Kasutaja arutelu:KevAmb/Jääksoode tüübid ja arengusuunad
Tere! Aitäh artikli eest! Teema on põnev. Tore, et oled kasutanud võõrkeelseid allikaid. Praegu on aga teksti natuke raske jälgida, loe tekst veel kord kriitiliselt üle ja püüa võõrsõnu asendada omasõnadega, muuda teksti „eestipärasemaks“. Illustratsioonid ei teeks jälgimise hõlbustamisel ka paha.
Muid tähelepanekuid:
Kas sulle ei tundu, et tegelikult sobiks su teema pigem „jääksoode“ artikli alla? Kui siiski nii jätta, siis peaks algama rasvases kirjas „Jääksoode tüübid ja arengusuunad on…“ (nt kelle järgi on need jaotatud).
Kindlasti maini paari sõnaga ka inimesi, kelle järgi jaotused oled teinud. Otsi vähemalt eesnimed välja.
Loendis pane esimese alapunkti järele koma või semikoolon ja lõppu punkt.
A.Paidla ja teised nimed > otsi välja eesnimi, initsiaaliga kirjutades initsiaali ja perekonnanime vahele tühik, tekstis sees võid kasutada ainult perenime
Turbapeenrate > turbapeenarde
Pika ja Valgu loend > vt kommentaari loendi kohta ja lisa kirjavahemärgid
Taastaimestumise potentsiaali arvestades, on ka > koma pole vaja
Kusjuures, õhukese turbakihiga > koma pole vaja
Money loendis kasuta tühikutega eraldatud mõttekriipsu: A – Looduskaitselistel…
jääkturbalasund pakse > jääkturbalasund paks
Sphagnum-turvas > kas mõtled turbasammalt? Guugelda.
( paksus alla 100 cm), ( u. 50 cm)> tühikut pole vaja
Puujuurte poolt tekitatud > väldi „poolt“-konstruktsiooni, nt „puujuurde tekitatud“
alanenud veetaseme tõttu esineb jääksturbalasundist sellesse toimuv veekadu > mida siin silmas pead? Muuda eestipärasemaks.
kaevandamise ajal toimus liigvee ärajuhtimine alalt pumpamise teel > väldi „toimumist“: „kaevandamise ajal juhiti liigvesi alalt ära pumbates“
on võimalik kaheksa looduslikku > on võimalikud kaheksa looduslikku
kinniaetud > kinni aetud
Rabastumine (emergent acid bog), turbasamblad (Sphagnum spp.) jne > tsitaatsõnad kursiivi
Soontaimi > sootaimi
Annn (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 23:49 (EEST)
Äkki võiks igal pool 0,5 m ja 50 cm asemele kirjutada 5 dm?
Sõna "peenar" on valesti käänatud, vaata õiget käänamist.
Kuigi Annn ütles, et "soontaimede" asemel peab olema "sootaimed", on see soovitus siinkohas ekslik ja just nimelt "soontaimed" on õige sõna.
Palun ära anna taimenimede järel nende ladinakeelset nime. Kes tahab teada hundinuia teaduslikku nime, klõpsaku lingil "hundinui", seal on kohe alguses kirjas.
Linki inglise vikipeediasse ei tohi olla (wet woodland). Aru ma ei saa, miks madalsoo ja soomets pole lingitud, lingi ära. Mitmel pool on tekstis mitu tühja rida järjest, asenda need ühekordsete tühjade ridadega.
Sootüüpide juures näib mulle, et Bi, Bii, Fi ja Fii asemel peaks olem BI, BII, FI ja FII või B1, B2, F1 ja F2. Veel parem oleks vist B1, B2, F1 ja F2.
Arvudes ei tohi koma asemel punkti kasutada.
