Kasutaja arutelu:Estopedist1/Arhiiv 1

Tere tulemast Vikipeediasse, Dj Capricorn!

Palun pööra tähelepanu sellele, milliseid parandusi Sinu artiklitele on tehtud. Nii õpid artikleid Vikipeedia standardite kohaselt vormistama. Andres 07:21, 2 Jan 2005 (UTC)

Artiklisse 1976 oled sa lisanud järgmised parandused: tsitaat:

• 20. juuli – USA kosmoselaev Viking I maandus 11-kuise lennu järel Marsil ja hakkas sealt Maale fotosid saatma.
• 24. juuli – USA mehitamata kosmoselaev Viking 1 maandus Marsil ja alustas uurimisi, mille eesmärk oli välja selgitada, kas planeedil on elu.

niisiis kumb neist siis nüüd õige on? - Ahsoous 11:16, 18 Apr 2005 (UTC)

---

Ma ei saa täpselt aru, mida Sa küsid, aga kui Sa seda mõtled, siis jah, kuupäevade ja aastate leheküljed tuleb eraldi täita. Andres 17:15, 24 Apr 2005 (UTC)

---

Vaata Arutelu:Fantaasia (laev)...

---

Kategooriad ei ole loendid. Ära tee selliseid kategooriaid nagu "Akvaariumikalade loend". Üldse tuleks kategooriaid teha vaid siis kui olemasolevas süsteemis hästi orienteerutakse. Muidu on tulemuseks vaid segadus. Siim 4. veebruar 2006, kell 09.38 (UTC)

---

Milliste nimede all Sa varem töötasid? Andres 9. veebruar 2006, kell 20.20 (UTC)

Grammatika

Kus on nimetatud mingi koha nimi... näiteks "Peetri külas, Viljandimaal" või "Londonis, Inglismaal", siis käib seal vahel koma... kui aga on suurem koht eespool ja täpsustus järgi, siis koma ei käi, näiteks "Viljandimaal Peetri külas". Sa oled paljudes kohtades sellistel puhkudel õige valeks parandanud. Jürka

Minu meelest ei käi koma kummalgi juhul. Andres 29. mai 2007, kell 05:46 (UTC)

Eesti keele tundides kunagi nõuti ühte pidi kirjutamisel koma kohanimede vahele. ma ei mäleta, kumbapidi: kas väiksemast suurema poole või suuremast väiksema poole. ma pole ka kindel, kui väga seda tänapäeval enam nõutakse. avjoska 29. mai 2007, kell 05:57 (UTC)

Koma ei tule kindlasti, nagu eelnevalt ka teinud: lugege – [1] --Dj Capricorn 29. mai 2007, kell 14:08 (UTC)

Tänan. Inimene õpib iga päev midagi. avjoska 29. mai 2007, kell 14:46 (UTC)

Noh, meile küll koolis õpetati, et kui on kohanimed väiksema poolt suurema poole, siis tuleb koma... Siis tuleks ju absull kõikjal ära muuta biograafiates sünnikohad... näiteks "sündinud Memphises, Tennessee osariigis" asemele "sündinud Memphises Tennessee osariigis"... Ausalt öeldes väga veider paistab... ja neid kohti on palju-palju... Jürka 30. mai 2007, kell 02:28 (UTC)

Tulebki ära muuta. Keelenõu ju ütleb nii. Andres 30. mai 2007, kell 02:31 (UTC)

kategooriatest

Kui teed sellised kategooriaid nagu "Eesti dirigendid" siis pane see ka "dirigendid" alamkategooriaks, kategooriate idee ei ole lihtsalt ühe näitaja järgi artikli juurde jõuda. --TarmoK 14. veebruar 2006, kell 14.06 (UTC)

Tänan, kindlasti panen. Üritangi praegu peamiselt kategooriate alal töötada spetsialiseerumise eesmärgiga --Dj Capricorn 14. veebruar 2006, kell 18.44 (UTC)

kui kategooriate kallal aktiivsemalt töötada siis oleks hea ka selgeks teha n.ö. "mängureeglid", siis mille alusel artikleid ja kategooriaid kategoriseerida ja kui neid ei ole siis välja pakkuda, tekitada arutelu, muidu läheb see meelevaldseks ja kasu on sama palju kui segadust. ...ja ei tee paha võtta natuke aega ja vaadata kas enda tehtud tööd on teiste poolt parandatud ja miks

vaata ka (Arutelu:Valgevene kirjandus) --TarmoK 15. veebruar 2006, kell 13.50 (UTC)

Oleks parem, kui sa oma pisiparandused (mis seisnevad ainult kategoriseerimises, keelelinkide lisamises, mõne tähe parandamises) märgiksid pisiparanduseks, siis läheb teistel viimaste muudatuste "läbilugemine" kiiremini. Ja resümeeks võiks ka aeg-ajalt midagi kirjutada. Taivo 15. veebruar 2006, kell 15.51 (UTC)

Selge, alati täidan järgnevad korrad neid nõuandeid, ehkki olen vahepeal märkinudki --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 15.56 (UTC)

---

need ettepanekud kategooriate tegemiseks on head, kuid soovitaksin neid panna ühte kohta, sest sedasi mingi lehe arutelus lähevad need "kaduma", neid on väga raske hiljem üles leida, samuti on sedasi selgem neid arutada, sest tihti on kategooriad omavahel seotud ja ühes kohas on neist parem ülevaadet saada. (sama lugu ka kategoriseerimise üldist laadi küsimused) Kõlab kordamisena, kuid ... Vikipeedia:Vikiprojekt Kategooriad --TarmoK 16. veebruar 2006, kell 08.27 (UTC)

Kategooriad käivad keelelinkidest eespool; keelelingid on alati viimased. See on nii sellepärast, et vikipeedias jookseb botte, programme, mis otsivad ja lisavad puuduvaid keelelinke. Neil on lihtsam töötada, kui keelelingid on alati lõpus. Mõni bot võib arvata, et keelelingid on puudu, ja lisada need lõppu uuesti, ehkki nad on eespool juba olemas. Taivo 17. veebruar 2006, kell 16.11 (UTC)

Administraatoristaatus

Milleks sulle administraatoristaatust vaja läheb? Kas selle puudumine takistab sind millegi tegemisel Vikipeedias? Siim 27. veebruar 2006, kell 08.12 (UTC)

---

Sa ei tohi kustutada sisu leheküljelt Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. Kui tahad loobuda administraatoriks pürgimisest, siis lisa lihtsalt vastav märge. Siim 27. veebruar 2006, kell 12.34 (UTC)

Autoriõiguste rikkumine?

See Vaira Vīķe-Freiberga pilt, mille sa commonsisse laadisid ei ole GFDL litsentsiga. Saksa vikis seda ka ei ole. See pilt on märkusega 'inglise vikist' ka läti vikis, kuid inglise vikis enam ei ole. Põhjus ilmselt selles, et pilt ei ole GFDL all. Kust see pilt tegelikult pärit on? --Metsavend 21. aprill 2006, kell 11.51 (UTC)

Kui ta eelmisest vikist on ära võetud, siis ma ei oska enam adekvaatsed hinnagut pildi päritolu kohta anda --Dj Capricorn 21. aprill 2006, kell 12.03 (UTC)

Artikli "lumelammas" kustutamine

miks minu artikel lumelambast kustutamise läheb?ei saa nagu aru milles probleem on?

Mina sellele kustutamismalli ei lisanud, kuid arvatakse olevat väga vigane tekst grammatiliselt kui ka vormistuse poolest, üritan artiklit kustutamist päästa --Dj Capricorn 20. mai 2006, kell 18.08 (UTC)

tänud.

a small request

Can you help me? This article(Nishaapur) needs some translation and correction. I don't know this language at all, but some of this article is in English, especially image captions.Use this information:

• I should say that Nishapur is not the center of Razavi-Khorāzāni provintsi, but it is the second important, populated city.
• Nishapur population is near 250,000 without its harbor and over 750,000 with.
• Correct the category and make the pattern stub.

Thanks a lot. --84.11.47.151 14. september 2006, kell 19:32 (UTC)

ok, tried to edit it --Dj Capricorn 14. september 2006, kell 19:44 (UTC)

Grammatika

Millisele allikale tuginedes Sa väidad, et "mistahes" ja "kasvõi" kirjutatakse kahe sõnana? Siim 16. september 2006, kell 11:29 (UTC)

[2] [3].

Neid sõnu "Eesti keele sõnaraamatus" ei ole, selle asemel on "kas või" ja "mis tahes". Andres 16. september 2006, kell 11:50 (UTC)

Loetelu hulka võiks ka lisada veel kord ja iga kord, mida on palju eksitud --Dj Capricorn 16. september 2006, kell 12:15 (UTC)

Interwikid

Kui paned vikilingid, siis pane ka link eesti vikile. Andres 29. september 2006, kell 06:48 (UTC)

nagu link nt inglise vikisse, et ka eesti keelest on sellenimeline artikkel olemas ? --Dj Capricorn 29. september 2006, kell 11:28 (UTC)

Jah, paned inglise viki artiklisse lingi "et:Artiklipealkiri eesti keeles". Andres 29. september 2006, kell 23:06 (UTC)

Redigeerimisvead

Aitäh sulle, et sa teksti ära kaotasid ;) jama lugu, aga andmebaasi eripärade juhtub seda aeg-ajalt... endagagi juhtund :) - Ahsoous 4. oktoober 2006, kell 19:45 (UTC)

vabandused, isegi redigeermiskonflikti ei tulnud peale artikli muuutmist --Dj Capricorn 4. oktoober 2006, kell 20:21 (UTC)

ega sest polegi miskit... ja ma nagu olen aru saanud neid konflikte alati ei näitagi... seal on miski selline asi, et kui üks redigeerib ühte, teine teist seksiooni siis võibki miski bläkk juhtuda... indu tööle

... a muide üks märkus veel...minu meelest meil siin on kombeks et varasemad võitjad, filmid ja mis iganes tulevad enne ja siis hilisemad... et nagu kronoloogilises järjekorras mitte vastupidi... vaatasin, et muutsid selle male Oscari puhul vastupidiseks, et äkki peaksid tagasi muutma - Ahsoous 4. oktoober 2006, kell 20:54 (UTC)

Kindlasti peab tagasi muutma. Andres 5. oktoober 2006, kell 04:29 (UTC)

Geoloogide loend

Geoloogide loendis järgnevad nimele ka eluaastad. Siim 23. november 2006, kell 21:22 (UTC)

Miks sa Erik Saare sinna loendisse kandsid? Kas kavatsed temast artikli kirjutada? Ma pole temast kunagi midagi kuulnud, kuid tahaks teada, mis alusel ta seal nimekirjas on. Siim 23. november 2006, kell 21:56 (UTC)

Kas loenditesse isikute kandmine tähendab, et kohe-kohe peab artikli kah tegema, Erik Saare't peetakse ju mitmete allikate vältel eesti geoloogiks ja tehnikateadlaseks ? nt [4] --Dj Capricorn 23. november 2006, kell 22:02 (UTC)

Vastus peaks olema küsimusga samas kohas. Ma lihtsalt arvan, et Erik Saarest kirjutatakse Vikipeediasse mitte varem kui 50 aasta pärast, sest tegemist on geoloogia seisukohalt üsna tähtsusetu isikuga. Seda muidugi juhul kui keegi seda artiklit nüüd kiusu pärast kribama ei hakka :) Milleks teha linki, kui sinna artiklit lähema poole sajandi jooksul tulemas pole? Teeme enne artikli ja siis vaatame selle pealt kas ta üldse on väärt Vikipeedias olemist. Siim 23. november 2006, kell 22:08 (UTC)

See on mitmeid kordi esinev viki küsimus, et lingid, kus artikkel tuleb kauges tulevikus (reaalselt seda muidugi ette ei tea, kuid tõenäoliselt on sul õigus), ma isiklikult arvan, et need loendid annavad hea ülevaate (geoloogidest) üldisemas mõttes, mitte, et kohe artikkel peaks taga olema (see on ideaalvariant). Üheks ideealnäiteks võiks olla ristsõnad, kus küsitakse geoloogi – võtad loendi lahti ja käes. --Dj Capricorn 23. november 2006, kell 22:12 (UTC)

Minu arvates on see loendite risustamine, sest olulisi nimesid on raskem leida. Muidugi saab asjasse mitut moodi suhtuda, aga kui me kanname loendeisse tundmatuid nimesid, siis me ei teagi, kas nad on väärt Vikipeedias olema või mitte. Just tundmatumad nimed tuleks minu arvates kanda loendisse alles seejärel kui nendest on kirjutatud artikkel. Ristsõnade lahendajad leiavad google'i näol palju parema otsingumootori kui Vikipeedia loendid seda on. Siim 23. november 2006, kell 22:24 (UTC)

Ka artiklita inimese nime võiks loendisse kanda kui on teada, et see nimekiri on teatud piirides kinnine, näiteks olümpiamedalistid või maavanemad. Neid tuleb kindlasti juurde, aga 1980 aasta olümpiavõitjaid juurde enam ei tule. Valju 23. november 2006, kell 22:31 (UTC)

Ei saa ju loenditesse kanda päris tundmatuid nimesid. Loomulikult kantakse loenditesse nimesid, kellest tahetakse, et artikkel oleks. Tegelikult olen ma biograafiate loendis pisut patustanud, pean osa nimesid sealt välja võtma. Andres 23. november 2006, kell 23:25 (UTC)

Igatahes kiirendab loendis figureerimine artikli ilmumist.

Kõik loendid hakkavad varem või hiljem sisaldama üha rohkem vähetuntuid nimesid. Nii et kui tahetakse eraldi väga tuntud tegelaste loendeid, tuleb need eraldi teha, nagu me teeme praegu sündide ja surmade puhul. Andres 23. november 2006, kell 23:28 (UTC)

Varasema versiooni taastamine

Kui tahad varasemat versiooni taastada, siis lihtsalt otsi see ajaloost üles, vajuta "redigeeri" ja salvesta. Andres 25. november 2006, kell 08:26 (UTC)

Tänu

aitäh tervituse eest, väga meeldiv!

võta heaks --Dj Capricorn 3. detsember 2006, kell 11:32 (UTC)

pildid

mõned näpunäited: pildi Pilt:273px-Vermouth.jpg nimi näitab, et tegu pole originaalsuuruses pildiga vaid, 273px laiuse pisipildiga. Palun lae üles originaalsuuruses fail. Allikana lisa viide veebilehele, kust pilt on võetud (inglise vikist jääb liiga üldiseks). Pildi litsents jäta samaks.

P.S. teistest vikidest pärit pildid on soovitav otse Commonsisse laadida, et ka teiste vikide illustreerimist lihtsamaks teha. --WikedKentaur 3. detsember 2006, kell 15:43 (UTC)

See commonsisse laadimine on sageli üsna mõttetu (aga proovin uuesti), nad likvideerivad selle pildi väheste litsentsitingimuste juures üsna kiiresti --Dj Capricorn 3. detsember 2006, kell 16:10 (UTC)

täiendasin Commonsisse laetud faili kirjeldust. Commonsis on oluline allika (url) ja autori lisamine, et sealsed umbusklikud adminnid saaksid kontrollida pildi vaba-olekut. --WikedKentaur 4. detsember 2006, kell 20:12 (UTC)

tänan põhjaliku selgituse eest WikedKentaur --Dj Capricorn 4. detsember 2006, kell 20:15 (UTC)

Administraator

Oled nüüd administraator. Andres 12. detsember 2006, kell 09:08 (UTC)

Suured tänud kõigile, kes otsust pooldasid, üritan väärida administraatori staatust igati --Dj Capricorn 12. detsember 2006, kell 09:09 (UTC)

Translation

Aitäh. Thank you for the translation :-) Ev 19. detsember 2006, kell 03:55 (UTC)

Tänu

aitäh õnnesoovide eest.Harri 30. detsember 2006, kell 09:29 (UTC)

Wikiquote vs Vikitsitaat

Kui vahetad malle artiklis (Andy Warhol) siis ole hea ja vaata ka et mall "töötab". Andy Warholist on ingliskeelses Vikitsitaatides artiklit, kuid ei ole eestikeelses, nii et ... --TarmoK 1. jaanuar 2007, kell 19:45 (UTC)

seda, et mis sa arvad sellest et filmid võiks olla siiski tabelis, mulle tundub et lihtsam endal pärast hiljem lugeda ja täiendada (näiteks kasvõi eestikeelsete pealkirjadega, valdaval enamusel on need täiesti olemas, enamik tolle ajastu filmipealkirjadest leiab üles TCM-i kavadest), siis saab ka rolli ja auhinnad nominatsioonid otse filmi enda juurde kirjutada. Sellise nimekirja korral kipub hiljem aga ülevaade kaduma. - Ahsoous 4. jaanuar 2007, kell 22:14 (UTC)

Kahtlemata võiks need olla tabelis, kuid ma ise pole harjunud neid tabeleid tegema, ehkki seal midagi rasket ei ole. Mina pean algul tähtsaks, et üldse mingisugunegi info isiku kohta olemas oleks, aga ja toetan igati neid tabeleid --Dj Capricorn 5. jaanuar 2007, kell 08:05 (UTC)

Gene Vincent

Mida artiklis toimetada tuleks? Jürka 28. jaanuar 2007, kell 11:36 (UTC)

Eelkõige on linke puudu, samuti pole vormistus päris korrektne --Dj Capricorn 28. jaanuar 2007, kell 11:39 (UTC)

Mõned lingid ma lisasin... leian, et rohkem oleks neid juba väheke imelik panna. Vormistuse poolest vahetasin sünni- ja surmaaasta vahel sidekriipsu mõttekriipsu vastu... On veel midagi? Ma mitte ei leia, aga kui on, anna teada, katsuksin teise korda teha... Lihtsalt "vormistus" ei ütle suurt midagi... Jürka 28. jaanuar 2007, kell 12:26 (UTC)

Seal on pisemat nipet-näpet tarvis toimetada, aga toimetamismärkus ei pea seal tingimata olema. Andres 28. jaanuar 2007, kell 12:46 (UTC)

Brzeszcze - article translation

Hello, im Polish. Could you please translate only few sentences from this article about Polish town: [5] to Estonian and create Brzeszcze on et.wiki? I'd be very greatful:) Galileo01 31. jaanuar 2007, kell 19:56 (UTC)

I'll try --Dj Capricorn 31. jaanuar 2007, kell 20:00 (UTC)

Thank You. If you will need some polish translation, there will be no problem :) Galileo01 5. veebruar 2007, kell 21:35 (UTC)

Käändelised vormid ümbersuunamislehekülgedeks

Tõstsin selle arutelu siia, sobivamasse kohta...

