Kasutaja arutelu:HermanMeier/Testimisel põhinev arendus

Tänan sisuka ja ilusti kirjutatud artikli eest! Lisan mõne kommentaari. Tundub, et neid on palju, aga mõned neist käivad väga väikeste asjade kohta.

• Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus ja ka ühegi üksiku lause puhul ei tohi tekkida küsimust, kust see pärineb. Mõistan, et oled aluseks võtnud ingliskeelse artikli ja seal on mõni viide puudu, aga ehk leiad praegu viiteta olevatele tekstiosadele muud allikad.
• Kui ma kontekstist õigesti aru saan, siis tegelikult ei soovitata eesti keeles sõna „testima“ selles tähenduses kasutada, paremaks peetakse sõna „katsetama“ (vt ÕS-i). Kuidas see sulle tundub? Kas selle võiks asendada või on termin juba liiga välja arenenud ja „katsetama“ mõjuks valesti?
• Kontrolli komakasutust. Toon siinsetes näidetes küll mõne koha, kus peaks koma olema, aga vaata kogu tekst selle pilguga uuesti üle, sest mõni koht on veel. Komade kohta on rohkem kirjas siin
• „Testimisel põhinev arendus sunnib seega arendajat tutvuma rakenduse spetsifikatsioon ja nõudmistega enne koodi kirjutamist.“ -> „spetsifikatsiooni“?
• „Kui kõik testid koos uue testiga läbi lähevad [koma] võib arendaja kindel olla, et kirjutatud kood vastab testitavatele nõuetele ja ei [-> „ega“] muuda olemasolevat koodi. Kui kõik testid läbi ei lähe [koma] peab muutama [-> „muutma] lisatud koodi seni [koma] kuni testi [-> „testid] jälle läbi lähevad.“
• „Kuna nüüd on olema test…“ -> „olemas“
• „1 - 10 muudatusest“ -> „1–10 muudatusest“. Sõna „kuni“ tähistab mõttekriips (–), mitte sidekriips (-); tühikuid kriipsu ees ega taga selles olukorras ei ole.
• „läbi kukkumise korral“ -> „läbikukkumise korral“
• „Väliseid teeke kasutades peab veenduma, et testi ei testiks [? kas siin on kõik õige] teegi funktsionaalsust, väljaarvatud [-> „välja arvatud“] juhul [koma] kui teegi usaldusväärsus on kaheldav.[4]“
• „programmeeriate“ -> „programmeerijate“
• „silumis protsesse“ -> üks sõna
• Artiklis ei pea sõnadega viitama, kust info pärineb või kes mida väidavad: selle jaoks ongi viitenumbrid. Seda tehakse erandlike olukordade puhul (üks ütleb üht, teine teist vms).
• Ühtlusta ja paranda lõpuviitamine. Sama tüüpi allikale viitavad viited peavad olema vormistatud samamoodi. Mõnes kohas on veel erisusi ja mõni viiteelement on puudu, nt mõne netiallika puhul puudub kasutamise aeg ja ühes kohas viitad eesnime ja perekonnanimega, teises perekonnanime ja eesnime initsiaaliga. Vaata üle Vikipeedia viitamisreeglid.
• Peale selle – kas ikka sina vaatasid allikaid juba aastal 2012 või 2008? Peaksid kasutatud allikad ka tõlkides siiski ise üle vaatama (ja kasutamise kuupäevad muutma).

Kui oled kommentaaride põhjal parandused teinud, anna palun siinsamas arutelulehel teada. Edu!

---

Õppeassistent --Kairijan (arutelu) 13. november 2018, kell 00:37 (EET)

Parandused

Vabandust, et parandustega hilinesin.

Parandasin kirjavigu ja komakasutust.

Selle artikli juures kasutaksin pigem sõna "testimine" kui "katsetamine". Tarkvaraarenduses on mõiste "testimine" väga juurdunud. Kui kasutada sõna "katsetamine" siis arvan, et see tekitaks pigem segadust.

Proovisin ühtlustada viitamist: lisasin külastamise kuupäevad, muutsin autori nime kirjaviisi ja lisasin puuduvaid välju.

Lisasin ühe viite.

HermanMeier (arutelu) 3. detsember 2018, kell 22:53 (EET)

---

Suur tänu paranduste eest!

• Palun leia artiklisse võimalusel siiski veel viiteid. Praegu on endiselt mitu lauset viiteta.
• Samuti palun sul lõpuviidetes kuupäevavormistus eestipäraseks muuta: kujule pp.kk.aaaa.

Kui oled need mured lahendanud, võid artikli põhiruumi laadida. Juhend selleks on siin. Siis on töö arvestatud!

Õppeassistent --Kairijan (arutelu) 5. detsember 2018, kell 17:44 (EET)