Kasutaja:LucSaffre/VT/201511

Vikipeedia töötuba 5. novembril 2015 muuda

Neljapäeval, 5. novembril 2015 kell 18.00 toimus Vana-Vigala raamatukogus järjekordne Vigala Vikipeedia töötoa koosolek. Kohal olid Mare, Ülle, Jaan ja Luc.

Järgmine Vigala Vikipeedia töötoa koosolek toimub (arvatavasti) neljapäeval, 3. detsembril 2015 kell 18.00 Vana-Vigala raamatukogus.

Mida me tegime

Piltide ülesse laadimisest (pildiretke järeltulemus): Nii Aavo kui ka Ülle said koolituse ja hakkasid pilte ülesse laadima. Suur tänu Üllele, kes võttis ette ja oli tänase päeva jooksul paarkümmend oma piltidest Commonsisse ülesse laadinud. Ja lisaks alustas ta projektilehel kalendri ettepaneku galerii, mis on mõeldud esimeseks ettepanekuks tulevase kalendrisse "Ilus Vigala"

2016. aasta kalender ilmselt ei tule, sest jäime ettevalmistustöödega hiljaks (ja vallavalitsuse poolt ei tulnud toetust). Aga me usume jätkuvalt, et külakalender on hea traditsioon, mida võiks jätkata ja areneda. 2015. aasta kalendri järgi ("Vigala sillad") küsitakse nüüdki veel. Selle tegi Jaan üksi (poja abiga): kogus pilte oma arvutisse ja tellis fotokalender. Tulevikus võiks piltide valik laieneda ja rohkem koostööd teha, kui me kasutame Vikipeediat. Kavatsen Kiitsharakate käest abi paluda tekstide osas.

Mare pani tähele, et viimases Vigala sõnumites on kirjas "1854. aastal lasi parun Berend (Boris) Johann Friedrich von Uexküll Münchenis trükkida noodikogu, mida mõned ajaloolased peavad esimeseks eestikeelse tekstiga noodiks, mis välismaal trükitud." Sellele võiks vihjata Vikipeedias. Ainult, et Oese kooli kohta pole veel artikkel olemas. Peru kooli kohta juba on. Kes võiks seda kirjutada?

Artikkel Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool tuleks üle vaadata, sest seal on praegu 2 templi "Artiklis ei ole piisavalt viiteid." ja "õigekeele- või stiilivigu.", mis jätavad halva mulje. Kavatsen Kristaga sellest rääkida.

Rääkisime Margus Vuntuse tähelepanekutest Kivi-Vigala vasallilinnuse kohta, millest "mingi keldrivõlv olla säilinud talu kõrvalhoone all". On jah kahetsusväärne, et sellest hoonest pole suurt midagi järgi jäänud. Samuti tehakse mujal vahest suured tööd selleks, et säilitada see, mis on alles ja teeviited paigaldada turistidele ligipääsemiseks. Midagi võiks ette võtta. Seda tuleb rohkem uurida.

Nagu ikka räägiti ka igasugustest valla teemadest, mis otseselt Vikipeediasse ei kuulu. Näiteks tundub selge, et külablogi vms pole mõtet alustada. Seda katsetati ka millalgi 2009. aastal. Kõige pealt tuleb leida inimesi, kes kirjutavad küla elust. Jaan tutvustas meile Rapla maakonna nädalaleht Raplamaa Ühistöö, mis ilmub ainult Internetis. Kui inimesel on tahtmine kirjutada, siis võib seda teha nii Vigala Sõnumites kui ka Raplamaa Ühistöö nädalalehes.

Üldiselt nõustusime, et Vikipeedia töötuba on pikaajaline projekt. Meil pole kiire. Igaüks teeb nii palju kui suudab. Iga väike samm teeb Vikipeediat paremaks ja jätab jätkusuutlikud jäljed kogu inimkonnale, nii meile endile kui ka tulevastele põlvkondadele.

Päevakord muuda

Ettepanekud:

  • Fotokalender või fotoraamat "Ilus Vigala".
  • Projektid "küla arhiiv" ja "külablogi"
  • Margus Vuntus: Küllap oli vahva retk. Kahju, et ei saanud osaleda. Kivi-Vigalas, kiriku vastas üle jõe ühe talu hoovis asuvad Üxküllide ühe pealinnuse - Kivi-Vigala vasallilinnuse varemed. Õigemini vundamendiküngas. Mingi keldrivõlv olla säilinud talu kõrvalhoone all. Endal pole olnud mahti seda otsida. Rootsi kroonika järgi olla olnud tegemist võimsa topeltvallikraavidega ehitisega, õigemini küll terve kompleksiga millesse kuulusid linnus, vallikraavid, kivisild üle Enge jõe, vesiveski ja kindluskirik. Linnus kontrollis sisuliselt ainukest idapoolset maanteeühendust Läänemaa põhja- ja lõunaosa vahel. Sellest ka tema olulisus. linnuse valdustorni seinapaksus küündis pea 4 meetrini. Analoogsete seinapaksustega tornide korruste arv ulatub kuni 8ni. Nii, et see kõrgus kaugele üle metsa. 1530ndatel Saare-Lääne Piiskopkonna kodusõja ajal ei suutnud piiskop Buxhövdeni kergesuurtükivägi tornile mingit kahju tekitada. Tsaariaja alguseks muutus linnus siiski varemeteks ja kui üks Üxküllidest otsustas uue peamõisa Vana-Vigalasse ehitada, veeti linnusekivid sinna ehitusmaterjaliks minema. Üxküllide keskaegne ürikuarhiiv põles kahjuks 1905. aasta mõisatepõletamise mässus maha. Mihkel Aitsam jõudis enne neid ürikuid siiski lugeda, kuid mitte kopeerida. Läheduses asuva Velise vasallilinnuse koht on paremini leitav.
  • Ivo: Läheduses on veel objekte, mille kohta puudub igasugune pildimaterjal. Rääkimata sellest, et ka juba fotografeeritud paikadest võiks alati materjali juurde lisanduda.
  • Koordinaatidest ja kaartidest. Lähipiirkonna kultuurimälestised saab kätte ka siit kaardilt

(Täpsustus: Vikipeedia töötuba on tegelikult kogu aeg käimas, nimelt iga kord kui keegi kodus midagi Vikipeediasse kirjutab. Töötoa koosolekud on aga olulised, sest head ideid arenevad siis kui istutakse koos. Koosoleku päevakord võtab kohalolijate arvesse huvisid. Kes soovib, võib ka päriselt Vikipeedias töötada Luc'i abiga, kas oma arvutil või raamatukogu arvutitel.)