Jah, jäin ka mõtlema, aga, miks mitte? See oleks ju tunduvalt lihtsam, kui käänetes olevad sõnad on ymber suunatud nimisõnalisele vormile. Eesti keel paraku on selline, et sõnad käänduvad. Mis seal valesti võib minna? --Lulu 2. mai 2007, kell 15:58 (UTC)

Probleemid tekivad kui käändeliste vormidega tekivad reaalsed nimisõnad --Dj Capricorn 2. mai 2007, kell 19:03 (UTC)

Hm... Kuidas? Seda juhtuks ju väga harva, ja ka siis on "viidad siia" abiks. Minu meelest ei saa probleeme tekkida. --- See on ju igavene häda selle eesti keelega, et lausete sees on sõnad sagedasti mingis käändes. Ja siis tee neid keerulisi linke... Noh, muidugi, neid ymbersuunamislehekylgi teha on sama tylikas, aga kui yks kord on tehtud, siis on sellest kasu ka edaspidi. Miks mitte? --Lulu 2. mai 2007, kell 20:07 (UTC)

Mina pean seda nonsenssiks --Dj Capricorn 2. mai 2007, kell 20:18 (UTC)

Mulle tundub see võimatuna. See eeldaks, et me teeme peaaegu kõikide sõnade kõikidest käändevormidest ümbersuunamislehed, kuid sellestki ei piisa, sest kõikvõimalikes nimetustes, sõnaühendites ja fraasides esinevad need sõnad veel eri kombinatsioonides, mis tähendab, et ka kõik need kombinatsioonid tuleb kõigisse neljateistkümnesse käändesse panna. Absurd. -- Toomas 2. mai 2007, kell 20:23 (UTC)

Täielikult aktsepteerin Toomast --Dj Capricorn 2. mai 2007, kell 20:25 (UTC)

Nõus. Aga kui keegi teeb näiteks ümbersuunamislehekylje Nõukogude Liidu pealt artiklile Nõukogude Liit, siis ei saa seda ju ometi pahaks panna. --Lulu 2. mai 2007, kell 20:27 (UTC)

Pealegi, eesti keeles lisanduvad käändelõpud ainsuse omastavale käändele. Väga lihtne on topelt-nurksulgudesse võtta vaid omastavaline tyvi, mistahes käände puhul. --Lulu 2. mai 2007, kell 21:15 (UTC)

ei tea, aga see ei meeldi mulle kohe üldse, nii tekitame kunstlikult ühe sõna kohta 27 ümbersuunamist - mina isiklikult leian, et sellised ümbersuunamised tuleb hoobilt ning ilma midagi mõtlemata kustutada - Ahsoous 2. mai 2007, kell 21:26 (UTC)

Oota nyyd... Miks 27? --- Ainult yhe: omastavalise vormi. Sellest piisab. --Lulu 2. mai 2007, kell 21:49 (UTC)

ota nyd :) väga paljudel (kui mitte enamikel) sõnadel on vähemalt kolm käänet mis sellisel puhul oleks vaja omastav, osastav, sisseütlev näiteks kasvõi sõna jõgi - jõe, jõge, jõkke - nüüd teed need kolm ära tuleb keegi ja leiab et teeb veel mõne juurde, kuidas sa takistad kui juba miskid vormid on olemas jne. - Ahsoous 2. mai 2007, kell 22:15 (UTC)

Noh, las teeb, kui tahab. Keda see peaks segama? --- Iseenesest, ei hakka keegi neid eriti tegema. See on siin nagunii selline Vikipeedia-sisene arutelu, eksole. Meie endi mugavuse huvides. Võibolla panid tähele, et kasutasin seda ymbersuunamise-varianti just praegu yhes artiklis, ja väga mugav oli kirjutada [[Nõukogude Liidu]]s, teades, et suunamine toimib. --Lulu 2. mai 2007, kell 22:34 (UTC)

panin tähele, aga kuna arutelu nagu käib, siis säilitasin, kuigi esimesel hetkel tahtsin selle likvideerida -- Ahsoous 3. mai 2007, kell 20:26 (UTC)

Olen vastu sellistele ümbersuunamistele. Lisaks eeltoodud argumentidele: kui lihtsalt hiirekursor lingi kohale viia, peaks nägema algvormi, selliste suunamiste korral seda ei näe. --Metsavend 2. mai 2007, kell 22:41 (UTC)

...Arutelu käib nagu jah... aga soikunud veidi... ja ma pole ikkagi veel aru saanud, miks selliseid ymbersuunamise-lehti ei tohiks olla... --Lulu 3. mai 2007, kell 20:32 (UTC)

pane siis äkki hääletusele, muidu võibki jääda hüüdjaks hääleks kõrbes - Ahsoous 3. mai 2007, kell 20:36 (UTC)

Ei meeldi mulle need hääletamised... Pigem võiks selle arutelu ymber tõsta Üldise arutelu alla. Koormame siin Dj Capricorni ruumi... --Lulu 3. mai 2007, kell 20:40 (UTC)

Ruumi suhtes ei kaeba, iseasi, kas laiem seltskond märkab --Dj Capricorn 3. mai 2007, kell 20:56 (UTC)

Pooldan Lulu arusaama: teha nii kuidas on lihtsam.

Tänan toetuse eest. --- Toon näite. Kujutame ette, et sa tegeled näiteks mingi suure hulga artiklite tegemisega, kus tuleb sagedasti kasutada mõistet "väävel". Paraku aga on selle elemendi nimi enamasti käändes: väävli ühendid, väävli sisaldus, väävli toime jne. Aga siselink on vajalik. Mida sa teed? --- Iga kord pead nägema vaeva, et koostada keeruline link [[Väävli|Väävel]]. --- Aga kui on yks kord tehtud ymbersuunamislehekylg [[Väävli]] #REDIRECT[[Väävel]], siis edaspidi piisab vaid, kui lihtsalt teed selle "väävli" siselingiks, ja asi töötab. Ja kedagi ei sega. Igatahes palju lihtsam ja mugavam ka teistel, kes seda teavad. --Lulu 3. mai 2007, kell 21:23 (UTC)

Avastasin ka lõpuks selle arutelu siin. vahel on üpris tüütu jah käändelistele linkidele ette nimetava käände panek, IP-de poolt tuleb neid käändelisi linke päris palju. Kuidas teistes vikides toimitud on (inglise vikis vist seda probleemi üldse kerkida ei saa...) ? avjoska 29. mai 2007, kell 05:53 (UTC)

Nomineerima

Nomineerima tähendab nimetama, määrama või esitama (auhinna saamiseks). Seega ei saa näitleja nomineerida nt Oscarile, vaid ainult olla nomineeritud. Tegelikult on targem mitte kasutada võõrsõnu, mille tähendust täpselt ei tea. --Metsavend 15. mai 2007, kell 17:30 (UTC)

Selge, see olla nomineeritud oli alguses üsna võõrastav, on nomineerinud on kuidagi suupärasem, aga paraku vale --Dj Capricorn 15. mai 2007, kell 17:36 (UTC)

Kas eesti keeles on üldse sõnad "nomineerima" ja "nominent"? ÕS-is neid igatahes pole. Viimane tundub olevat värdsõna. Andres 15. mai 2007, kell 21:38 (UTC)

ÕS'is minu teada polegi võõrsõnu, seda peab võõrsõnade leksikonist järgi vaatama. Aga see et sõna ÕS-is pole, ei tähenda et see mingi värdsõna on. Ma arvan et Googli 25 000 tulemit näitab selgelt, et seda sõna eesti keeles väga tihti kasutatakse Hiraanitiger 29. mai 2007, kell 15:22 (UTC)

Jah VL-is on olemas sõnad nomineerima ja nominent (sõna nominant ei eksisteeri) --Dj Capricorn 29. mai 2007, kell 15:25 (UTC)

Toimeta mall

Et natuke sulle lisavaeva tekitada tahaks, et kui sa lisad toimeta malli, siis annaksid artikli arutelus ka teatavad suunised, mida ja kuidas toimetada on vaja ning milles sa probleemi näed.--Celldwellcius 30. mai 2007, kell 18:04 (UTC)

---

Oma vigadega kippub see kahjuks nii olema. MInul pidevalt sama viga. Akra 29. august 2007, kell 17:45 (UTC)

GAG-ist. kuigi 1989. aastal kandis kool veel ametlikku nime Tallinna 1. Keskkool siis sisuliselt laulvast revolutsioonist alates oli taas kasutuses Gustav Adolfi Gümnaasium, sellepärast ma siis ka sedapidi kirjutasin. Juba tollal said kõik (kes soovisid) kooli sõrmuse, kooli lipsu ja kooli lõpumärgi kirjaga GAG. - Ahsoous 27. september 2007, kell 21:13 (UTC)

Request

Hi could you do me a big favour by copying the article on Charlotte Lindström on simple english wikipedia and put it on english wikipedia. would be so nice of you. thanks--217.209.116.113 13. detsember 2007, kell 18:35 (UTC)

thanks for asking, but I do not have time to do it --Dj Capricorn 13. detsember 2007, kell 19:26 (UTC)

põhjuseks miks ma võtsin kätte ja lõpetasin sinu poolt täna blokeeritud aadressi on see, et too ip aadress paistab kuuluma koolile ja nuh ikke mõni geenius arvab... - Ahsoous 17. jaanuar 2008, kell 20:26 (UTC)

Appi!

Palun blokeeri IP 89.175.98.34. Ma ei jõua enam tagasi muuta. Tegutseb praegu. --Tiuks 17. aprill 2008, kell 20:07 (UTC)

Tänan viitamast :) eksitus on juba almaterjali sisse lipsanud Kuukiireneid 2. juuni 2008, kell 16:12 (UTC)

193.40.60.98

Praegu viitab see IP Tartu Veeriku Koolile, ses mõttes on tegu ilmselt erinevate lastega. See, kes täna arvutiklassis sodimisega tegeleb, seal homme ilmselt ei ole.--Nerva 4. veebruar 2009, kell 10:15 (UTC)

Harilik sidrunhein

Vaata palun artiklit harilik sidrunhein. unranked_divisio = Õistaimed Angiospermae meil ei näita. Võib olla oleks parem malli {{määratlemata takson}} kasutada. Commelinids ei ole ladina keeles aga ma ei leidnud ka tõlget. Interviki lingid ingliskeelses vikis on minu arust valed. --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 00:10 (UTC)

enne kui viimased eestikeelsed botaanikaalased trükised pole välja toonud, et need hõimkond ja klass on määratlemata, ärme seda kasutame, ehkki reaalselt võivad need õiged olla.

Commelinids on klaad (aktsepteeritud APG II süsteemi poolt), ja see kirjutatakse väikese algustähega, võib-olla seda ei peakski seal artiklis mainima--Dj Capricorn 13. veebruar 2009, kell 11:27 (UTC)

Uued artiklid

Palun vaata artikleid leemur, indrilased. --Tiuks 4. märts 2009, kell 19:23 (UTC)

tänan märkimast. --Dj Capricorn 4. märts 2009, kell 20:20 (UTC)

Küsimus

Palun abi. Kas tead, kuidas on eesti keeles смыв - bakterite proov? Oleks väga tänilik. Geonarva 12. märts 2009, kell 20:44 (UTC)

vene keeles ma väga palju ei tea. Sõnaraamat annab sõna vastekst mingisugune loputamine või uhtmine. Bakterite prooviga ma seda kuidagi seostada ei oska, EnDic2004[6] annab "смыв"-ile mitmeid sarnaseid sõnu, nagu klosetiga seonduv ja biokile irdumine (смыв м биоплёнки с загрузкибиофильтра). Mingisugune bakteri proov võiks olla kolitiiter või koliindeks, aga täpsemalt ei oska öelda--Dj Capricorn 14. märts 2009, kell 22:10 (UTC)

Aitäh. Geonarva 15. märts 2009, kell 09:16 (UTC)

font color

Igatahes, see <font color="#008B00">[[Kalendrireform]]</font> ei taha küll mallides värvi muuta. Äkki oskad aidata? Püüdsin seda kasutada Mall:Kasutaja:Sürrealismis ja Mall:Kasutaja:Teater, aga link on ikka sinine. :( alts 26. mai 2009, kell 07:59 (UTC)

selle kohta ei oska öelda. Näiteks kogu malli tekst on ühte värvi mõne selle kasutaja mallis: http://en.wikipedia.org/wiki/User:Angelo.romano. Mõne inglise keele kasutaja mallilehelt (eriti soovitan vaadata administraatoreid) võib midagi leida--Dj Capricorn 26. mai 2009, kell 14:22 (UTC)

Kasutajanimi

Kasutajanimi on muudetud. Andres 31. jaanuar 2010, kell 19:35 (UTC)

Viitamine

Tere. Tahan tähelepanu juhtida sellele, et viitamine käib meil veidi teisiti. Vaata palun minu viimaseid tehtuid parandusi. Päikest ja jõudu, --Mona 29. juuni 2010, kell 15:04 (EEST)

minu meelest Kasutaja Jaan513 tegi spetsiaalselt tolle viitamissüsteemi, et teksti sees ei oleks neid pikki ja lohisevaid viiteelemente, mis teksti toimetamist oluliselt raskendavad. Minu meelest on selline viitamine, nagu mul praegu tehtud, igati toimetajasõbralik ja hea. Kas meil on siis üldiselt kokku lepitud, et minu kasutatud süsteem pole lubatud? --Bioneer1 29. juuni 2010, kell 15:19 (EEST)

lehel Vikipeedia:Viitamine pole Jaan513 tehtud süsteemi kirjas. Ma isegi ei leia sellist süsteemi nagu sa teed. Aga selline asi nagu sul siin [7] välja tuli, pole küll vastuvõetav. --Mona 29. juuni 2010, kell 15:37 (EEST)

jah, seal saaks teha kasutatud allikad ja viidatud allikad rubriigi. Tahtsin lihtsalt näidata, et esimene lause on tehtud EE põhjal, kuid muudetuna ja seega ei saa ma sinna panna EE viidet. Sinu parandatud versioon pole seega päris täpne, ainult on EE viide, kuid see ei eelda, et ma oleks pidanud ka eelmistes artiklites seda allikat kasutama (täpsustan tolle artiklis seda); selles versioonis ma tahtsin lihtsalt pedantselt näidata artiklis viitamise ja kasutatud kirjandust--Bioneer1 29. juuni 2010, kell 15:44 (EEST)

Sõnasõnalt ei tohi niikuinii maha kirjutada, ikka ju muudad, aga lõppu paned kirja viite, kust see info tuleb. --Mona 29. juuni 2010, kell 15:51 (EEST)

Olgu viimane tõik on Sul täiesti õigus ja sellega olen päri. Aga kas siis mu viitamine, kui sisuliselt mitte midagi muutev, ei ole siis lubatud; ma olen seda vast juba üle poole aasta paljudes artiklites kasutanud?

Sisuliselt mitte midagi muuta on OK, aga hea oleks kas või pisut ümber sõnastada. Muutmata sõnastus võib olla ainult juhul, kui sama mõtet teiste sõnadega väljendada ei saa. Andres 29. juuni 2010, kell 19:12 (EEST)

[1] Pisike juhis selle süsteemi kohta on malli lehel. Lehel Viitamine võiks ka muidugi seda mainida. Arvan, et sellise võimaluse vastu ei tohiks kellelgi midagi olla. Pikne 29. juuni 2010, kell 16:41 (EEST)

Fundraiser 2010_Translation & Localization

Greetings Bioneer1, my name is Sam and I am working for the Wikimedia Foundation during the 2010 Fundraiser. My job is to be the liaison between the Estonian community and the Foundation. This year's fundraiser is intended to be a collaborative and global effort; we recognize that banner messages that perform well in the United States don't necessarily translate well, or appeal to international audiences. I'm contacting you as I am currently looking for translators who are willing to contribute to this project, helping to translate and localize messages and suggesting messages that would appeal to Estonian readers on the Fundraising Meta Page. Please let me know if you'd be interested in helping with this project, and add your feedback to the proposed messages as well! I look forward to working with you during this year's fundraiser.Sam Chapman

Request

Hello! Could you write an article about my town - Żagań on Estonian Wikipedia? Only 3-4 sentences enough. I would be thankful. Saganum 18. august 2011, kell 15:49 (EEST)

Kas pahuksis autoriõigustega, definitsioonide mahakirjutamine jne

Kas Sinu loodud artiklid viimastel nädalatel on kopipeistid? Ave Maria 8. veebruar 2012, kell 00:58 (EET)

Adekvaatsed definitsioonid on üldiselt otsesõnastusega allikast ja alati viidatud. Tekst on vähemal või rohkemal määral ümbersõnastatud, kuid alati viidatud. Mu meelest see pole autoriõiguse rikkumine--Bioneer1 8. veebruar 2012, kell 01:02 (EET)

Ma ikka tahan ka jälle küsida. Kas need asjad on EEst sõna-sõnalt? Tegemist pole ju mingite täpsete ega ainumõeldavate definitsioonidega. Kust Sa võtad, et see pole autoriõiguse rikkumine? See ju tähendaks, et võime kõik teatmeteosed sõna-sõnalt ümber kirjutada. Pealegi pole suur osa neist kõigi oma sulgude ja lühenditega sugugi hästi sõnastatud. --Epp 19. märts 2012, kell 02:15 (EET)

Kas autoriõiguse seadus ütleb, et täpset ja adekvaatset definitsiooni ei tohi kopeerida, kui lisad allika? Ma eeldan, et ei ütle. Seaduse silmis on ilmselt vahe, kas sa kopeerid ühe lause või sa kopeerid nt rohkem kui 3 lauset sõnasõnaliselt. Ma tahan lihtsalt rõhutada, et definitsioon on märksõna väga-väga eriline komponent, mida ei tasu ise hakata välja mõtlema, kui seda on ekspert teinud. Me tahame ju, et Vikipeedias oleks adekvaatne info, varustatult viidetega. Oma loodud definitsioonid on sageli vildakad või ei täida definitsioonile esitatud nõudeid (ning isegi ümbersõnastades ei suuda keegi öelda, et kas on seda tehtud piisavalt, et nüüd enam autoriõigust pole. Kui ma aga nt inglise vikist tõlgime definitsioon, kus pole viidet, siis see definitsioon on rangelt võttes jamps). Ei ole ratsionaalne oodata aastakümneid, et X termini uus defineerija jõuaks Vikipeediasse. Rõhutan, et definitsioon (ja mitte kogu märksõna sisu) on eriline kompoenent. V-o ongi nii, et me tohimegi viidates terveid lausejuppe Vikipeediasse nt EE-st võtta, ja ragistame praegu suuresti mõttetult pead?! Mis teha, et autoriõigus pole jõudnud tehnikaarengule järgi, või hoopis nimelt(?) jäetaksegi seadus interpreteerimise meelevalda, mis on muidugi laia pilti vaadates hiilgama hea.

