Soovitan aga sul üle vaadata, et ülejäänud kohtades viited oleksid. Praegu on paar lühikest lõiku viideteta (nt sissejuhatuses).
- Ökoloogilise taastamise ühingu kohaselt on ökoloogiline taastamine kahjustatud ökoloogilise süsteemi naasmine stabiilsele, tervislikule, jätkusuutlikule seisundile, mis on alla käinud, kahjustatud või hävitatud, kaasates ka ökosüsteemi teenuseid.[1] Segane lause: tervislik ja jätkusuutlik seisund on alla käinud? Palun paranda sõnastust.
- Paranda kirjavigu.
- Minu arvates ei ole vaja Rahvusvahelisele Looduskaitseliidule nii pikalt viidata: võid panna ühe ingliskeelse vaste ja sellele siselingi, mis viib liidu Vikipeedia lehele.
- Palun ühtlusta viited. Sama tüüpi allikatele peab viitama samamoodi. Vaata viitamise kohta siit.
Jõudu tööle!