Kasutaja:Mariina/Anakonda
|
See artikkel on maoperekonna kohta; filmi kohta vaata artiklit Anakonda(film); linna kohta vaata artiklit Anakonda(Montana); Šveitsi laulja, laulukirjutaja ja kirjaniku kohta vaata artiklit Endo Anaconda; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Anakonda(täpsustus) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
| Anakonda | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Sugukond |
Boalased Boidae |
| Alamsugukond |
Boinae |
| Perekond |
Anakonda Eunectes |
| Liik |
Liigid[1] |
| Sünonüümid | |
Anakonda (Eunectes, kreeka keeles Eυνήκτης good swimmer) on boalaste sugukonda pärisboalaste (Boinae) alamsugukonda kuuluv madude perekond. Anakondasid loetakse maailma suuremateks madudeks. Madude elupaik on Lõuna-Ameerikas, ilmtingimata voolava vee läheduses. Anakonda on suurepärane ujuja (ta ujub neli korda kiiremini igast meisterujujast) ja viibib vees kaua aega kuid armastab samal ajal ka kallastel päikesevanne võtta.
Kehaehitus muuda
Värvus muuda
Värvus (seljal) on erinevatel anakonda liikidel varieeruv, kirjeldatud on nii oranži, kollakas-rohelist, kollast.[2]
Liigid muuda
| Liik | Liigi autor | Alamliigid |
Tavanimetus | Geograafiline piirkond |
|---|---|---|---|---|
| E. beniensis | Dirksen, 2002[3] | 0 | Boliivia anakonda | Lõuna-Ameerika: Boliivia (Beni Department ja Pando Department). |
| E. deschauenseei | Dunn ja Conant, 1936[1] | 0 | Dark-spotted anaconda | Lõuna-Ameerika: Brasiilia kirdeosas, Prantsuse Guajaanas.[4][5] |
| E. murinus | (Linnaeus, 1758)[1] | 1 | Roheline anakonda ehk hiidanakonda ehk suur anakonda | Lõuna-Ameerika: Andidest idas asuvates riikides, ka Colombia, Venetsueela, Guianas, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saarel.[4][6] |
| E. notaeus | Cope, 1862[1] | 0 | Kollane anakonda ka Paraguai anakonda | Lõuna-Ameerika: Boliivia idaosas, Brasiilia lõunaosas, Paraguais ja Argentiina kirdeosas.[4][7] |
| E. stirtoni | Hoffstetter, 1977[8] | 0 | See liik on välja surnud; nende kivistisi on leitud La Venta fauna (Miocene) Colombias. |
Suurus muuda
Emased on isastest tavaliselt suuremad.
Jalad muuda
Anakondadel on tagakeha küljes jalad (jalalaadsed), mis on neil kohati abiks paaritumisel.
Toitumine muuda
Loetakse, et anakondad armastavad elada valdavalt veerikastes looduslikes piirkondades. Anakondadel ei ole välja arenenud mürgihambaid ja toidu hankimiseks tuleb neil saakloomad kägistada (lämmatada). Tihti keerab ta end ümber pooleldi vees oleva puuoksa ja sukeldub kohe, kui märkab midagi häirivat või mõnda mööduvat saaklooma (närilist, kala, lindu, kilpkonna, noort kaimani, tiigerpüütonit). Anakonda tapab saagi lämmatades ja võib ühe toidukorra ajal alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.[9]
Paaritumine muuda
Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Anakondadel levinud seksuaalse käitumise vormiks on polüandria, emased anakondad paarituvad mitme isasega ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.
Tiinus ja suguküpsus muuda
Anakondad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Emased toovad ilmale keskmiselt 12 - 80 poega[10], kelle pikkus on 60 cm ja kes kasvavad aastas umbes meetri kuni suguküpsemiseni, mis jõuab kätte umbes 4 aastaselt.[viide?] Vastsündinud anakondad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid.
Ohud muuda
Suurimaks ohuks anakondadele loetakse vihmametsade äratarbimist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel) kütivad.
Looduslikud vaenlased muuda
Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat kaimanit ega jaaguari.
Kultuuris muuda
- Amazonase indiaanlased nimetavad anakondat metsa vaimuks, nad austavad ja kardavad teda;
- Anakondad, vastupidiselt kommertsfilmides esitatule, liiguvad kuival maal aeglaselt ja kord juba saagi allaneelanuna eelistavad veepeal justkui hõljuda.
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Mall:ITIS
- ↑ Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 54-57, 2007, New Holland Publischers, ISBN 978 1 84537 5447 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Dirksen, L. (2002). Anakondas (German). Münster: Natur und Tier Verlag.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaMcD99on ilma tekstita. - ↑ The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Hoffstetter, R., and J. C. Rage. 1977. Le gisement de vertebres miocenes de La Venta (Colombie) et sa faune de serpents. Annales de Paleontologie (Vertebres) 63:161–190.
- ↑ "Frequently Asked Questions". Jesus Rivas. Vaadatud 30. juulil 2012.
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit|deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend) - ↑ Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)