Edasine arutelu. Ma muidugi ei kujuta ette, et midagi tehakse juhul, kui kohus ütleb, et Vikipeediasse ei tohi definitsiooni kopeerida (või, et iluravi definitsiooni mudides pole piisav). Kas tuleb Vikipeediast eemaldada siis need definitsioonid või pannakse Vikipeedia kinni? --Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 11:33 (EET)

Mulle tundub, et kui ei suuda aru saada, kas ümbersõnastamine moonutab mõtet, siis pole mõtet sel teemal kirjutada. Andres (arutelu) 22. märts 2012, kell 08:28 (EET)

eks ilmselt igaüks püüa vältida teemasid, mida üldse ei jaga, aga alati on piirijuhte ja kiusatus. Mina ümbersõnastamist definitsioonides üldiselt ei poolda (v.a paljud erijuhud), sest alati saab tulla keegi ja öelda, et kelle järgi on definitsioon just selline nagu ta on, siis ongi viide kas või otsesõnastusega parim või vähemalt hea lahendus. Võib veel pikalt kirjutada ...--Bioneer1 (arutelu) 22. märts 2012, kell 18:14 (EET)

Veider tegevus Sinu poolt. Ise kirjutad maha "adekvaatsed definitsioonid" ja siis teiste mahakirjutatut eemaldad. Ave Maria (arutelu) 28. juuni 2012, kell 12:27 (EEST)

Kui kvaliteet selle tulemusena langeb, siis paranda, nagu vajaliku(ma)ks pead. Aga jah autoriteetseid definitsioone kirjutan sageli otse maha, sest definitsiooni ise välja mõtlemine on rumalus (liiati, kui seda on juba spetsialist teinud)--Bioneer1 (arutelu) 28. juuni 2012, kell 12:33 (EEST)

Sama mõtte edasiandmine oma sõnadega pole väljamõtlemine. Isegi kui üksikute lausete kopeerimine võib-olla pole autoriõigusega vastuolus (kuigi ta head muljet ei jäta), siis ühe teatmiku sisu süstemaatiliselt teise teatmiku (Vikipeedia) artiklite vahel jagamine minu meelest üsna suure tõenäosusega on autoriõigusega vastuolus. Pikne 28. juuni 2012, kell 16:31 (EEST)

Loomulikult ei piisa ainult sõnade vahetusest. Mingi autoriteetse allika (süstemaatiline) sisu Vikipeediasse toomine oleks ju hea, kui ei rikutaks autoriõigust? Üldiselt jäi kommentaar arusaamatuks--Bioneer1 (arutelu) 28. juuni 2012, kell 20:04 (EEST)

Pean silmas seda, et kui kellegi teise definitsiooni kopeerimise asemel anda sama mõte edasi oma sõnadega, siis pole see ju rumalus, ega? Autoriõigust puudutav märkus lähtub varasemas arutelus välja toodud eeldusest, justkui oleks jokk, kui kopeerida ainult 1–2 lauset. Nagu aru saan, oled aga mõne teatmiku ette võtnud ja kopeerinud süstemaatiliselt, mis võib-olla nii jokk pole. Pikne 28. juuni 2012, kell 22:09 (EEST)

Kas on tõesti mõtet nt TEA või EE adekvaatset definitsiooni ümber sõnastada, kui otse mahakirjutatud definitsioon on täiesti lubatud ja JOKK? Kui aga võtta risk ja ümbersõnastada ning idee andjale (nt EE või TEA-le) viidata, ja olles oma ümbersõnastamisega mõiste mõtet moonutanud, on EE-l või TEA-l juba hea põhjus Vikipeediat tõsiselt kompromiteerida, sest algset mõtet on moonutatud, esitatud on väärinfo!?--Bioneer1 (arutelu) 29. juuni 2012, kell 00:00 (EEST)

Minu meelest ei ole selge, et see on lubatud ehk kas me ise seda lubame. (Vahelduse mõttes pole ma isegi mitte ainuke, kes nii ei teeks.) Ja tõin ka suuremamahulise (küll erinevate artiklite vahel pillutatud) kopeerimise kohta teatava kahtluse välja. Aga oht mõtet moonutada on ju kogu teksti juures (mitte ainult määratluses), eneses kahtlust tekitavad asjad on ilmselt parem esialgu ütlemata jätta, nagu Andres eespool natke teise nurga all välja tõi.

Mis algsesse märkusesse puutub, siis mahakirjutatud jutu mujalt eemaldamine on muidugi tänuväärne. Pikne 30. juuni 2012, kell 13:48 (EEST)

Ma olen ka definitsioonide mahakirjutamise vastu. Selles osas tuleks saavutada konsensus ja seni võiks hoiduda selliste uute artiklite loomisest. Vaata ka Arutelu:Allkeel. --Metsavend 1. oktoober 2012, kell 17:48 (EEST)

Viitamiskultuurist

Tere!
Allikate märkimisel võiksid minu meelest ära märkida ka lehekülje, et kontrollimise või konteksti paremaks mõistmise huvides oleks võimalik kiiremini informatsiooni lähtepunktini jõuda. --kanakukk (arutelu) 21. juuli 2012, kell 19:33 (EEST).

minu meelest ei ole see märksõnaliste entsüklopeediate ja leksikonide puhul tingimata vajalik. Tähestikulisse järjekorda pandud märksõna leiab lihtsalt üles. Monograafiate jt teoste puhul Sinuga täiesti nõus; olen seda ka ise teistelt palunud, küll mitte Vikipeedias--Bioneer1 (arutelu) 21. juuli 2012, kell 20:29 (EEST)

V-o peaks siiski lk-de märkimise tegema kohustuslikuks, nt arutati seda siin: Arutelu:Tõenäosuse klassikaline definitsioon [8]--Bioneer1 (arutelu) 26. juuli 2012, kell 21:10 (EEST)

Autowikibrowser

Siin olid viited tähestiku järjekorras, et neid toimetades kergem leida oleks ja ka vormistus polnud juhuslik. Miks nii teed? Pikne 7. august 2012, kell 21:56 (EEST)

Tundub, et programm paneb viited selliselt, nagu need artiklis järjest tulevad. Kui see toimetamist oluliselt halvendab, tuleb olukorda uurida--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 22:01 (EEST)

Ma ei tea mis järjekord see on, esinemisjärjekord mitte. Kui kasutad skripte, siis palun kontrolli enne salvestamist, mida nad teevad. Pikne 7. august 2012, kell 22:06 (EEST)

Kuidas ei ole esinemisjärjekord? Mu meelest võrguentsüklopeediates Viidete rubriigis taga ajada tähestikulist järjekord pole esmavajalik; paberväljaannetes küll. Meil on viidete rubriik niikuinii enamikus artiklites ligadi-logadi.--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 22:14 (EEST)

Esinemisjärjekord on AMS, Jewell..., skript pani AMS, Aruksaar.... Ei ole jah esmavajalik, aga kuidas see seda muudatust õigustab? Pikne 7. august 2012, kell 22:25 (EEST)

mõtlesin esinemisjärjekorda artiklis, mitte Viidete rubriigis. Aga tühistasin selle muudatuse--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 22:41 (EEST)

Viidete rubriigis ongi (lugemisvaates) viited artiklis esinemise järjekorras. Pikne 7. august 2012, kell 22:44 (EEST)

ennistasin muudatuse, aga ikka näitab seda versiooni, kus viited pole tähestikulises järjekorras, vaid on esinemisjärjekorras--Bioneer1 (arutelu) 8. august 2012, kell 11:33 (EEST)

Nojah, lugemisvaates ei saa seda muuta. Lihtsalt redigeerides võib olla tähestiku järjekorras konkreeteseid viiteid kergem leida, eriti kui sama viidet on kasutatud mites kohas. Pikne 8. august 2012, kell 11:55 (EEST)

Selle tööriista juhendis, millele resümees viitad, muide on soovitatud sellega mitte teha tühiseid muudatusi, mis artikli väljanägemist kuidagi ei muuda. Viite ja kirjavahemärgi vahelt tühiku eemaldamine tundub olevat ainuke olulisem asi. Ja viidete järjekorra muutmine on endiselt arusaamatu, kohati skript justkui paneks neid esinemisjärjekorda ja kohati ei pane ka. Pikne 11. august 2012, kell 10:57 (EEST)

Nii ja naa. Ka mõne lingi kordaseadmine poolautomaatselt võiks ikkagi ära teha, kui programm selle ette näitab ja ise ära teeb.--Bioneer1 (arutelu) 12. august 2012, kell 22:23 (EEST)

Surnute loendid

Miks neil ei või olla Loendite kategooria? --Metsavend 16. august 2012, kell 22:30 (EEST)

Loendite kategooriasse peavad jääma kõige ülemad kategooriad. Miks Surnud 2001 on ülemkategooria ja nt Surnud 1998 ei ole? Asi tundus mulle süsteemitu--Bioneer1 (arutelu) 16. august 2012, kell 22:34 (EEST)

Siis tuleb luua alamkategooria. Seniks kuni seda pole tehtud ei tohiks ülemkategooriat kustutada. See peaks ju üldine kokkulepe olema, et seni kuni kitsam kategooria puudub, kasutatakse laiemat, mitte ei jäeta kategoriseerimata. --Metsavend 16. august 2012, kell 23:55 (EEST)

V-o ma saan valesti aru. Kui artikkel (resp loend) Surnud 1995 omab ülemkategooriaid Surnud 1995 ja 1995, siis panna see veel ülemkategooriasse Loendid on naljakas? Kas me räägime üksteisest mööda?--Bioneer1 (arutelu) 17. august 2012, kell 08:53 (EEST)

Märkused

Kas sa uutele artiklitele intervikilinke ei taha panna? Teine märkus: "2012" sulgudes jätab mulje, et liik on 2012. aastal kaitse alla võetud. Pikne 24. august 2012, kell 12:44 (EEST)

eks iw-dega ole aega, hiljem lisan. Teist märkust vist tõesti saab ka nii mõelda, panen siis "seisuga 2012")--Bioneer1 (arutelu) 24. august 2012, kell 13:56 (EEST)

Robotid korjavad intervikilingid uutest artiklitest üles, hiljem tõenäoliselt enam mitte. Kas see andmete ülevaatamise aastaarv on üldse vajalik, arvestades et nimekiri on üsna püsiv? Pikne 24. august 2012, kell 14:48 (EEST)

Kui see isegi robotite puhul praegu nii on, siis kindlasti mitte kauaks, sest see oleks ju algeline, kui nad ainult uute artiklitega tegeleksid. Ma arvan, et aastaarv on oluline--Bioneer1 (arutelu) 24. august 2012, kell 14:53 (EEST)

Mitte et ma väga täpselt robotite hingeeluga kursis oleks, aga mulle on jäänud mulje seni teiskeelte artiklitega sidumata artiklite otsimisel peetakse mõistlikuks piirduda vaid uute artiklitega. Nenendes artiklites, kus keelelingid juba olemas on, muidugi täiendatakse linke vastavalt sellele, kuidas mujal artikleid juurde tehakse (või teisaldatakse/kustutatakse). Ennemini võiks ehk oluline olla kaitse alla võtmise aasta. "Seisuga" sulgudes sobib ka, aga selline aastaarv võiks vahest olla pigem viite sees nagu siin? Pikne 24. august 2012, kell 15:16 (EEST)

Lühidalt, intervikilinkide on siiski oluline, et pärast ei tuleks ka teistesse (suurematesse) vikidesse ise käsitsi tagasilinki lisada. Kui saad, tahad ja oskad, siis oleks hea, kui teed uued artiklid koos intervikilinkidega. Pikne 25. august 2012, kell 10:16 (EEST)

Pilt

Meil on Pilt:Boreal pine forest after fire 2.jpg, mida tahan saata vikipeedia esilehele nädala pildiks, ainult seda ei kasutata üheski artiklis. Palun mõtle, missuguses artiklis seda pilti saaks kasutada, ja lisa ta sellesse artiklisse. Selliseid artikleid võib olla ka üle ühe. Kui sellist artiklit ei ole, võid selle ise kirjutada. Pikka ei ole vaja, mõnest lausest piisab täiesti. Või kui arvad, et see ei sobi nädala pildiks, siis ütle ja ma ei pane. Taivo 17. oktoober 2012, kell 01:49 (EEST)

see on hea pilt. Ma panin selle suktsessiooni artiklit ilustama. Võib ka lisada ka nt loodavasse Hara soo artiklisse või männimetsa (männiku) artiklisse--Bioneer1 (arutelu) 17. oktoober 2012, kell 10:59 (EEST)

---

Tere,

artikliklile Maurice Sendak lisasin juba ammu pildi aga vahepeal on see kaotsi läinud, kuigi inglisekeelne versioon kuvab seda korralikult. Milles viga võiks seisneda?

Ette tänades, Maemees

Piltide poliitikat ma hästi ei tunne, ent inglise vikis on piltide poliitika mõnevõrra erinev Eesti vikist, mis peab arvestama Eesti autoriõigusi. Praegu on vist probleem nn "fair use"-põhimõttes, mida Eesti viki ei aktsepteeri. --Bioneer1 (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:35 (EEST)

TEA Entsüklopeediale viitamine

Lihtsalt teadmiseks: kavatsen kustutada kõik viited TEA entsüklopeediale, mis ma leian, sest see kahjustab Vikipeedia mainet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 22:13 (EET)

ma viitan ainult fakte, mitte sõnasõnalisi lauseid. Seega pole Su kustutamine õigustatud?--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:44 (EET)

TEA entsüklopeedia endise peatoimetajana ma siiski tungivalt soovitan sellest praktikast loobuda. Fakte on alati kasulikum viidata selliste allikate põhjal, kus on selgelt tuvastatav autor või mis liigitub üheselt teaduskirjanduseks – entsüklopeediale viitamine on halb toon, olen püüdnud seda Sulle varem ka Eesti Entsüklopeedia kontekstis selgeks teha. Eriti Eestis, kus Vikipeedia peab oma mainet alles tõestama ning kus nii TEA kui ka MTÜ Entsüklopeedia püüavad tõestada oma toodete ja nende valmimisviisi ülimuslikkust Vikipeedia koostamismudeli ja selle tulemusel sündiva sisu suhtes. Niisiis, veelkord, palun loobu sellistele allikatele viitamast. -- Toomas (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:49 (EET)

Kui EE-le ja TEA-le ei tohi enam viidata, siis tuleks päris palju Viki sisust kustutada. Kas see pole mitte naeruväärne? Igas tahes peaks see minema Üldisele arutelule, sest see on põhimõtteline küsimus. Ilmselgelt on parem, kui otsida alati paremad allikad, kuid see pole otstarbekas, liiati veel nii väikeses riigikeses, kes tegelikult 21. sajandil polegi rahvaarvu mõttes võimalik üllitada tõsiselvõetavad üldentsüklopeediat, aga siiski ta/meie püüame seda--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:54 (EET)

Naeruväärne on minu meelest viitamine teisele (antud juhul ka konkureerivale) entsüklopeediale triviaalsete faktide osas, mida võib leida paljudest raamatutest. Kui Vikipeedia administraator ei suuda lugeda üheski võõrkeeles ja on võimetu viitama ka eestikeelsetele populaarteaduslikele ja teaduslikele allikatele peale entsüklopeediate, siis pole ta oma ülesannete kõrgusel. Ma kordan Toomase palvet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 23:17 (EET)

---

Soovitan enne mõelda ka kui kopeerima hakkad. -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:31 (EET)

mis kontekstis? Kas TEA puhul või Meose "Filosoofia sõnaraamatu"?--Bioneer1 (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:33 (EET)

praegusel hetkel ärritas mind 'van Volta kaar' -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:37 (EET)

tänan, et märkasid. Lühend van oli selgelt desorienteeriv, näidates muidugi üles mu rumalust--Bioneer1 (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:50 (EET)

Jälle kopeerimisest

Kas nt need artiklid on sõna-sõnalt TEA entsüklopeediast (või ka mujalt) maha kirjutatud? Kui on, siis palun tee need ümber, muidu kustutan. TEA ei luba oma teoseid kopeerida. --Epp 19. detsember 2012, kell 00:09 (EET)

• Doos (üldmõiste)
• Andmeanalüüs
• Faktoranalüüs
• Alpitaimed
• Abikeel
• Hodograaf
• Hiid
• Anglitsism
• Epüür
• Epoksüvaigud
• Elu mõte
• Harjumus
• Harmattan
• Hangzhou lahe sild
• Hamburger
• Halofüüt
• Fluoroos
• Destilleeritud vesi
• Biostroom
• Buun
• Aur
• Barokliinsus
• Põhjasüvendi
• Astangkaev
• Ekstratsellulaarne maatriks
• Biokatalüüs
• Bioonika
• Freim
• Eklektitsism
• võid ise täiendada

küsimus on ju definitsioonide kopeerimises (mitmed neist pole sõnasõnalised), mitte otseselt kogu sisu kopeerimises. Lühikeste ja täpsete definitsioonide "varastamist" ei saa keelata, küll aga taunida, mis aga minu arvates on sageli naeruväärne (sry varjatud eelduste tõttu). --Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 00:13 (EET)

