Heaintress

Jõudu. Katsuks teha neid asju nii, et ykskord tehtud artikleid tuleks võimalikult vähe yle toimetada. Oleks palju kenam, kui yhe ettevõtte kaastööd Wikipedias saaks tuua teistele eeskujuks.

1. Tähelepanuväärsus. Põhimõtteliselt on Wikipedia tähelepanuväärsuse kriteerium laias laastus lihtne: kui yhest ettevõttest on ajakirjanduses ilmunud korduvalt artikleid, on ta tähelepanuväärne. Pressiteated ei loe, samuti mainimine pikas nimekirjas. Vastloodud ettevõte tavaliselt tähelepanuväärne ei olegi - keegi ei ootaks ju, et sellest oleks artikkel näiteks Encyclopedia Britannicas. Las töötab ennast yles, kyll siis saab ka artikli. Eestikeelse Wikipedia latt on tegelikult teistega võrreldes ysna madalal.
2. Mis puutub konkreetselt heaintress.ee-sse, siis ma pole viimasel ajal uurinud, kui palju sellest ajakirjanduses juttu on. Eks selle järgi tuleb otsustada. Yldiselt soovitan näiteks ettevõtte võtmeisikutel rohkem ajakirjanduses sõna võtta ning ettevõttel osaleda yhiskonnale olulistes ettevõtmistes, sellega tõuseb ka tähelepanuväärsus. Näiteks kui harida avalikkust finantsdistsipliini kysimustes, tekitab see kindlasti positiivset suhtumist hoolimata sellest, et Heaintress.ee ise ei tegele just päris sotsiaalse ettevõtlusega.
3. Rahandusterminite selgitamine on äärmiselt tänuväärne töö, au ja kiitus. Kui vaadata eestlaste laenukoormust, on selge, et keskmine Eesti elanik teab rahandusest sama palju kui Botswana sisepoliitikast.
4. Paraku ei tähenda see, et absoluutselt iga termini juures oma firma kodulehele linkimine oleks asjakohane. Juhul, kui artikli lõpus on kohane linkida yhele firmale, tuleks tasakaalustatud esituse korral linkida ka selle konkurentidele. Yldiselt soovitan võtta eeskuju näiteks ingliskeelse Wikipedia artiklitest.
5. Välislinkide kasutamine teksti sees on yldse halb stiil, veel enam kommertssaidile. Välislinkide koht on artikli lõpus.
6. Soovitav on kasutada mitut allikat ning viidata artiklis esitatud väidete allikaile. Muuhulgas peaks mõtlema sellelegi, et praegused definitsioonid on ysna Eesti-kesksed, artikli pealkiri on aga yldmõiste - sel juhul tuleks lugejale selgitada, et kirjeldus käib Eesti kohta, mujal on niisugusi või naasugusi eripärasid. Praegustest artiklitest ei saa ausalt yteldes sedagi aru, mil määral leidub Eestis levinud kiirlaenude sarnaseid finantstooteid mujal maailmas. Sedalaadi info kogumine ja tutvustamine oleks igati teretulnud.

Kokkuvõttes: Wikipedia ei ole reklaamitulp, siia otselinkide kylvamine ei ole hea mõte. Kyll aga ei keela keegi teha rahandusteemadel kaastööd ning seejärel tuua seda ajakirjanduses näitena viisist, kuidas säherduse ampluaaga firma saab oma kompetentsi ära kasutades aidata kaasa yhiskonna finantsteadlikkuse tõstmisele ning seeläbi kogu Eesti majandusele. Nii on kasu mainele palju mõjusam. --Oop 25. jaanuar 2012, kell 17:05 (EET)