Artiklis on suur probleem: ta räägib kahest erinevast asjast. See tähendab, et artikkel tuleb lüüa kaheks: "Jääksoode tüübid" ja "Jääksoode arengusuunad", millest mõlemad peaksid siis olema vähemalt 4 kB suurused. Taivo 2. november 2012, kell 23:18 (EET)
Ükski lause ei tohiks olla allikast sõna-sõnalt maha kirjutatud/kopeeritud. Ülesanne on allikat refereerida. Kui allikas on internetis olemas, peab viite linkima. Tee kaks artiklit: „Jääksoode tüübid“ ja „Jääksoode arengusuunad“. Kummagi artikli juurde ei tohiks olla keeruline pildimaterjali otsida. Lisa linke, nt taimede nimetused võiksid olla lingitud jne. Esimene artikkel „Jääksoode tüübid“ peaks algama: „Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.“ Kasuta esimene kord ees- ja perekonnanime, edaspidi ainult perekonnanime, st pealkirjades võiksid olla ainult perenimed, aga tekstisisesel esmakordsel mainimisel ees- ja perekonnanimi. Keskmist nime või selle esitähte eestikeelses Vikis mainida pole vist tarvis.
- Arvude vahele komad, mitte punktid: „pH 4,2“
- ( u. 50 cm) > (u. 50 cm)
Teise artikli pealkirjaks pane „Jääksoode arengusuunad“ või „Taassoostumise arengusuunad“. Artikkel peaks jällegi algama rasvases kirjas definitsiooniga.
- Ingliskeelsed tõlked ei tundu siin otstarbekad, loobu neist.
- Valdavad turbasamblad vaheldumisi villpea(de)ga > ..villpeadega
..vt kommentaari kopeerimise kohta Annn (arutelu) 18. november 2012, kell 14:01 (EET)
Minu arvates võiksid jääksoode tüübid vabalt olla kirjeldatud artiklis "Jääksoo". Artikli pealkirjastamisel ja teksti artiklitesse jaotamisel võiks mõelda sellele, kuidas nt Eesti Entsüklopeedias märksõnad on. Tüüpide osa ei ole minu arvates nii pikk, et peaks olema eraldi artikkel. Aga see on vaieldav. Samamoodi tegelikult ka arengusuunad. Nii tüübid kui arengusuunad on mõiste "jääksoo" alateemad. Aga tee nad siis pealegi eraldi artikliteks, hiljem saab veel arutada ja vajadusel liita.
- Kui lauses on -des-liitega tegusõna (vastab küsimusele mida tehes?), siis tuleb kontrollida, kas on vaja koma. Sellises lauses on pealause ja kõrvallause. -des-liitega sõna kuulub kõrvallausesse, on kas kõrvallause esimene või viimane sõna. Kui see sõna on kõrvallause alguses, siis tuleb pealause ja kõrvallause vahekohta panna koma. Kui see sõna on kõrvallause lõpus, siis koma ei ole. Nt Lähtudes ... iseärasustest, on vs Turbavarude ... võttes soovitab ta. Kasuta brauseri otsingut (ctrl+f), leia sellised sõnad ja vajadusel pane koma. Lisaks minu näitele on sul tekstis veel üks koht, kuhu on koma vaja.
- linkida "lamam"
- kasuta nimesid kas täiskujul või ainult perekonnanime, mitte eesnime esitäht + perenimi
- mõttekriipsud, nt A – Looduskaitselistel põhjustel ...
Muidu hästi! Adeliine 25. jaanuar 2013, kell 13:27 (EET)
Nõustun eelkõnelejaga – ehk peaksid tõesti nii tüübid kui ka arengusuunad olema lihtsalt selle artikli (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4ksoo) alateemad? Sel juhul jääks ära defineerimine jne. Oleks loogilisem.
Võta arvesse mainitud grammatikaparandusi, sh kasuta mõttekriipsu, lingi "lamam", esitäht + perenimi kuju ei tohiks olla ka (ala)pealkirjades.
"Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine" peab olema viidetes lingitud, kuna see on internetist kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1186421/J%E4%E4ksood.pdf
Annn (arutelu) 28. jaanuar 2013, kell 11:13 (EET)
Kopeeri tekst(id) artikli(te)ks ja töö on arvestatud. Annn (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 18:52 (EET)