Mina ei saa aru, kuidas saab varastamist õigustada. Kes siinse jama eest õieti vastutab, kui kirjastustel ühel päeval mõõt täis saab? --Epp 19. detsember 2012, kell 00:20 (EET)

Märkus eelmise kohta, et Sa oled suure töö teinud ära, et neid artikleid leida, aga teemast. Kui aus olla, siis ma olen kindel, et vikis võib üksjagu leida teksti, mis on nt mõne lõigu ulatuses kusagilt sellisest allikast maha kirjutatud (sealjuures ka viitamata!), mis on autorikaitse all (TEA-st võetud olen mina vähemalt korrektselt viidanud). Eks kui keegi kohtusse kaebab, tuleb konkreetset juhtuda vaadata. See oleks võimas edasiminek, kui TEA kaebaks Viki definitsioonide kopeerimise pärast kohtusse, ja ainus mis saab ju juhtuda on see, et need definitsioonid võetakse maha. --Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 00:42 (EET)

Ma tegin selle töö ära juba suvel. Tollest ajast on mul ka TEA (ja mõne teise) kirjastuse seisukoht kopeerimise suhtes. Kui kuskilt mujalt kopeeritakse, on ka see loomulikult rikkumine. Kuidas see peaks Sinu tegevust õigustama? See arutelu on muidugi lootusetu, ega ma rohkem vist ei püüagi. Ma saan aru nii, et Sa siis ootadki kirjastuste sekkumist. Ega kuskilt mujalt pole tõesti abi oodata. --Epp 19. detsember 2012, kell 00:51 (EET)

Muideks Su selle rubriigi esilause on sarnane Metsavenna omaga (vt http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu#TEA_Ents.C3.BCklopeediale_ja_EE-le_viitamine_tuleks_Vikipeedias_.C3.A4ra_l.C3.B5petada.3F.21). Lühidalt: mina üldiselt taunin, kui Vikipeedias on ilma viiteta definitsioonid, sest definitsioon on märksõna eriline osa, mille kirjutamine vastab sageli teatud standarditele--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 09:41 (EET)

Kui ma õigesti mäletan, siis Wikimedia peakontor on võtnud selge seisukoha, et nemad kasutajate tegevus eest ei vastuta. See tähendab, et kui keegi tunneb, et artiklites neile mingil moel liiga tehakse, olgu siis laimuga või autoriõiguste rikkumisega, siis vastutab see, kes selle asja sinna kirjutas. Ise teed ja ise vastutad: kohtusse kaevatakse sind ja mitte Vikit.--Kyng (arutelu) 19. detsember 2012, kell 13:34 (EET)

Kle, kas sulle ei tundu, et su selline teguviis toob vikipeediale kasu asemel hoopis kahju? -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 10:31 (EET)

---

Mida võiks tähendada - 'Eesti spordi biograafiline leksikon, 48–49' -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 19:37 (EET)

Eeldan, et leheküljenumbrid--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 19:41 (EET)

Seda need kindlasti ei ole. 2002 aasta väljaandes on sellest isikust (Vello Pihelgas) juttu lehekülgedel 481-482 ja 2011. aasta väljaandes lk. 660 -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 19:46 (EET)

tõenäoliselt siis on ETBLis viga, panen vastava malli sinna, et hiljem korda teha--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 19:50 (EET)

Lihtsalt tähelepanuks - artiklis Valentin Pikner kuupäevad (18. mai (vkj 5. mai) ei klapi omavahel -- Ahsoous (arutelu) 21. detsember 2012, kell 12:36 (EET)

Veel üks väike tähelepanek. Nimelt Eesti spordi biograafilist leksikoni on ilmunud kolm trükki, seega oleks hea juhul kui sa viitad raamatule lisada aastaarv. Aga võib-olla, et oleks parem kui otsid ESBL-i veebilehelt vastava artikli ja lisad hoopis lingi sinna. -- Ahsoous (arutelu) 22. detsember 2012, kell 12:20 (EET)

seda on mõttekas ilmselt teha kuidagi poolautomaatselt. --Bioneer1 (arutelu) 22. detsember 2012, kell 16:40 (EET)

Kas sa oled leidnud järgmise allika, kust lihtsalt maha kirjutada? See on ju Vikipeedia põhimõtetega vastuolus, ma usun, et sa oled sellega tegelikult ammu kursis. Ave Maria (arutelu) 20. august 2013, kell 13:56 (EEST)

ära muretse, kõik on minu meelest korrektselt refereeritud--Bioneer1 (arutelu) 20. august 2013, kell 13:59 (EEST)

ETBL

Ma pole kindel, kas ETBL-i artiklitesse lisasid automaatselt sina või keegi teine, aga neis asendustes on vead sees. Trobikonnas artiklites on "lingid", millel on ainult taga nurksulud, mitte ees. Veel kord: asendustega tuleb olla väga hoolikas, see on hea võimalus asju suures mastaabis tuksi keerata.

Jah need on toorparandused AWB programmiga. Teen neid 50 kaupa ja siis vaatan vastavad artiklid käsitsi üle. Lihtsustab oluliselt tööd.--Bioneer1 (arutelu) 29. detsember 2012, kell 18:45 (EET)

---

Teine asi: kust näeks sinu "veamalliga" märgistatud artiklite nimekirja? Kuni ma ise materjali järjest läbi töötasin, oli mul selge ylevaade, millised lyhendid on puudu. Praeguseks on yldpilt kaotsis. --Oop (arutelu) 29. detsember 2012, kell 18:35 (EET)

See on nii veamall kui ka tähelepanumall. http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Lingid_siia/Mall:ETBL%3F ja siis vaatad, mis suunab siia.--Bioneer1 (arutelu) 29. detsember 2012, kell 18:45 (EET)

---

Lisan veel selle, et algul keskendun biograafiates rubriikidele Elulugu ja Teadustöö, seejärel Teosed ja Kirjandus; need kaks viimast töötan läbi AWB teise ETBL-le kohandatud modifikatsioonidega--Bioneer1 (arutelu) 29. detsember 2012, kell 18:51 (EET)

Kui sa artiklid nimeruumi kopeerid, mitte ei teisalda, siis ole nii kena ja pane boti tehtu asemele ymbersuunamine. Sel on kaks põhjust. Esiteks puhastab see ära kategooriad, kus muidu tilpneb endiselt pika ja koleda nimega artikkel. Teiseks on muidu raske vahet teha, millised artiklid olid juba enne ETBL-i projekti olemas (ja tuleb seepärast liita), millised on hiljem juurde tehtud (ja millega vaeva nägema ei pea). --Oop (arutelu) 7. jaanuar 2013, kell 10:12 (EET)

V-o saaks seda ümbersuunamist automatiseerida, mulle käib see küll üle jõu. Peale selle ma algul arvasin, et boti tehtud ja boti nimeruumis toorartiklid tuleb mingi hetk ilmselt kustutada (ETBL 3. kd vist tuleb millalgi vikitekstidesse või mujale, kus näeb originaalkuju); seetõttu oleks praegune ümbersuunamine kilplaslik. Enne ETBLi projekti olemas olevad artiklid on ju loetletud sinu nimeruumis: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Oop/ETBL. Ilmselt peab ka sealtki millalgi ühtteist kustutama hakkama --Bioneer1 (arutelu) 7. jaanuar 2013, kell 10:24 (EET)

AWB

Tahaksin kasutada programmi AutoWikiBrowser aga ei oska kuskilt peale hakata. Mida ma selleks tegema pean? --Tiuks (arutelu) 1. jaanuar 2013, kell 18:12 (EET)

Kõigepealt tuleb see alla laadida: [9]. Pärast seda installeerida ja käivitada. Edasi on juba raske öelda, aga graafiline liides peaks aitama. Peaasi, et see et.wikipeda keskkonnas töötaks--Bioneer1 (arutelu) 1. jaanuar 2013, kell 18:21 (EET)

Tegin tutvust ja kõigepealt võtsin ette kategooriate vahetamise. Näitab minu teksti ja salvestasin ära aga kuidas ma artikli muudatuse Vikipeediasse saan? --Tiuks (arutelu) 1. jaanuar 2013, kell 23:54 (EET)

Peaksid sisse logima eesti Vikipeedia keskkonda oma kontoga (AWB programmi File menüüst Log in/Profiles), õige peab olema ka Options menüüst Preferences'i alt Site --> et.wikipedia--Bioneer1 (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 00:06 (EET)

Eesti viki oli mul seadistatud aga kui ma File menüüst login, siis näitab tühja laadimist, mille järel on Logged in, user and software enabled. Bot = False, Admin = False. Ma ei oska enam midagi teha. --Tiuks (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 00:13 (EET)

Peaks nagu õige olema ja töötama, sest mul on algul sama teade. Proovi midagi katsetada--Bioneer1 (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 00:20 (EET)

No salvestan aga ei tule vikisse. Nüüd on sõnum, et "Ready to save" ja kui salvastan, siis hakkab restarding 30 sekundist kuni jälle "Ready to save". --Tiuks (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 00:31 (EET)

Võib olla ei ole tavakasutajal see võimalik. Tegin uue kategooria, et võib olla sellepärast ei tee aga selles ei olnud asi. --Tiuks (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 01:07 (EET)

Ei taha uskuda, et tavakasutajal pole võimalik. Raske öelda, et miks ta ei taha töötada. Kui mahti saan, siis lähipäevil proovin teise arvutiga ja teise kontoga (mis pole admin)--Bioneer1 (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 01:11 (EET)

Proovisin mitte adminnikontoga ja teises arvutis sisse logida. Kõik töötas, tegin ka ühe muudatuse, mis registreerus Vikipeedias (http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Crimson/liivakast).

Uurin siis veel programmi. Võib olla aitab probleemi lahendada mu IT-poja. --Tiuks (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 21:38 (EET)

Installisin teise arvutisse ja kuna programm oli juba tuttav, siis esimene katsetus tuli kohe vikisse. Ei tea mis ma teises arvutis vussi keerasin. Tänan Sind. --Tiuks (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 22:38 (EET)

Hjalmar Fritjof Pöhl, Hjalmar Pöhl

Hello, Bioneer1. Sorry for adressing you in English. Could you please have a look at the two articles Hjalmar Fritjof Pöhl, Hjalmar Pöhl. The first one is yours, the second one existed quite some time before. Best regards. --131.152.162.11 30. jaanuar 2013, kell 14:14 (EET) (de:Benutzer:gf1961)

Danke schön! I added the necessary template for these articles--Bioneer1 (arutelu) 30. jaanuar 2013, kell 14:47 (EET)

EE mall

Tere! Kas Sa ei tahaks kasutada {{EE}}-malli?--Morel (arutelu) 12. märts 2013, kell 23:00 (EET)

loomulikult. Minu viga, sest olin juba ammu seda malli näinud; aga unustamine on kahjuks või õnneks inimesele omane--Bioneer1 (arutelu) 12. märts 2013, kell 23:01 (EET)

Mõisaartiklid

Palun vaata muudatusi, mida teised Sinu tehtud artiklitesse teevad. --Epp 18. märts 2013, kell 20:55 (EET)

eks need Eesti mõisa artiklid peab kunagi tulevikus mõni fanaatik läbi käima ja süsteemselt ühtlustama nii või naa. Ma praegu loon nupukesed (EE 12. köite märksõnade katmise eesmärgil), et tuleviku tarbeks tööd lihtsustada--Bioneer1 (arutelu) 18. märts 2013, kell 21:09 (EET)

Tuletan meele, et artikkel peaks algama definitsiooniga ja see, et miski asi kuskil asub ei ole definitsioon. Mitu mõisa praegu Eestis on? Või on tegu endiste mõisatega ja veel enam nende peahoonetega? Ning seda ka, et enamik mõisaid oli ka 16. sajandil eravalduses. -- Ahsoous (arutelu) 18. märts 2013, kell 23:41 (EET)

Mõisate arv sõltub definitsioonist. Kui käsitleda mõisa hoonekompleksina, on neid praegu Eestis ysna palju. Kui nimetada mõisaks suurmaavaldust, siis neid on ka. Kui pidada mõisaks spetsiifilist põllumajandus- või toiduainetööstusettevõtte tyypi, mis juba definitaiooni poolest on vaid ajalooline (unustades nt mõisad teistes riikides - kui Prantsusmaal võib tänini olla mõis, siis põhimõtteliselt peaks ju Eestis ka saama), siis pole yhtki. Kõik need määratlused on mingis mõttes põhjendatud ja ykski neist pole ainukehtiv. --Oop (arutelu) 19. märts 2013, kell 13:06 (EET)

Tundub, et sa oled unustanud selle, et artiklis tuleb ikka öelda ka, mis asjaga üldse tegu on. -- Ahsoous (arutelu) 22. märts 2013, kell 18:32 (EET)

Sul vist ei saa ikka veel aru: järjekordselt teed lehekülgi, kus pole öeldud, millega tegu on. Näiteks Aela-Viirika soo, Helme koopad, Haava allikad, Alliku liigikaitseala jne. -- Ahsoous (arutelu) 3. aprill 2013, kell 20:05 (EEST)

Kohati on naljakas kirjutada, et soo on soo kusagil vallas, või liigikaitseala on liigikaitseala kusagil vallas; ma saan aru, et link panna antud juhul soole või liigikaitsealale on üllas eesmärk. Aga püüan ennast parandada--Bioneer1 (arutelu) 3. aprill 2013, kell 20:19 (EEST)

No aga alusta kõigepealt sellisest asjast nagu Kloodi Pahnimägi? Ja mida peab inimene mõtlema, kes sellest midagi ei tea? -- Ahsoous (arutelu) 3. aprill 2013, kell 20:25 (EEST)

---

Aitäh järvede eest! Andres (arutelu) 7. aprill 2013, kell 20:37 (EEST)

Koordinaatidest

Tere!

Lugesin artiklit Anija Looduskaitseala ja linksusin sealt edasi Teie poolt juhitud juhteteid pidi ja kuigi saan kirjutada enda asukoha GPS koordinaadid (vastavatelt seadmetelt) siis kas Teie oskate juhatada, kuidas neid (üldiselt kõikide objektide asukoha määramisel, mistahes otstarbel (loodame mitte sõjalisel) aga kuidas leitakse nn Keskpunkt http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO2399&mount=view#HTTPMCn9HGOYyLRclazIiFZGrCQwUtFi8B ..., mis teaduse kaudu saan lugeda kas Maateadus????? Ilusad tänud! 09.04.2013 10:23 Mariina

Ma ei saa küsimusest täpselt aru. Anija looduskaitseala kaarti saab vaadata siit [10]], otsides sealt üles rubriigi "Asukoht Maa-ameti X-GIS kaardirakenduses". Koordinaatidega tegelevad mitmed teadusharud, eriti geodeesia, kartograafia, tihedalt seostub ka geoinfosüsteemid (GIS)--Bioneer1 (arutelu) 9. aprill 2013, kell 10:36 (EEST)

Jah, ilmselt kompassist ei piisa nn Keskpunkti koordinaatide lähtepunkti leidmiseks aga saan siis ise edasi vast lugeda kartograafia ja geodeesia kaudu , ei geodeesia ja kartograafia, ok. Tänud! ja küsimus oligi pisut üldine ja pisut üksikune, meie siinmail -arvatavasti just nimetatud Anija Looduskaitsealal, ja/või selle piirimail ei mõtle igapäevaelus otseselt looduse kaitsmisele aga ega me ei mõtle otseselt ka selle mitte kaitsmisele....me elame lihtsalt .....9.04.2013 10:51 Mariina

Psühholoogiline kokkusobivus

Hi! I noticed that yuo marked this article as Copyvio. It is not correct, as the front page of the site where the text was "stolen" states as follows:

Copyleft: texts from this site (except for the English, German, Russian and Ukrainian sections) may be quoted or reproduced on other sites, including WIKIPEDIA. However, reference to the source is always necessary. This permisson does not apply to pictures and other features of the site, nor to any of the external sites linked from our site.

--Dmitri Lytov (arutelu) 15. aprill 2013, kell 22:27 (EEST)

50 Krooni

Hi, I've been trying to find somebody here to help me translate this: 50 Krooni, issued by the Esti Pank on 3 May 1929. I used Google to translate it but... as you can see the 5, 10 (1928) and 10 (1937) lead to a dead-end. Could you please help me ? I tried others including Adeliine, Avioska, Oop, Epp, yesterday was another user, but to no avail. Krenakarore, 23. apriil 2013, kell 16:45

Sorry, I can't --Bioneer1 (arutelu) 23. aprill 2013, kell 17:49 (EEST)

At least you were polite enough to give me an answer. Thank you. Krenakarore, 23. apriil 2013, kell 22:05

Poolik allika nimetus

Kui sa lisad viite kirjalikule allikale, lisa ka aastaarv (näiteks artiklis Kaeramäe Silmaallikas see puudub) -- Ahsoous (arutelu) 24. aprill 2013, kell 15:33 (EEST)

tänan, et märkasid--Bioneer1 (arutelu) 24. aprill 2013, kell 16:06 (EEST)

Aitäh!

Aitäh auhinna eest! Märkasin alles praegu, mul oli kasutaja nimeruum varjatud. --Epp 14. mai 2013, kell 05:25 (EEST)

Ma tänan samuti! Paraku tuleb tunnistada, et see ei muuda meie suhteid kuidagi paremaks, sest minu hinnangul oled Sa endiselt suurema osa nende asjade põhjustajaks, mis Vikipeedias täna halvasti on. -- Toomas (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:33 (EEST)

eks meil mõlemal tuleb treenida oma rumaluse väljakannatamist (mõte laenatud Enn Kasakult)--Bioneer1 (arutelu) 27. juuli 2013, kell 14:05 (EEST)

Vana vs uus kalender

Palun lähtu Gregoriuse kalendrist. Järjestamine ja lingid peavad olema Gregoriuse kalendri järgi. Andres (arutelu) 22. juuni 2013, kell 10:40 (EEST) :kas see on Vikipeedias kokku lepitud? Autoriteetne "Eesti kronoloogia" (2007), kasutab enne 01.02.1918 vana kalendrit. Ümberarvutamisega võivad tulla muidugi vead, sest vist iga saja aasta kohta toimub nihkumine päeva kohta--Bioneer1 (arutelu) 22. juuni 2013, kell 10:52 (EEST)

OK, tegin asja juba selgeks--Bioneer1 (arutelu) 22. juuni 2013, kell 11:46 (EEST)

Muide üks väike nüanss Eestis käibeolnud kalendrite kohta - nimelt Poola võimu ajal Lõuna-Eestis juba kasutati Gregoriuse kalenderit. -- Ahsoous (arutelu) 22. juuni 2013, kell 13:30 (EEST)

Selline asi nagu 'Venemaa keisrinnaks saab Peeter I tütar Jelizaveta Petrovna' ei sobi Eesti sündmuste alla mitte.-- Ahsoous (arutelu) 5. juuli 2013, kell 01:26 (EEST)

No ja üldse ei saa ühe päeva alla kirjutada lugusid kümne aasta sündmustest. --Epp 5. juuli 2013, kell 01:34 (EEST)

Jep, et aastakümne artiklisse on see küll sobiv jutt, aga mitte kuupäeva ja aasta artiklisse -- Ahsoous (arutelu) 5. juuli 2013, kell 01:42 (EEST)

Ma arvan, et sageli on lühike konteksti avamine vajalik. Nõnda arvab ka autoriteetne alliksa, mida kasutan--Bioneer1 (arutelu) 5. juuli 2013, kell 08:59 (EEST)

Anna andeks, aga see jutt tõesti ei sobi faktide loetellu. Ajaloolisse ülevaatesse küll, aga need on piisavalt erinevad asjad. Ja muide lauset Ühtlasi on see periood soodus ka baltisakslastele ei saa kasutada üleüldse. Ning põhjus on: see ei ole fakt vaid (ajaloolase) hinnang. -- Ahsoous (arutelu) 6. juuli 2013, kell 14:28 (EEST)

Viitamisest

Palun ära liialda viidetega. Kui Sul on terves lõigus kõik laused samast allikast, siis lisa viide ainult lõigu lõppu. Ma tean, et vahel kiputakse vaidlustama üht lauset tervest tekstilõigust kui just seal viidet taga ei ole, aga kui andmed on lõigu lõpus nimetatud allikast kontrollitavad, siis ei ole mingit vajadust viidata iga lause samasse kohta. Nii ei tehta üheski päris entsüklopeedias ega teadustöös. -- Toomas (arutelu) 5. juuli 2013, kell 09:20 (EEST)

mina lähtun üldiselt põhimõttest, et iga lause tuleb viidata (erandiks on nt tsitaadid); nõnda tegin ka oma magistritöös ja leidis sooja vastuvõtu. See lihtsustab oluliselt toimetajate tööd; lisatakse ju lauseid vahele, lausete sisu muudetakse, tõstetakse ümber jne. Kui iga lause on viidatud on lihtne jälgida--Bioneer1 (arutelu) 5. juuli 2013, kell 09:30 (EEST)

Ja millest taoline põhimõte tuleb? Ma muidugi tänan Jumalat, et mina ei pidanud olema see retsensent, kes sellist 50% ulatuses viidetest koosnevat magistritööd luges. Igatahes ei ole see levinud akadeemiline ega entsüklopeediline praktika, mistõttu ei saa eeldada, et ka teised sellest lähtuksid. Jälgimislihtsuse osas on Sul muidugi õigus. Ma ei viitsi isegi vaielda (Sinu puhul on see tulemusteta niikuinii), võib-olla ongi Vikipeedia kontekstis taoline lähenemine õigustatud. Traditsioonilistes väljaannetes peaksin seda halva stiili ja ebakindluse tunnuseks. -- Toomas (arutelu) 5. juuli 2013, kell 09:43 (EEST)

Loendid

Kas Sa paned need folkloristid ise loenditesse?--Morel (arutelu) 16. juuli 2013, kell 23:42 (EEST)

Kui enamik teisi loendeid on kahtlase väärtusega, siis biograafia loendit peaks vist tõesti hoolikalt jälgima. Seega vastus on, et panen need folkloristid loendisse.--Bioneer1 (arutelu) 17. juuli 2013, kell 09:12 (EEST)

siiski loenditesse kandmine on ilmselt vähetulus töö; ma keskendun kategooriatele--Bioneer1 (arutelu) 29. juuli 2013, kell 20:47 (EEST)

Aastaartikklid

Kas poleks jätkusuutlikum teha aastaartikklites N 1819

Sündmused Eestis

Liivimaal kaotati pärisorjus ..., teha kohe link

Sündmused Eestis--NOSSER (arutelu) 22. juuli 2013, kell 10

34 (EEST)

a priori tundub hea mõte olevat, ehkki algstaadiumis oleks duplikaadid aastarvuartikliga (ja rubriigiga Sündmused Eestis). Programmiga on seda hiljem lihtne teha--Bioneer1 (arutelu) 22. juuli 2013, kell 10:44 (EEST)

Kas neid sündmusi tuleb palju? Hetkel pole neid küll palju. Mul tuli mõte lisada nad malli {{aasta artikkel}} nagu aastal 2013 on muusika. Kui artikkel on olemas, siis näitab, kui ei ole, siis ei näita. Hetkel on lisatud kunst ja kirjandus aga nende tegijaid hetkel pole. --Tiia (arutelu) 22. juuli 2013, kell 12:50 (EEST)

EMBL

Palun pane EMBList ka sünni- ja surmakuupäevad ning sünni- ja surmakohad, kui on. On sul mingi põhjus, miks neid ei pane?--Morel (arutelu) 26. juuli 2013, kell 00:12 (EEST)

laiskus, aga eks ma siis panen nüüd. Omalt poolt küsiks, et miks Sa jätad pealkirja (praegu == EMBL ==) ja sisu vahele ühe tühja rea? Kusagilt keeleraamatust on endal ka silma jäänud, et mõned soovitavad nii--Bioneer1 (arutelu) 26. juuli 2013, kell 07:50 (EEST)

Meil pole vahet, tulemus on samasugune, aga lähteteksti on võib-olla mugavam lugeda, kui tühi rida on vahel. Andres (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:26 (EEST)

Ma enda meelest tavaliselt ei jäta, v-o mõnikord jääb. Aga tulemus peaks tõesti olema sama.--Morel (arutelu) 27. juuli 2013, kell 01:25 (EEST)

Holdre mõis

Hi! Can you translate, please, this to English or Russian? I'm from Kyiv, Ukraine and I want to translate it to Ukrainian, but I can do it better from English or Russian. Do you know that picture are of Holdre mõis on Main Page as Picture of the Day at most of Wikipedia? Thanks, --Nickispeaki (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:24 (EEST)

^-^ Конечно, лучше на русский, я русский лучше знаю. Заодно могу подправить, если надо будет русский вариант - я видел, что ты поставил ру-2 на свой странице. --Nickispeaki (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:25 (EEST)

The translating is a huge challenge, so, sorry but I have to say "no". 2) I don't know the picture of the Holdre Mõis, personally.--Bioneer1 (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:35 (EEST)

Ok. I translate on Ukrainian some part of article. --Nickispeaki (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:53 (EEST)

Märkused adminnile

Mina loodan, et ta arutelusid lugema hakkab, näiteks Arutelu:Odamees ootab siiani. Nii et ma hakkan lootust kaotama. Ave Maria (arutelu) 1. august 2013, kell 22:40 (EEST)

Ikka loen arutelusid. Ma ei teadnud, et ka Tallinnas on selline Maja. Tegin täpsustuslehe--Bioneer1 (arutelu) 2. august 2013, kell 14:39 (EEST)

Ma arvasin, et õpid keeletoimetamse vms magistris. Ma ei oleks ettegi kujutanud, et on keele- või kirjandusala inimest eestis, kes ei tea tallinnas kirjanike maja. võib-olla mööndustega on vabandatav, kui ei teata, et tänapäevaks on tallinnas kaks maja, mida nimetatakse kirjanike majaks. aga no Harju tänava kirjanike maja... oeh. ma parem ei jätka. Ave Maria (arutelu) 3. august 2013, kell 01:11 (EEST)

Näiteks täpsustuslehe "Pulp" arutelu ootab juba üle aasta selle lehe algataja arvamust. Ave Maria (arutelu) 6. august 2013, kell 14:46 (EEST)

Kuule, ära sellist jama nüüd küll tekita nagu 'Ühiskonnad riigiti'  •  •  •  Kasutaja:Ahsoous  •  arutelu 15. august 2013, kell 21:26 (EEST)

panin Ühiskond riigiti. Teistes vikis (sh saksa omas) kasutatakse seda üldist ("Ühiskond") kategooriat--Bioneer1 (arutelu) 15. august 2013, kell 21:33 (EEST)

mulle muide tundub, et antud puhul täpsem tõlge on 'institutsioonid' ja mitte ühiskond  •  •  •  Kasutaja:Ahsoous  •  arutelu 15. august 2013, kell 21:47 (EEST)

Ühiskond on lai mõiste aga inglise vikis on peale demograafia ka haridus kategoorias en:Category:Estonian society. Need ei ole institutsioonid. --Tiia (arutelu) 15. august 2013, kell 23:09 (EEST)

Non-breaking space, ainus lahendus tehisintellekti ootamine?

Ära korja &nbsp; märgiseid ära. Tegelikult need isegi peavad seal kohtades vahel olema. Enamasti küll rahvas ei tule selle peale, et need võiksid olulised olla aga 100 m ei tohi sattuda erinevatele ridadele ning selliste asjade juba eos vältimiseks seda murdmatut tühikut kasutataksegi.  •  •  •  Kasutaja:Ahsoous  •  arutelu 18. august 2013, kell 10:23 (EEST)

mõistan, ent see on tegelikult üldisem probleem. Huvitav, kuidas inglise vikis on tehtud, kõik nt 100 m jne jne on ju kõikjal siis arvuti keeles ebatäpsed, kui ei kasutata nt ;nbsp;-käsku--Bioneer1 (arutelu) 18. august 2013, kell 10:33 (EEST)

Mu meelest nt AWB oskab need nutikalt vahele panna artiklite toimetamisel. Ära korjata pole küll mõtet, kui keegi peaks seda tegema.--Morel (arutelu) 18. august 2013, kell 12:34 (EEST)

Loogiliselt pole see võimalik, sest masin ei mõista teksti, aga ilmselt kuidagi kindlate konstruktsioonidega oleks võimalik seda mingil määral leevendada. Kui vikiteksti suuremaks teha, siis ka muutub lehekülje teksti paigutus. Katse tegin siin: [11]--Bioneer1 (arutelu) 18. august 2013, kell 12:55 (EEST)

AWB jaoks osad mõõtühikud on ära defineeritud ja nende juurde ta soovitab need vahele panna. Kraadimärgiga on aga häda seepäreast, et üksik kraadimärk käib arvu juurde, aga Celsiuse kraadi puhul peab enne märki olema tühik.  •  •  •  Kasutaja:Ahsoous  •  arutelu 18. august 2013, kell 15:50 (EEST)

Kategooriad

Minu meelest pingutad sa üle luues Eesti mallide kategooriaid (nt Kategooria:Eesti looduse mallid). Kategooriate mõte ei ole selles, et seal on ainult 1 või paar liiget. Ja veel teine asi, minu meelest ei ole õige teise nimeruumide kategooriaid lisada, vt mis ma eelmaldanud olen. Pelmeen10 (arutelu) 1. september 2013, kell 16:47 (EEST)

Ma rõhutaks ikka terviklikkust. Mallidega saab hästi anda edasi terviklikku pilti ja nõnda ma paneks neid ka kategooriatesse (nt Eesti spordi mallid kategooriasse Eesti sport). Ei ole ka häda, kui need praegu ära korjatakse, aga arvan, et tulevikus paneb keegi jälle tagasi. Mõnes vikis on nii ka tehtud--Bioneer1 (arutelu) 1. september 2013, kell 18:27 (EEST)

Mis on mallidel asja kategooriatesse "eesti muusika" või "eesti sport"? Ma ei poolda sellist kategoriseerimist. Mallid olgu mallide kategoorias. --Tiia (arutelu) 1. september 2013, kell 19:47 (EEST)

Jah, üldjuhul võiks kategooria teha siis, kui on juba rohkem asju, mida sinna lisada. Ühe-kahe liikmega katgooria pigem eraldab kui seob neid liikmeid teiste artiklitega. Kategooriasüsteem peaks pigem toetama olemasolevaid artikleid ja kuna Vikipeedia pole valmis, siis kategooriasüsteemi terviklikkus minu meelest eesmärk (veel) olla ei saa.

Teiseks, üldjuhul muidugi ei peaks artikkel olema korraga ülem- ja alamkategoorias, aga üksikobjektinimelise kategooria puhul on olukord pisut teine. Kui kategoorias Eesti ministeeriumid on ainult konkreetsete ministeeriumite alamkategooriad, siis ei täida see kategooria ministeeriumiartiklite koondamise eesmärki, ministeeriumiartikleid tuleb seal otsida kategooriatest, mis valdavalt sisaldavad muid asju kui ministeeriumiartiklid. Ehk siis ministeerium peaks kindlasti olema muu hulgas ühes kategoorias teiste samaliigliste asjadega (ministeeriumid). Iseasi, kuhu üksikobjektinimelised kategooriad paigutada, ideaalis võiks nad süsteemi sobituda nii nagu saksa vikis. Minu meelest võiks asja keeruliseks ajavaid üksikobjektinimelisi kategooriaid teha pigem vähem kui rohkem ja alles siis kui nende järele tekib suurem vajadus, näiteks kui nad juba rohkem kui 5–10 artiklit koondaks. Pikne 7. september 2013, kell 11:31 (EEST)

(1) nt tegin 2 liikmega kategooria UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Eestis‎ sellepärast, et kiiresti leida mingi riigi objektid. Mitte ei peaks tuhlama 78 objekti hulgas, mis on praegu kategoriseerimata. Nõnda on teinud paljud vikid; (2) a priori ei ole teise lõiguga nõus, aga jätan asja seedima; (3) Kategooria:Eesti süsteemi ülesehitusel olengi kasutanud teiste suurvikide kõrval ka saksa vikit--Bioneer1 (arutelu) 7. september 2013, kell 14:24 (EEST)

Nojah, mõnel erandjuhul võib ainult kahe liikmega kategooria ka õigustatud olla, aga üldiselt see minu meelest hea praktika pole. Kui näiteks on palju riike, kus on mõni UNESCO maailmapärandi objekt, siis nende riigiti struktureerimiseks tundub mõistlikum vastav loend.

Eesti Vikipeedias on viimastel aastatel mõnes kohas küll tehtud nii, et artikkel on jäetud ainult endanimelisse kategooriasse, aga see on üsna ilmselgelt ekslik. Mõnest suuremast vikist vaevalt sellele eeskuju leiad. Pikne 7. september 2013, kell 14:39 (EEST)

Kristjan Raua nimeline kunstipreemia

Ma tahaks teada, kust kohast sa omal ajal võtsid laureaatide nimed. Ma loodan, et need ei ole sinu lemmiktegelase jutule tuginevad ja nagu näha võid, siis olin sunnitud lisama vanasse aega ühe nime juurde. Aga kas nüüd on nimekiri õige või on veel midagi puudu või ülearu, ma ei tea, sest ma ei tea kust kohast kontrollida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 2. september 2013, kell 03:57 (EEST)

Ei mäleta. Mõnda "A ja O-d" võiks vaadata. Aga tõesti ilma viideteta pole sealsed laureaadid tõsiselt võetavad--Bioneer1 (arutelu) 2. september 2013, kell 09:20 (EEST)

Arutelude kustutamine, toimetamine

Palun ära toimeta arutelusid. Sellele on ka üldises arutelus tähelepanu juhitud. Ära lisa tagantjärele tendenstlikke alaosa pealkirju. Ära tõsta arutelu sisu ühelt leheküljelt teisele, kui pole ilmselge, et on kogemata valele lehele kirjutatud, vaid mingi asja arutamiseks lihtsalt pole paremat kohta leitud. Ja ära kustuta vanemat sisu; kui arutelu pikaks läheb, siis arhiivi vanad asjad arutelu alamlehekülgedele nagu tavaks. Pikne 10. september 2013, kell 10:21 (EEST)

pikem arutelu oli nt siin: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 23#Arutelude kustutamine

mu meelest on küll vajalik seotud arutelud mõnikord omavahel ühendada. Kellegi tehtud arutelu sisusse midagi uut lisades tuleks tõesti märkus panna (nt tähelepanek kasutaja X poolt ja kuupäev). Sisu kustutamise osas võtan siis konservatiivsema hoiaku ehk arhiveerin neid. Infomüra seisukohast oleks ilmselt küll parem, kui asjasse mitte puutuvaid või väga vanu kommentaare hakataks kustutama, aga kuniks pole konsensust siis las olla--Bioneer1 (arutelu) 10. september 2013, kell 10:33 (EEST)

Ühendamise eesmärgil võiksidki siis lihtalt kirjutada, et asjast A on juttu ka kohas B. Aga ära suska sellist repliiki teiste jutu vahele nagu praegu siingi. Mina ei viidanud varasemale kustutamist puudutavale arutelule. Tõstsin viite sinu ülejäänud jutu juurde. Usun, et arutelu kustutamise või teise kohta tõstmise vastu pole kellelgi midagi siis, kui kategooria või muu asi, mille kohta see käis, on kustutatud ja arutelu seetõttu enam leitav poleks. Vana kommentaar pole minu meelest tavatähenduses infomüra, redigeerimisloo osana on ta harilikult asjakohane. Ja uued ja vanemad asjad on aruteludes üsna hästi eristatavad, kuna kommentaarid on kronoloogilises järjekorras. Mispärast nii lühikeste arutelude arhiivimisest minu meelest eriti midagi võita pole. Pikne 10. september 2013, kell 10:51 (EEST)

Kepikõnd

Vaatan, et oled meister EE-le jne viitamise alal, ehk pakuksid abikäe ja aitaksid "entsüklopeediliselt viidata" nt artiklit "Kepikõnd", nimelt raskustes "kõnni" defineerimisega, et kas see peaks olema siis "üks jalg teise ette", teine jalg esimese ette, või siis nt üks kark jala ette (mõningate sõjaveteranide puhul, kus Sa püüdsid selgitada laiemale üldusele, kes asi on "veteran", "EE" arvates) vms...
ehk siis lühidalt – Sinu ja adminnistaatuse eraldamine (mõni aasta tagasi vist sellise endavastase innu tekitasid) ei saa Sind Su (Su enda arvates) "ülla" eesmärgi (maakeeli: avalikku ruumi sodimise) täitmisel segada, nii et ehk aitad. Ette tänades, Pietadè 14. september 2013, kell 15:55 (EEST)

ma ei viitsi ise hakata allikaid otsima, ega ka tõlkima hakata. See on suur töö. Aga jah viitamata kujul pole sealne sisu tõsiselt võttev--Bioneer1 (arutelu) 14. september 2013, kell 16:11 (EEST)

sellisel juhul on kogu eestikeelne Viki, koos "väiksemate" sõsaratega", nt inglise-, itaalia-, vene- jne jne keelsed, üldse ebaadekvaatne teadmiste allikas; "ingleeses" seega 4 milj+ ebaadekvaatset allikat – ei vaidle vastu, samas lisaksid ehk ebaadekvaatsete allikate hulka ka nt ENE, EE...
ütle siis mulle selle peale, kulla kasutaja Bioneeri, kuidas Sina tead, mis on õige, kuidas on õige, oled Sa siis ehk leidnud mingi "kulla valemi", mida kasutad Vikis rüügamisel (sõna tähenduse kohta vt EE 312. kd, lk n5)... Pietadè 14. september 2013, kell 16:29 (EEST)

jah, Vikipeedia ei saagi olla info allikaks, vaid ainult vahendajaks--Bioneer1 (arutelu) 14. september 2013, kell 20:36 (EEST)

Ma ei väsi kordamast, et kõige hullem on ilma viideteta tekst. Õnneks on Vikipeedia all ka tekst: "Entsüklopeedias kirjutatu peab olema tõendatav!". Kahjuks eirab seda ka meie Viki hing ja eeskuju Andres, vt Kasutaja arutelu:Andres#Tädi-Maali jutu produtseerimine?; ent tema filosoofilis-poliitilisele? kommentaarile ei taha (ega vist ka oska) ma vastu vaielda. Loomulikult saab iga allikat kritiseerida ja absoluutselt tõsikindlalt ei saagi ühtegi allikat uskuda, v-o ehk piiblit, enne kui see allutati tõlke määramatusele--Bioneer1 (arutelu) 14. september 2013, kell 20:34 (EEST)

---

No tere jah; ma ei viitsi enam (su kasuisaks, kasvatusalal) hakata; nii et..., ca ~MC aasta ja ?x artikli järel pean mina ütlema seda, et, esiteks,

• kui tahad midagi teha teiste IQ tõstmisel, siis ära alusta nii, nagu sina alustasid, painates end liikmeks; alusta enda arendamisest, minu soovitus
• tänane näide (kirjutasin su lehele ja ca 5 min mõtlesin, kuhu see kadus, enne kui sa ilmselt ära jagasid, et see logides kirjas, ja siis taastasid;
  

kokkuvõtvalt siis seega, see mida mina sinu poolt viimaste aastate poolt tehtuna näen, ei moodusta kokkuvõttes ühtegi tervet-tervikliku-õiget-korrektset V-artiklit.
Nii et ikka targema inimese kääst küsides: ehk aitad mul lõpetada mu pooleliolevat artiklit "Kasutaja:Pietade/Bio-contra", sest et, Sa hakkad mind väsitama, ja eluga muudki teha
Lisaks, mis sunnib sind arvama, et Vi koosneb nt ainult Andresest, AhSooUssist jne, kui sa talitad valesti (enamiku arvates), siis ole nii kena ja blokeeri oma kasutajaõigused vääritikasutamise (+ ja minu aja) tõttu – Pietadè 14. september 2013, kell 21:15 (EEST) Pietadè 14. september 2013, kell 21:15 (EEST)

Tõestus

Austatud Bioneer,

Kui oleksid suuteline tõendama vähemalt ühtegi ENE v EE artiklites õeldud fakti ülejäänutele, pimeduses vaevlevatele Viki lugejatele, siis oleksid "Aasta Bioneer", vähemalt on, mille poole püüelda... –Pietadè 14. september 2013, kell 21:22 (EEST)

Minu meelest peaaegu igasugune tädi Maali artikkel (eriti Andrese tehtud) on parem kui Bioneeri kopipasteet. Andrese loodud tekste ma usaldan. Ma usaldan, et ma saangi tema viitamata teksti guugeldades ükskõik kust kätte. Aga Bioneer suudab isegi raamatutest ja viidates valesti kirjutada. Täiesti võimatu on koostöö sellisega. Bioneer või Pioneer, ükskõik, koostöö on võimatu. Ave Maria (arutelu) 14. september 2013, kell 21:36 (EEST)

B tehtud tekste usaldan mina täielikult, -285% ulatuses, mis tähendab, et kirjutasin talle ca 5 min eest, et ta võtab liig palju teiste v-distide ajast, teadustasin, et e v ei ole ainus maailmas, lubasin astuda, samme, siis kustutasin, no nii et ma ei tea, omajagu aega kaotsi läinud, ja seda ei saa kusagilt tagasi, keegi teine ei paista B ruinamist tõkestavat, mistulemusel viimase ca 2-3 aasta areng on negatiivse märgiga Pietadè 14. september 2013, kell 21:46 (EEST)

Tegelikult viimase kuu jooksul üritatakse samme ette võtta, et B 2-3 aasta jooksul tehtud Vikipeediale negatiivseid tegevusi tõkestada. Mingid tõrked on tekkinud. Ave Maria (arutelu) 14. september 2013, kell 21:50 (EEST)

Mina täna ei viitsi, aga eks siis lähiajal tuleb end kokku võtta, seda enam et ingliised, vened jm praktiliselt emakeeled; totrus ei saa nii võidukas olla, nagu präägu "igast aknast" paistab, pealegi on võiduks ka meie aeg (taastumatu loodusvara) Pietadè 14. september 2013, kell 22:24 (EEST)

---

Palun ära lisa vikiprojekte sisukategooriatesse. Neid sihilikult nii kategoriseerimata jäetud. Jällegi sellel põhjusel, et sisu ning muu ei ristuks kategooriates. Pikne 17. september 2013, kell 09:55 (EEST)

Põhja-nahkhiir

Heitsin täna pilgu raamatusse "Euroopa imetajad", kuid ei leidnud sealt seda infot, mis artiklis on. Kas ma ei oska lugeda või on sinul mingi asjalik seletus sellele? Adeliine 8. oktoober 2013, kell 00:04 (EEST)

Mul seda raamatut käepärast pole, aga kuidas saab olla II kaitsekategooria liik Eestis "tavaline ja laialt levinud"? Ivo (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 00:08 (EEST)

Euroopa imetajad lk 82 asuv pisikese levikukaardi juures on lause "Eestis tavaline ja laialt levinud". "Tavaliseks asukaks" nimetatakse teda ka siin. Kuidas see kõik klapib kaitsekategooriaga pole mina pädev ütlema, aga kui see väike lehekülje täpsustus välja jätta, siis minu hinnangul on allikat õigesti refereeritud. Kyng (arutelu) 28. oktoober 2013, kell 14:07 (EET)

Välislingid

Ma olen seda varem ka öelnud, aga ütlen uuesti. Välislinkide juurde vaatamise kuupäeva märkimine on täielik jaburus ning absoluutselt ebavajalik. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 00:04 (EEST)

See tundub enamasti küll tarbetu pedantsusena (veebisaite võidakse muuta), aga pidevalt ajakohastatavate veebisaitide puhul on see küll asjakohane. Andres (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 01:48 (EEST)

ma ei pane neid siis enam. Ka nt saksa ja inglise viki Saksamaa artiklis pole välislinkidele vaatamise kuupäevi pandud. Andrese toodu on muidugi tugev vastuargument, sest enamik veebisaite ju võidakse ajakohastada --Bioneer1 (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 09:16 (EEST)

See vastuargument puudutab minu meelest ikkagi välislinke, mis on viidete koosseisus. Pikne 24. oktoober 2013, kell 14:21 (EEST)

Muidugi, ei saanud kohe pihta :) Andres (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 15:21 (EEST)

Selguse mõttes igaks juhuks täpsustan. Pidasin silmas just nimelt välislinkide alajaotuse all olevaid linke. Ivo (arutelu) 25. oktoober 2013, kell 00:12 (EEST)

---

Eesti esimese vabariigi nimetamisest?

Palun ära kasuta väljendit "Eesti esimene vabariik". Andres (arutelu) 30. november 2013, kell 08:10 (EET)

kuidas siis seda korrektne oleks öelda Eesti kohta u aastatel 1918-1940? Viki inforuumist ei leiagi head vastet: "kodandlik Eesti" on Nõuka variant, "esimene vabariik" ei sobi, lihtsalt "Eesti" on halb, "Eesti enne 1940. aastat" on liiga laialivalguv--Bioneer1 (arutelu) 7. mai 2014, kell 12:04 (EEST)

seotud ja jätkunud arutelu siin: Kasutaja arutelu:IFrank#Küsimus Eesti nimetamise kohta u 1918–1940--Bioneer1 (arutelu) 24. mai 2014, kell 23:50 (EEST)

---

Kahtlen su kasutajalehel oleva foto autorluses.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. detsember 2013, kell 20:01 (EET)

---

Palun paranda artiklisse Kale tulevad lingid. Andres (arutelu) 15. detsember 2013, kell 18:17 (EET)

tänan tähelepanu eest, aga jätan tegemata--Bioneer1 (arutelu) 15. detsember 2013, kell 18:26 (EET)

Miks? Andres (arutelu) 16. detsember 2013, kell 23:49 (EET)

---

Tühistasin muudatused, kuna see rikkus juba olemasolevad leheküljed ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2014, kell 00:35 (EET)

ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et kasutamise kuupäev peab tingimata kirjas olema, aga jõud ei käinud üle kõik korda teha--Bioneer1 (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 00:41 (EET)

Välislinkide osas minu meelest me ei ole siiani kuupäeva pannud. Iseasi on ãllikale viitamise puhul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2014, kell 00:45 (EET)

täpselt nii; aga toda malli kasutatakse ju ka viitamise puhul. Viitamise puhul peab aga kuupäev tingimata kirjas olema. Ilmselt tuleb siis kas teha keerukama (vist if-klausliga) konstruktsiooniga mall või üldse kaks malli--Bioneer1 (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 01:40 (EET)

Kui mingit malli muuta, siis võiks seda tõesti selliselt teha, et selle käigus probleeme juurde ei tekitata. Ja ka praegu ei ole raske kirjutada, et "{{ESBL|id=nimi}} (vaadatud 22. jaanuari 2014)".

Mis puutub kõnealusesse malli, siis minu meelest on see üldse kehvasti koostatud. Selle asemel, et kirjutada lihtsalt {{ESBL|nimi}}, peab kirjutama {{ESBL|id=nimi}}. Milleks? Ivo (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 07:35 (EET)

Pean nentima, et ma ei ole sinuga absoluutselt nõus. Malli tulevase võimaliku laiendamise huvides on igaljuhul parem parameetritele juba koheselt anda nimed ja mitte need niisamuti järjest kirjutada. Need kolm märki rohkem kirjutada ei löö sind maha. Täiesti rahulikult võib juba ka praegu kirjutada malli poole pöördumisel näiteks ka id=|kuupäev=|lk= jne. ja nende lisaparameetrite asjad malli sisse kirjutada. Ma ei ole seda asja enda jaoks veel praegu lõpuni välja mõelnud, kuid mõte on algusest peale olnud ka see, et oleks võimalik viidata mitte ainult veebi vaida ka 2001 aasta raamatule, sest selles on mõningaid isikuid, keda uuemas versioonis ei ole jne. Aga selleks tuleb tegelikult ka parameetrile id ette näha if-lause jne, et jah teostus on veel poolik, kuid paluks mitte parameetri nime välja kraapida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2014, kell 08:27 (EET)

Probleem on selles, et kuna selle malliga igapäevane kokkupuude puudub, siis ei püsi ka meeles, mis kuramuse märge sinna parameetri ette läheb. Seega peab seda iga kord malli lehelt üle kontrollima ja see on juba hulga tülikam, kui paari lisatähemärgi sissetippimine (mis võiks kah olemata olla). Ivo (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 08:35 (EET)

Eesti keel

Selle asemel, et kuskilt vale kirjapildiga teksti kopipasteerimise järel vale kirjapildiga ümbersuunamise leht teha, võiks kohe artiklisse kirjutada õige kirjapildiga. Minu meelest kuskil arutelus on juttu olnud, et Vikipeedia ei pea kirjaoskamatust süvendama vms. Ave Maria (arutelu) 8. veebruar 2014, kell 22:03 (EET)

Kuupäeva artiklid

Palun kontrolli kuupäeva artiklites seda, et oleks mall "Viited". Lisaks sellele vaata, ega ei tule punast veateadet. Näiteks üldlevinud viga on Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega Kronoloogia.2C_2007 tekst puudub. Leidsin näiteks artiklitest 12. november ja 1. oktoober. Ma rohkem ei viitsinud kontrollida. --Tiia (arutelu) 12. veebruar 2014, kell 19:21 (EET)

tean, et see veateade seal. Kuna ma täiendan neid artikleid, siis parandan hiljem. --Bioneer1 (arutelu) 12. veebruar 2014, kell 19:54 (EET)

Sellist käitumist ei saa mina tolereerida. Paranda need koheselt ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. veebruar 2014, kell 21:40 (EET)

Ja sa jätkad natukese aja pärast ikka samas vaimus. Puudu viitamise mall, mille lisamisel jälle viitamistõrge. Kohe esimene, mille otsa sattusin oli artikkel 1. detsember. Kui malli saame meie lisada, siis viitamistõrget meie parandada ei oska. Palun tee korralikult. --Tiia (arutelu) 12. veebruar 2014, kell 23:14 (EET)

Mul on endal ka jäänud mõnikord viitamistõrge sisse, kui artikli tõlkimine on pooleli. Mitte et ma sellist asja heaks kiidaksin. Muide, 1. detsembri artiklis piisaks minu meelest viitest põhiartiklis. Praegu seal viide on, kuid link on surnud. Andres (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 09:42 (EET)

Kuupäevaartiklitesse ei ole viiteid üldse vaja. Põhiartiklites peab see info niigi viidatud olema. Ivo (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 14:16 (EET)

Bioneeri viidetes pole link surnud vaid on täpsemalt kirjutamata. 1. detsembri artiklis on ainult <ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Seepärast ka tõrge. Ma arvan ka, et kuupäeva artiklites ei peaks olema viited. --Tiia (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 18:33 (EET)

Nojah, aga mõne asja puhul on põhiartikkel kirjutamata.

Ma räägin, et 1. detsembri puhul on põhiartiklis küll viide olemas, aga surnud lingiga. ~~

Bioneeril POLE surnud linki, sest see on raamatust Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre.. Sellele tuleks veel kirjutada õige lehekülg. Tõrge on ju Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega Kronoloogia.2C_2007 tekst puudub. Siin pole surnud lingiga midagi pistmist.--Tiia (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 20:51 (EET)

Artiklis 1. detsember on viide Rapla-Virtsu raudteega seotud sündmuse kohta. Artiklis Rapla-Virtsu raudtee on seesama fakt olemas ja viidatud, aga viites on surnud link. Muidu võiks viite artiklist 1. detsember ära jätta. Andres (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 23:22 (EET)

Tühjad read artiklite alguses

Palun vaata, kuidas artiklid sinu muudatuse järel välja näevad. Oled lisanud artiklite algusesse üsna järjekindlalt tühje ridu, mis jäävad näha, nt siin ja siin. 90.190.114.172 17. mai 2014, kell 12:19 (EEST)

Ma ei tea, aga nende tühjade ridade kohta ütleks ma küll, et täiesti normaalne ongi need tühjad read nendesse kohtadesse lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. mai 2014, kell 12:45 (EEST)

Nojah, aga antud juhul pole need tühjad read ainult artikli koodis, vaid jäävad ka lugejatele näha. Võib-olla saab malle "see artikkel" ja "täpsustuslehekülg" parandada, nii et tühi rida ei jääks näha, aga ma ei tea, kuidas seda teha. Rõhtkriips nende mallide lõpus teeb asja pisut keeruliseks. 90.190.114.172 17. mai 2014, kell 12:53 (EEST)

Lisad endiselt tühje ridu, mis jäävad artiklis näha: [1], [2], [3]. Kui kasutad mingit skripti, mis nii teeb, siis palun lülita see välja. Tõsi küll, et päisemallide ja infokastide järel üldiselt võib koodis olla tühi rida, aga Mall:See artikkel nähtavasti seda praegu ei võimalda ilma artikli väljanägemist rikkumata. (Katsetasin pisut, see oleks võimalik, kui märkusest horisontaalkriips ära jätta.) 90.190.58.61 28. märts 2016, kell 19:51 (EEST)

jah. On parem, kui mallid ja sisuline tekst oleks ilusti tühja reaga eraldatud. Ma arvan, et igal mallil saab nii teha, et ta ei tekita vaikimisi tühja rida, ent mina seda ei oska. V-o kasutaja:Ahsoous või keegi teine oskab--Estopedist1 (arutelu) 29. märts 2016, kell 01:15 (EEST)

Kui horisontaalkriips on vajalik, siis võib-olla ei saa antud juhul. Palun pööra siiski artiklite väljanägemisele tähelepanu, seniks kuni malli pole muudetud, ning ära jäta artiklite alugsesse auke nagu viimati jälle siin. 90.190.59.240 21. aprill 2016, kell 18:48 (EEST)

Pühapaikade mall

oi, aitäh malli tegemast, eks õpin seda kasutama ja kunagi lähema paari kuu jooksul yritan ajakohastada olemasolevates artiklites välislinkide all olevad viited, nii et oleks kasutatud malli. minu meelest pole malli pealkirjal väga viga, navigeerimismalle vms saab tarvidusel teha konkreetsemate nimedega ka. -- Ohpuu (arutelu) 16. juuni 2014, kell 13:23 (EEST)

Arutelude toimetamine

Palun ära toimeta arutelusid. Teiste eest ei saa otsustada, mis pealkirja all nad oma arvamust avaldavad. --Epp 7. juuli 2014, kell 06:47 (EEST)

ma arvan, et arutelusid tuleks kindlasti toimetada, et artikli nõrkused jms oleksid inforägastikus paremini märgatavad. Eriti oluline on aruteludesse siselinkide panemine, kui nt on pealkirja puhul võimalikud rööpvormid (See võimaldab arutelu leida "Lingid siia"-funktsiooni kaudu), samuti aegunud/parandatud info eemaldamine. --Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:14 (EEST)

üle viidud Üldise arutellu alla: Vikipeedia:Üldine arutelu#Artiklite arutelude toimetamine/vormistamine--Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:23 (EEST)

Palun ära toimeta arutelusid. --Epp 10. juuli 2014, kell 21:01 (EEST)

Palun loe reegleid ja järgi neid. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:24 (EEST)

samad sõnad ka mu redigeerimiste toimetajale. Ise lugesin suure osa sellest läbi--Bioneer1 (arutelu) 11. juuli 2014, kell 23:27 (EEST)

AWB, bot'i staatus

Palun loe AWB kasutamise reegleid. Tühised muudatused reostavad viimaseid muudatusi. Sama teeb poolkeelne resümee. --Epp 9. juuli 2014, kell 23:47 (EEST)

eks ma selleks tegingi varem kasutajanime Bioneer-bot, ent botistaatusele oldi vastu--Bioneer1 (arutelu) 10. juuli 2014, kell 00:12 (EEST)

Viidatud reeglites ei öelda ju, et seda laadi muudatusi tuleks varjata robotistaatusega või et AWB-d tuleks kasutada üldiselt robotiõigustes. Kuigi sellega saab teha ka neid muudatusi, mida üldiselt tõesti robotitele on põhjust omistada. (Ehk siis ühtlasi panid kommentaarile vale pealkirja.) Pikne 22. juuli 2014, kell 20:28 (EEST)

Šnelli tiik

Sellist asja nagu Šnelli tiik pole kunagi olemas olnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. juuli 2014, kell 20:10 (EEST) (lingi lisas Bioneer1)

millega siin on tahetud ära panna? --Bioneer1 (arutelu) 16. juuli 2014, kell 23:30 (EEST)

Mitte millegagi. Vaata, ei rootsi ega saksa nimesid eesti keelde siiski ei panda transkriptsiooniga vene keelest. Š-täht kui selline võeti eesti keeles kasutusele millalgi 20. sajandi esimeses pooles, aga S(ch)nell elas siiski tunduvalt varem. Seda miks nõuka ajal siis see variant š-ga tekkis ei tea ma küll praegu arvata, aga sellist vigasevõitu nimekuju ei tohiks siiski ikka muudel lehekülgedel kasutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. juuli 2014, kell 00:23 (EEST)

ok, tänan info eest. Tegin vastava täienduse artikli Vallikraav päisesse--Bioneer1 (arutelu) 18. juuli 2014, kell 00:36 (EEST)

Arutelude toimetamine (jätkub)

Kui Sa kirjutad arutelulehtedele massiliselt vähetähtsaid asju, siis keegi ei loe ka olulisi asju. Andres (arutelu) 16. juuli 2014, kell 20:51 (EEST)

nõus, aga aegapidi peab need paljud vanad pooleli jäänud (tegelikult lõpetatud, ent aruteludes kajastamata) arutelud lõpetama, et saaks keskenduda uutele--Bioneer1 (arutelu) 16. juuli 2014, kell 23:30 (EEST)

aga koondan need lühiparandused kokku, ja teen korraga nt öösel--Bioneer1 (arutelu) 16. juuli 2014, kell 23:39 (EEST)

Minu meelest ajad sa arutelud üldjoontes segasemaks, kui 1) lisad pealkirju, mis ei lähe kokku sellega, mida esimese kommentaari kirjutaja on öelda tahtnud 2) kui suskad siia-sinna "Bioneer tegi" märkusi 3) lisad viiteid teistesse aruteludesse, kus ei räägita päris samast asjast 4) peidad või raamistad teadmata põhjusel osa arutelust 5) täiendad arutelu üsna ebavajalike kommentaaridega kommentaaride kohta (a la see kommentaar käis selle redaktsiooni kohta). See on ju kuupäeva järgi niigi näha, millal varasem kommentaar tehti ja selliselt on ta hõlpsasti kokku viidav artikli vastava redaktsiooniga. Ja kui aruteludes lingitakse mingile artiklile, siis näidatakse sellega sageli, et kirjutaja meelest võiks tulla artikkel just sellise pealkirjaga või on artikli sisu kirjutaja meelest parasjagu viitamiseks asjakohane. Ehk siis, kui kirjutaja on mingil põhjusel otsustanud, et parem on mitte linkida, siis sa ei peaks tema eest ümber otsustama.

Palun püüa võtta arvesse üldises arutelus öeldut. Kuigi ei öelda, et arutelusid üldse muuta ei võiks, ollakse siiski üsna konsensuse ligidal selles, et arutelusid ei tuleks muuta nii nagu sina muudad. Pikne 22. juuli 2014, kell 20:28 (EEST)

VASTUSEID:

• Punkt 1: pikemates aruteludes on pealkirjastamine kindlasti soovitatav. Pealkirjale nime andmine esimese kommentaari kirjutaja teema järgi võib olla ainuõige, ent pikemates seotud kommentaarides ei hõlmaks see kommentaaride kogu sisu mahtu. Pealkiri esimese kommenteerija järgi oleks seega pisut kitsendav või isegi desorienteeriv--Bioneer1 (arutelu) 23. juuli 2014, kell 07:28 (EEST)

• Punkt 2: Selle malli suskamine teeb just asja selgemaks, sest muidu tekib kohe vaidlus, et mina küll pole linki, pealkirja vm lisanud. Malli lisamine tuleb ka usaldamatusest mu suhtes. Minu arvates tõesti poleks selle malli lisamine enamikul juhtudel vajalik--Bioneer1 (arutelu) 23. juuli 2014, kell 07:28 (EEST)

• Punkt 3: Kindlasti tuleb seotud arutelud ühendada, sest pahatihti räägitakse ühes arutelus hoopis teisest asjast pikemalt, vt nt arutelu:Angerja oja. Suur probleem on aga üldiste aruteluteemade (välislinkidest, siselinkidest) pikemalt käsitlemine kindlates artiklites (nt Välislinkidest jutt arutelust: Arutelu:Ambla kirik), kuhu need ei kuulu. Need üldised aruteluteemad kindlates artiklites risustavad oluliselt sisulist arutelu.

• Punkt 4: palun näiteid raamistamise kohta teadmata põhjustel. Raamistamist kasutan, et pikki homogeenseid ja raskesti haaratavaid arutelutekste piiritleda, nt Arutelu:Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus.

• Punkt 5: nõus, Andres juba märkis seda. Kui neid üldse enam teen, siis öösel, et need risustaks "Viimaseid muudatusi" vähe--Bioneer1 (arutelu) 23. juuli 2014, kell 07:28 (EEST)

Las need arutelud olla parem rahus, neid ei pea lõpetama. Kui kedagi tõesti huvitab, küll ta siis aru saab. Ja pole vahet, kas teed öösel või päeval. Andres (arutelu) 23. juuli 2014, kell 11:37 (EEST)

No tõesti, jäta need vanad arutelud rahule. Palun. Pärast sind on väga keeruline aru saada, kes mida ütles ja arvas. See on puhas arutelude risustamine. Ära sodi, palun! --Mona 23. juuli 2014, kell 12:14 (EEST)

võiks mõnegi näite tuua. Aga noh, kui pimesi ollakse veel arutelude toimetamise vastu, siis tuleb oodata. Praegu lihtsalt pole paljudes arutelulehekülgedes võimalik ilma põhjaliku süvenemiseta orienteeruda, samas sisaldavad need palju olulist materjali ja küsimusi, mida lihtsalt pole sealt võimalik enam kerge vaevaga üles leida--Bioneer1 (arutelu) 23. juuli 2014, kell 12:47 (EEST)

Kui Sa leiad kuskilt tõesti midagi olulist (midagi, millest artikli tegemisel edaspidi kasu võiks olla), siis hakka otsast peale ja tõstata küsimus uuesti. Andres (arutelu) 23. juuli 2014, kell 14:53 (EEST)

Kopipeist

Võib-olla ikkagi ei maksaks nii hoogsalt kustutada. Saab ju ümber sõnastada ja viidata. Muidu me peame otsast peale hakkama. Andres (arutelu) 1. august 2014, kell 20:40 (EEST)

ajalugu on näidanud, et enamasti keegi ei viitsi neid ümber sõnastada. Sageli on ka otsast peale alustada lihtsam, siis ei pea iga lauset jälgima, et kas see vana lause on nüüd kopipeist või mitte. Aga igaks juhuks olen ma arutellu pannud ka versiooni, mis näitab, mida kustutasin--Bioneer1 (arutelu) 1. august 2014, kell 20:47 (EEST)

Minu meelest on pikemalt seisnud kopipeistide mahavõtmine tänuväärne. Võimalus, et keegi ümber sõnastab on nende tekstide puhul kaduvväike ja need ei tohiks niiviisi pikalt ripakil olla. Ümbersõnastamiseks tuleb tõesti samahästi kui otsast alustada. Pikne 1. august 2014, kell 22:31 (EEST)

Igatahes mina tegin täna ümber kolm artiklit, mis oleks ära kustutatud. Ma ei ole nõus, et otsast alustada on lihtsam. Andres (arutelu) 1. august 2014, kell 23:22 (EEST)

Kategooria päis

Palun pane lause lõppu punkt, kui midagi kategooria päisesse kirjutad. Pikne 14. august 2014, kell 09:30 (EEST)

võin panna, ent ei näe otsest vajadust. See meenutab nagu pealkirja stiili ja pealkirju me ei punkteeri--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2014, kell 09:34 (EEST)

See on igatpidi lause ja pole sellises kontekstis, kus oleks kombeks punkt ära jätta. Analoogiat pealkirjaga minu meelest pole. Tõsi küll, me jätame täpsustusmärkuse lõpust punkti ära, aga kuna seal on tegu kahe lõdvalt seotud fraasiga, mis on eraldatud semikooloniga, ja mitte tingimata tervikliku lausega, siis seal punkti puudumine niivõrd ei häiri. Pikne 14. august 2014, kell 10:31 (EEST)

Vaata ka seda parandust, kus kategooria nimi võiks kuidagigi moodi ülejäänud lausest eristuda ja kus kooloniga ja öeldiseta tõesti pole punkti nii väga tarvis.

Teisele kategooriale on minu meelest päises mõtet viidata, kui on valesti kategoriseerimise oht või kui antud nimega kategooriast võidakse otsida midagi muud. Vaevalt keegi näiteks siin karikaturistite humoristide ja koomikutega segi ajab. Pikne 14. august 2014, kell 10:31 (EEST)

Trendshop

Küsisid Trendshopi artikli kohta. Sisu oli selline:

{{allikad}}{{kustutada|}}{{toimeta}} Trendshop OÜ oli kurikuulus Eesti ettevõte (osaühing), mis turustas kaubamärgi Tsiigu all. Ettevõte tegutses aastatel 2007–2008.

Ettevõtte tegevusvaldkond oli beebikaubad. Ettevõtte tegevus toimus peamiselt veebiportaalis tsiigu.ee, ettevõtte viimastel päevadel ka portaalis sheldwelt.com.

• Tsiigu e-pood jätab noored emad tellitud kaubata, Marina Lohu artikkel Postimehes, 23.11.2007

[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti kuritegevus]]

Arutelu oli selline:

Artiklist jääb teadmata, milles seisnes kuritegelikkus ja kas keegi sellega seoses ka mõnes asutuses süüdi või vähemalt hukka mõisteti.

--- Arvan, et Trendshop OÜ pole sedavõrd tähtis ega oluline, et temast peaks Vikipeedias kirjutama. Artikli peaks kustutama. Valju (arutelu) 6. juuli 2014, kell 15:59 (EEST)

--Epp 15. august 2014, kell 18:23 (EEST)

Keeleline viga

Palun ära kasuta pealkirja "Tuntuid nime kandjaid". See on keeleliselt vigane. Andres (arutelu) 5. september 2014, kell 18:42 (EEST)

see vist tähendab jah kõige tuntumaid nime kandjaid (võrded: tuntud < tuntum < tuntuim ehk kõige tuntum).--Bioneer1 (arutelu) 5. september 2014, kell 20:58 (EEST)

Ei tähenda. Siis peaks olema "tuntuimaid". Andres (arutelu) 5. september 2014, kell 22:19 (EEST)

'Tuntuid' on mitmuse osastav sõnast 'tuntu', mis on nimisõna, mitte omadussõna, seega ei saa selles fraasis olla täiendiks. Keeleliselt õigem oleks "nime tuntud kandjaid", aga minu arvates sobib paremini lihtsalt "nime kandjaid". Adeliine 5. september 2014, kell 22:21 (EEST)

Sporditemaatika

Kas teed neid spordialade kategooriaid ainult keelelinkide pärast? Minu meelest pole mõtet, kui neisse jääb ainult üks alamkategooria.

Kui teed teistest vikidest leitud kategooriate kohta tähelepanekuid, mis meie kategooriatesse otseselt ei puutu, siis võib-olla võiksid need märkused pigem kuskile oma alamlehele panna. Pikne 12. september 2014, kell 20:11 (EEST)

teen kategooriad siis, kui on selge, et see on potentsiaalikas kategooria--Bioneer1 (arutelu) 12. september 2014, kell 21:36 (EEST)

"Oli ...nud"

Palun ära kasuta niisugust konstruktsiooni. Andres (arutelu) 16. september 2014, kell 12:17 (EEST)

kusagilt on jah jäänud meelde, et seda vähemalt ei soovitata, siiski nt EKSSis ja ÕSis on seda kasutatud nt "oli olnud" fraasis, ent ma ei tea, mis konteksti järgi Sa märkuse tegid--Bioneer1 (arutelu) 16. september 2014, kell 12:22 (EEST)

Enneminevik on eesti keeles muidugi olemas. Andres ilmselt peab silmas, et vähemasti artikli esimeses lauses pole tarvis seda kasutada (vaata parandust) ja tavaliselt mujal tarbetekstis ka mitte. Pikne 17. september 2014, kell 13:22 (EEST)

Ei, see ei olegi enneminevik. Jutt on artikli esimesest lausest. Ei maksa kirjutada näiteks: "see-ja-see oli siis-ja-siis tegutsenud organisatsioon", vaid "organisatsioon, mis tegutses siis-ja-siis". Sageli saab ka tegusõna ära jätta. Andres (arutelu) 17. september 2014, kell 22:28 (EEST)

Vigased välislingid

Sa lisad järjekindlalt välislinke, mis ei tööta. Kirjuta {{kultuurimälestis|id=22294}}, mitte {{kultuurimälestis|22294}}. Pikne 23. september 2014, kell 13:50 (EEST)

tänan, et tähelepanu juhtisid. Tolle tarbetu "id="-konstruktsiooni peaks muidugi ära kaotama või kui sellega seonduv on suur töö, siis v-o on võimalik lisada valikuvariant, et töötab mõlemat pidi--Bioneer1 (arutelu) 23. september 2014, kell 14:48 (EEST)

need lingid ju ilma selle "id="-konstruktsioonita töötavad. Või on mu seadistustes midagi teistmoodi?--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 09:47 (EEST)

ok, malli olid juba parandanud. Tänan--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 09:50 (EEST)

Kultuurimälestiste linkimisprobleemid

Kas sa lisad teadlikult kultuurimälestiste loenditesse valesid linke? Näiteks artiklisse Kabelimägi oled hiljuti linkinud vähemalt nelja erineva kultuurimälestise juurest, ilma et kordagi peetaks silmas seda, millest on artikkel. Kui ei tea, millise pealkirjaga artikkel peaks tulema või kui pole selge, kas omaette artiklit on tarvis, siis parem esialgu linkimata jätta. Näiteks siin linkisid mitu isikunime, aga et nimeliselt kellegi hauatähis on märkimisväärne, ei tähenda veel iseenesest, et isik ise on artiklivääriline. Pikne 29. september 2014, kell 15:18 (EEST)

jah, teadlikult, eesmärgiga need hiljem korda teha. Hiljem saab need "Lingid siia" käsuga hõlpsasti kätte, et koondtäpslk teha. Lingid jätan panemata objektide juures, millel nime esmapilgul pole (nt kultuurimälestiste registris nimeta asulakohad, kultusekivid, ohvrikivid, kääpad). Hiljem on nende nimeta objektide tarvis nutikas teha mall, nt nimega {{konkreetne nimi?}}. Haudade koha pealt hea tähelepanek. Ma tõesti eeldasin, et isik on tähelepanuväärne, kui ta haud on ära märgistatud. Aga see tõesti ei pruugi nii olla, ehkki üldjuhul on, Siiski sellest isikust võiks äkki ikkagi artikli ehk teha; umbes analoog on Konstantin Pätsi piiripealsed sugulased--Bioneer1 (arutelu) 29. september 2014, kell 15:33 (EEST)

Minu meelest kõigi mälestiste juures ei peagi linki olema. Kui mõne kultusekivi, asulakoha või ka kabelimäe või hiiemäe kohta paljut kirjutada pole, võib esialgu vabalt piirduda ka nende mainimisega näiteks vastava asula artiklis. Selliste piiripealsete kohtade jaoks võiks lingid teha siis, kui konkreetse koha juures on juba näidatud, et eraldi artikli tegemine on vajalik.

Ma ei näe analoogiat väga tuntud isiku sugulase ja kaitsealuse hauatähisega isiku vahel.

Siis, milleks kirjutada lingitav nimi sulgudes topelt (etwiki ...)? See on kohmakas ja selline topeltnimi võetakse pildi kirjeldusse, kui klõpsata "lisa pilt". Näiteks siin võiks Kursi Vabadussõja mälestussamba link jääda selliseks nagu ta oli.

Veel, segaseid suunamisi nagu Muuga mõisa härrastemaja pole minu meelest tarvis. Mõisahoonete kohta võiks infot otsida ennemini mõisa artiklit, mitte kooli artiklist. Küllap sellist spetsiifilist infot taibatakse vastavast artiklist otsida ka ilma suunamiseta. Ja minu meelest on eksitav ümbersuunamine kategoriseerida, kui konkreetsest asjast tegelikult artiklit pole. Pikne 29. september 2014, kell 18:15 (EEST)

(1) nõus, et kõiki kultuurimälestisi pole ratsionaalne linkida. (2) analoog sugulase ja hauatähisega isiku vahel on halb. (3) See, et too etwiki-nimi läheb pildi kirjeldusse ma ei teadnud; siiski kui linkida nii nagu soovitad, siis ta võtab selle halva tarindi ikka kaasa, nt pakub ta pildifaili nimeks analoogsel juhul "Saduküla Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas", mis on ikkagi halb. Samas ma ei taha kultuurimälestiste registri kirjet etwiki tarbeks omavoliliselt muuta, ent lingi etwiki'le peab kuidagi tegema (4) Muuga mõisa härrastemaja täpne linkimine on mu meelest vajalik (vrd Muuga mõisa härrastemaja), sest härrastemajast on ju vikis artikkel olemas (küll artiklis Muuga Põhikool (Muuga mõisa härrastemaja)); vastasel linkimisel jääb mulje, et härrastemaja mainitakse üksnes mõisa artiklis. (5) Ümbersuunamise kategoriseerimine on pigem uuem asi, ent teistes vikides seda tehakse, v-o on need seal üksikjuhtumid. Aga see on pikem teema --Bioneer1 (arutelu) 29. september 2014, kell 18:29 (EEST)

Jah, tõepoolest, nii ka pole pildi jaoks võetav kirjeldus hea. Aga ma kasutaksin siiski tavapärast linkimist, vähemasti loendis näeb see normaalne välja ja nii ongi ju ühtlasi säilitatud ka registrist võetud nimetus.

Minu meelest lingi alusel ei saa järeldada mitmes erinevas kohas antud asja mainitakse. Samas võiks eeldada, et mõisahoone puutub eeskätt mõisakäsitlusse, aga link viib antud juhul teise kohta. Kool ja hoone pealegi niikuinii pole sama.

Ma saan aru, kui ümbersuunamine kategoriseeritakse näiteks loetelu täielikkuse huvides (nt monotüüpse taksoni nimetus, kui see on suunatud, aga kõigist ülejäänud sama järku taksonitest on kategoorias artikkel), aga niisama hea põhjuseta võiks ümbersuunamised siiski kategoriseerimata jätta. Pikne 29. september 2014, kell 23:36 (EEST)

Selle sama Kabelimäe juurde ja teiste sarnaste pealkirjade juurde viitab endiselt hulk valesid linke. Kas on plaanis need parandada? Ma ei saa tegelikult aru, miks see segadus ülepeakaela oli vaja tekitada. Kui sa ei oska linke parandada või pole kindel, kas artiklid peaks tulema, siis parem lingid eemaldada. Pikne 10. aprill 2015, kell 10:53 (EEST)

eks ma varem või hiljem võtan kultuurimälestised jälle tõsiselt ette. Vigaseid siselinke meil küll kubiseb, ent kultuurimälestiste puhul on see tõesti taunimist väärt --Bioneer1 (arutelu) 10. aprill 2015, kell 12:19 (EEST)

Ma pean silmas konkreetselt neid siselinke, mille sihilikult vigasena lisasid ja nii jätsid. Pikne 10. aprill 2015, kell 18:58 (EEST)

J käisin kõik valdade loendid läbi. Üksikuid vigaseid linke võib siiski veel olla--Estopedist1 (arutelu) 12. mai 2015, kell 12:58 (EEST)

Isegi kui artikli pealkiri loendis sulgudesse kirjutada, siis vikisläng "etwiki" minu meelest asja kuidagi selgemaks ei tee, pigem vastupidi. Selle võib lihtsalt ära jätta. Pikne 26. aprill 2015, kell 10:27 (EEST)

sulud pole ehk hea lahendus, sest ka andmebaasis võib olla sulgudega variante. V-o oleks siis parem märkida nurksulgudes. Seda kõike muidugi eeldusel, et kindlasti tahta säilitada andmebaasis olev objekti nimetus/nimi--Bioneer1 (arutelu) 26. aprill 2015, kell 10:51 (EEST)

Tegin nüüd nii, et üleslaadimislingist läheks Commonsi kirjeldusse ainult lingi parem pool. Ehk ei tohiks olla tarvidust kirjutada mälestise nime teistkordselt sulgudesse ja võiks kirjutada näiteks Ohvriallikas "[[Ohtu Püha allikas|Püha allikas]]". Pikne 2. mai 2015, kell 15:36 (EEST)

ei saa pihta. See teistkordne (tegelt pole päris teistkordne) kirjutamine on seetõttu hea, et siis ei pea ikka ja uuesti hiirekursorit viima lingis "Ristallikas" juurde, et kontrollida, kas selle taga on mingi peidetud nimi (nt Humala Ristallikas) või viibki artiklisse "Ristallikas"--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2015, kell 15:49 (EEST)

See on see, millest enne juttu oli. Tõid eespool välja, et Commonsi kirjeldusse läks "Saduküla Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas". Nüüd läheb ainult "Vabadussõja mälestussammas". Minu meelest seal loendis pole tähtsust, milline link välja näeb. Peaasi, et link viiks õigesse kohta. Nii nagu artikliteski. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST)

Linkimisel peaks ikkagi hoolsam olema. Panen tähele, et siin panid millegipärast Keila kirikuaia neljale kabelile sama lingi "Keila kirikuaia kabel", kui on neli erinevat kabelit. Arvan, et esialgu võib ka eeldada, et need kabelid pole artikliväärilised ja neist kirjutatakse kas kiriku või äärmisel juhul kirikuaia artiklis. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST)

jah, see on ilmne viga. Parandasin. Ilmselt eraldi võetuna pole nad ka artikliväärilised--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2015, kell 17:20 (EEST)

Kasutaja arutelu:Bioneer1/Oskussõnastikud valdkonniti

Palun vaata siia. See asi tuleks kuidagi ümber organiseerida. Pikne 30. september 2014, kell 13:53 (EEST)

Milliseid ideid pakud? Ma enda seisukohad olen sealsamas välja öelnud. Sealne oskussõnastike loend on Eesti mõttes ainulaadne ja kõige mahukam. Nõrgemalt seotud teema on konkreetsete arvustuste osa, mis saab panna märksõna alla "Vikipeedia õppetöös". Ma mõistan, et Sa soovid, et vähemalt kõik arvustused Vikipeediast ära kustutataks, aga ehk leiab mõne lahenduse, kus need Vikipeediasse siiski alles jääks --Bioneer1 (arutelu) 30. september 2014, kell 14:14 (EEST)

Ma olen päri Epuga selles, et neid arvustusi ei peaks edaspidi Vikipeedias kirjutama. Ehk tööd tuleks esitada kuidagi teisiti, näiteks mingis muus veebiruumis, isiklikus vikis, kui antud tarkvara tundub sobilik.

"Vikipeedia õppetöös" (Vikipeedias töötamise mõttes) on üldiselt tähendanud seda, et täiendatakse Vikipeedia artikleid.

See pole ehk väga oluline, kas seni tehtu jääb kasutajalehekülgedele alles. Pikne 30. september 2014, kell 14:31 (EEST)

Ma saan aru, et juba on olemas selleteemaline viki, millega sa oled seotud. Miks neid töid näiteks sinna ei esitata? Pikne 3. märts 2015, kell 10:21 (EET)

toda lehte pole aastaid uuendatud. Seal pisivikis on palju puudusi. Ma pidasin aastaid tagasi õigeks Eesti ja eesti keele jaoks nii tähtis sõnastike loend netiurkast välja, Vikipeediasse tuua. Sõnastiku materjal on hea allikas Vikipeedia jaoks. Need sõnastike arvustused on ju ilusti orgaaniliselt üheskoos ja pole Vikipeedias laiali ja nii ei tekita see mu meelest üleliigset infomüra--Bioneer1 (arutelu) 3. märts 2015, kell 16:24 (EET)

Mulle tundub, et Vikipeedia kasutaja alamleht on veel nurgatagusem koht kui eraldi pisiviki. Sõnastikud üldiselt ei ole minu meelest Vikipeedia jaoks head allikad. Kui ka mõnel juhul sisaldavad nad põhjalikumaid sõnaseletusi, siis pole sõnaseletused mõeldud ikkagi (ammendavateks) definitsioonideks ja sõnastiku materjali põhjal sageli ei saa mõisteid eristada. Nii et ka projektilehele poleks eriti põhjust sõnastike ülevaadet teha. Võib-olla Vikisõnastikus oleks rohkem põhjust. Aga mis siinkohal põhiline, nende arvustuste tegemine ja esitamine ei puutu kuidagi töösse Vikipeedia sisuga (tõnäoliselt ka mitte töösse Vikisõnastiku sisuga). Selles mõttes on tegu infomürga küll, eriti viimaste muudatuste all, Vikipeedia veebiruumi kasutatakse siin eeskätt millekski muuks. Noh, kui sel konkreetsel eravikil on puudusi, küllap saad siis püsti panna mingi teisi viki, kus neid puudusi pole, kui tööde esitamiseks on tarvis kasutada just vikit. Pikne 4. märts 2015, kell 13:27 (EET)

Lühendid

Palun ära liida lühendite lehekülgi, kuni arutelu kestab. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 20:38 (EEST)

Palun mõtle täpsustuslehe sõnastus läbi. Praegune ei ole õige. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 22:16 (EEST)

Palun võta eeskuju leheküljest AK. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 23:01 (EEST)

mulle käib vastu, kui eri keelekujud (nt AA, Aa, aA, aa, A-a, A-A jne) on eraldi artiklis. Kompromisslahendus oleks nt see de:AB. Selle eeskujul saaks teha koondtäpsustuslehel ka eraldi peatükid nt ab aB, mis annaks võimaluse suunata aB kohe koondtäpsustuslehel peatüki juurde aB ja ei peaks enne pikka loetelu läbi vaatama--Bioneer1 (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 13:19 (EEST)

tõesti probleem? on need 2- või 3-tähelised lühendid, mis võivad vajada n-ö prioriteeti (nt Po, Ob). Üks võimalus on ka nendele prioriteedi mittelubamine--Bioneer1 (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 13:25 (EEST)

Ma rääkisin praegu ainult sõnastusest, mitte liigendusest.

Miks Sulle see vastu käib?

Mis mõttes see "AB" oleks kompromiss? Minu meelest peakski koondtäpsustusleht umbes selline olema.

Eraldi peatükkidesse ei saa suunata, sest esitäht ei ole tõstutundlik. Ja kui on vajadus suunata, siis seda vajadust täidab paremini eraldi artikkel, kus on ka sissejuhatus.

Po'le ja Ob'ile prioriteedi mittelubamine raskendab nende oluliste, otsitavate artiklite leidmist. Parem juba las olla vähe otsitavad lühendid raskemini leitavad. Andres (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 20:31 (EEST)

Sõnaartiklid

Palun jälgi, et tehtavad artiklid oleks kindlast mõistest, mitte sõnast, nagu artiklid kordon ja kolledž. Kui sa ei oska mõistet defineerida või sul pole käepärast sobivaid allikaid (peale sõnastike), siis võiksid minu meelest artikli esialgu tegemata jätta. Või tee osa kaastööst Vikisõnastikule. Pikne 14. november 2014, kell 16:56 (EET)

mõlemad on piiripealsed juhtumid. Kui need on ka ühendatud võõrvikidega, siis mu meelest on ok. Eestikeelset vikisõnastikku ma (veel) tõsiselt ei võta--Bioneer1 (arutelu) 14. november 2014, kell 19:25 (EET)

Mis siin piiripealset on? See sisu, mis on näietks neis kahes artiklis, vähemasti oleks minu meelest Vikisõnastikus tõsiseltvõetavam kui Vikipeedias. Pikne 15. november 2014, kell 11:23 (EET)

Kolledži puhul on tõesti see probleem, et artikkel ei räägi mingist kindlast mõistest, vaid sõnast.

Aga kordoni puhul põhimõttelist probleemi minu meelest pole, sest tähendused on üksteisega lähedalt seotud. Siin tuleb minu meelest asjale kasuks, kui mainitakse ka sekundaarseid tähendusi. Isegi kui neid eraldi ei käsitleta, ennetab see küsimusi, mis muidu võiksid tekkida. Muidugi ma eeldan, et kirjutatakse rohkem sisu. Sa vist pidasidki rohkem seda silmas, et praegusel kujul on see sõnaraamatu materjal. Jah, olen nõus, aga kordoni puhul saab juurde kirjutada. Andres (arutelu) 15. november 2014, kell 18:13 (EET)

Jah, võib mainida sekundaarseid tähendusi, aga vähemasti definitsioon peaks olema kindla mõiste kohta. Pikne 15. november 2014, kell 22:04 (EET)

Jah, kui vaadata selle pilguga, mis seal praegu on, siis Sul on õigus. Andres (arutelu) 17. november 2014, kell 01:43 (EET)

Milline erinevus on sõnal ja mõistel? --kanakukk (arutelu) 12. detsember 2014, kell 13:52 (EET).

Sõna saab siis, kui tähed kokku panna. Mõiste on seotud mingi kindla tähendusega, seda saab defineerida. Üks sõna võib väljendada mitut mõistet ja ühte mõistet võib väljendada mitu sõna. Andres (arutelu) 12. detsember 2014, kell 14:05 (EET)

Sissetulevate linkide kontroll

Kui teed uue artikli, siis palun kontrolli sissetulevaid linke. Andres (arutelu) 21. november 2014, kell 17:22 (EET)

pisteliselt püüan, ent neid valesid siselinke on nii palju, et ei pea seda enne parema kontrollsüsteemi kasutuselevõttu mõttekaks. Minu meelest pole lugu, kui siselink viib täpsustuslehele, kus on olemas õige link--Bioneer1 (arutelu) 22. november 2014, kell 11:29 (EET)

Mis paremat kontrollsüsteemi sa silmas pead? Igatahes kontrollsüsteem niisugune, et mina parandan neid linke.

Üldjuhul lugeja ei tea, kuhu ta peaks edasi minema. Andres (arutelu) 8. detsember 2014, kell 19:43 (EET)

nt kusagil on loend X artikli siselinkidest, mis suunavad täpsustuslehele. Abi võiks olla ka huwiki lahendusest, kus ümbersuunatavad leheküljenimed on rohelise värviga (nt artikli hu:vaporware märksõna processzorgyártás). Kindlasti on suurtes vikides veel lahendusi välja pakutud, ent üldiselt on see väga raskesti lahendatav probleem--Bioneer1 (arutelu) 8. detsember 2014, kell 21:31 (EET)

Need lahendused muidugi hõlbustavad valede linkide leidmist, aga nende puudumine ei takista ju loodavale leheküljele tulevate linkide parandamist. Kui Sa teed uue lehekülje, siis Sa pead ka lingid parandama, sest need muutuvad valeks alles siis, kui uus lehekülg on loodud. Või kui Sa millegipärast linke ei paranda, siis vähemalt palu arutelulehel abi. Andres (arutelu) 9. detsember 2014, kell 08:23 (EET)

Kontrolli endatehtud artiklit Johannes Kauba. Spordiselts [[Palma]] läheb Palma de Mallorca'le, mitte spordiseltsile! Teisenda see kujule [[Palma (spordiselts)|Palma]]! Teiste asi pole sinu praaki parandada, seda pead Sa ise tegema! Ja loe veel läbi Jaan Kenteli arutelu (seal on küll Sinu praak parandatud)!--Juhan121 (arutelu) 28. detsember 2014, kell 00:37 (EET)

Linkide parandus Visual Editoriga

Visual Editoriga ei saa linke parandada. Vaata need püha Aleksei lingid uuesti üle. Sinna oleks hea ümbersuunamine ka teha. Andres (arutelu) 8. detsember 2014, kell 19:43 (EET)

ümbersuunamisega nõus, selle ka tegin. Linke saab Visual Editoriga parandada eeldusel, et ei häiri, kui jääb link nt kujul [[martsipan|martsipanist]]. See on aga skriptide jt programmidega automaatselt parandatav--Bioneer1 (arutelu) 8. detsember 2014, kell 21:31 (EET)

See ei ole oluline, aga enne Sa parandasid nii, et muutus ainult tekstis nähtav osa, aga link ise jäi parandamata. Andres (arutelu) 9. detsember 2014, kell 08:25 (EET)

Headest artiklitest

Kas sul oleks ehk mahti mõned loodusteemalised artiklid läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? Ivo (arutelu) 26. detsember 2014, kell 19:45 (EET)

lähiajal ei viitsi. Peamine neis artikleis on kontrollida, et väited oleksid soliidsete allikatega viidatud ja tekst oleks arusaadav. Aga ma tean, et enamikus neis artiklites on juba peale vaadates viited puudu--Bioneer1 (arutelu) 27. detsember 2014, kell 12:02 (EET)

Kustutatud artiklite sisu

Veekogud Eesti omavalitsuste vappidel Jõed Alajõgi - Alajõe valla vapp Järved Peipsi järv - Alajõe valla vapp Kurmet Kahju Kurmet Kahju on eesti muusik. Ta on Saaremaa punkbändi Liha üks asutajatest, muusika autor ja kitarrist. Mängis Lihas trumme 2005–2008 (esinejanimi Tiit Fantos). Samuti on ta alates 2002. aastast punkbändi Punkentsefaliit kitarrist ja muusika autor. Anu Õunapuu Anu Õunapuu (sündinud 1939 – 2002) oli eesti laulja ja muusikapedagoog. Laule "Kosmos - Maa" "Kevadine lugu" Viited Välislingid Eesti ansamblite andmebaas (vaadatud 22.07.2013)