Le Boréalien
Eetrist, kakofooniast ning intersubjektiivsusest
🙈 ISSANDA LOOMAAED ON KÜLLAGA KIRJUM, AGA MA EI PEA ENNAST MISKIKS VIKIPEDISTIKS — ANTUD SÕNAKOOMIKA PIGEM EI KÕNETA MIND.
🙊 PALUN, MEELERAHUS ENNE MÕTESTA NING SEEJÄREL SELGITA PUHTAS JA SELGES EESTI KEELES, ENNEM KUI ÜLDSE TASALÜLITAD JA TÜHISTAD!!!
🙉 KEELATUSED, ÕIGUSED JA VABADUSED KEHTIVAD KÕIGITI IGAÜHELE, KAA MULLE/SULLE...
|
Boreaalne loe (vanakreeka päritolu hilisladina sõnast boreālis[1]; prantsuse keeles boréal nord-ouest, inglise keeles boreal northwest) tähendab ühe meelest põhjapoolkeral esineva parasvöötme ilmalikku loodekaart. See valgub külma ja lumise talvega lähistroopikasse kui ka sooja ja suhteliselt kuiva suvega lähisarktikasse. Selle silmapiiril lõõmab aastakesksetel hilisõhtutel päikeseloojangu sume kuma.
Kasutajanimi oli esmalt sõnaloominguline mõttesähvatus ajaloo-dramaatilisest filmiteosest, mis kohalikult kannab nimetust “Polli päevikud”[2]. Boreaalsus märgib siinkohal inimlikku entiteeti, helendusest tahes-tahtmata mahajäävat varjumängu. NB! Kontinentaal-Euroopast on kaugel-kaugel-kaugel merede taga ikkagi üüratu lahmakas Kanadat, kui kõrvale jätta pateetika.
Identiteet muuda
Kord tudengina arvutasin Tallinna-Tartu maantee põhjal välja, et teel olemine (püsimine) on veelgi elulisem, kui kohalejõudmine. Üksnes olulisem on väärt seltskond.
Eestikeelses Vikipeedias püüan artikleid vormistada puhtas ja selges eesti keeles. Tõlkimisel üritan võtta aluseks võõrkeeli, mis kasutavad ladina tähestikku; tõlkest läheb sedasi vähem kaduma. Kuigi, vajalikud toimingud ei tule hüperreaalsuses alati välja, sest elu on isiklikes soovmõtlemistes kinni ning palju jääb ikkagi tõlgenduste ja arutluste küsimuseks. Tihti ei valda ma teemat piisavalt, mistõttu avaldan etüüdlikke abstrakte, mida on võimalik vastavalt äranägemistele edasi arendada. Tihti jääb mul miskit olulist kahe silma vahele, mistõttu võin väljendatut liigselt kohandada, ennast parandada. Vahel mõtisklen hoopis saatest “Raadio Ööülikool”[3] kuuldu üle, et kokkujooksnud transhumaanset meelelaadi peletada.
|
Kuu vikipedisti tunnustäht | |
| Kuu vikipedist veebruaris 2021. Suur tänu tehtud töö eest! Melilac (arutelu) 12. märts 2021, kell 19:35 (EET) |
Üldjuhul ma konkreetsete inimeste elulugudest ei kirjuta, vaid püüan talletada holistilisemat ja empiirilisemat sisu. Eranditeks võivad olla seltskonna- ja loovhinged, näiteks arhitektid. Erilise vaatluse alla olen võtnud Ameerika ja Euroopa kui ka nendega sünergitsevad kultuuriregioonid.
Märksõnad muuda
Tähelepanekud muuda
- Naturaalsus – Selleks, et midagi tekkiks, peab justkui midagi olemas olema.
- Normaalsus – Ja, seal kus on, sinna tuleb juurde.
- Neutraalsus – Ehk, sinna kuhu tekib jõud, sinna tekib samuti vastujõud.
Las olla, nii nagu on, nii ongi.
Kokkusattumised muuda
Egas midagi, prominentsemad välismaalased, kellele tahes-tahtmatult olen viibinud lähemal kui 15 meetrit: Bronisław Komorowski (2010. aastal Tartus), Theresa May ja Angela Merkel (2017. aastal Tallinnas), Tarja Halonen (2005. aastal Seurasaaril Helsingis), Silvia ja Carl XVI Gustaf (2023. aastal Tartus), Elizabeth II ja Philip Mountbatten (2006. aastal Eesti Draamateatri ees Tallinnas), Henry Mountbatten-Windsor (2014. aastal imekombel Saarineni Maja ees, taas), Heidemarie Stefanyshyn-Piper (2018. aastal Eesti Lennuakadeemias), Lady Gaga (2012. aastal Tornimäel), Carrot Top (2015. aastal Veneetsias), Jake Shears ja Ana Matronic (2010. aastal Tallinnas), Jean-Paul Gaultier (2015. aastal Kotoris), Skye Edwards (2022. aastal Muffathalle'is Münchenis), Kylie Minogue (2010. aastal Tallinnas), Bono (2007. aastal Gatwickis), Judi Dench (2011. aastal City of Londonis), Charlotte Gainsbourg ning Susanne Bartsch ja Amanda Lepore (2014. aastal Soho Grand Hotelis New Yorgis), Emilie Autumn (2009. aastal Tallinnas), Dita von Teese (2015. aastal Viini raekojaplatsil Life Ballil), P!nk (2007. aastal Budapestis Szigeti festivalil), Cristal Snow (2011. aastal Helsingis) ja Vjerka Serdjutška (2023. aastal Vabadussõja võidusamba taga X-Baaris). Üks sattus lennujaama tagakoridoris juhuslikult kõrvale istuma, mõnest olen möödunud tervisejooksul ja mõnest mööda kõndinud. Mõnda on autokolonnis mööda sõidutatud (näinud aknast lehvitamas), mõnda olen kogemata silmitsenud, mõnda olen näinud esinemas. Mõnega olen hetkeks vestelnudki, mõnda enam ei mäletagi...
2014. aastal kuulsin Balti jaamas uut oranžmusta reisirongi oodates edelakaugusse lendavat Air Force One'i, mille pardal lühivisiidilt suundus Obama edasi Walesi.
Sürr, aga rohkemat suurt ei kedagi, ausalt.
Kineetika muuda
Kõik muumitrollidki ei viibi orus alati üheskoos...
Hooneskäigud muuda
Tuntumad hooned, kuhu mul on olnud võimalik sisse astuda, on: Liivi rahvamaja, Helsingi toomkirik, Estonia teatrihoone, Saarineni Maja, Grand Central Terminal, The Custom House, Belfasti raekoda, Glasgow Central Station, Victoria Station, 30 St Mary Axe, The Shard, Tour Montparnasse, City-Hochhaus Leipzig, DC Tower 1, Donauturm, Turning Torso, Globen, Turu kindlus, Toompea kindlus, Nikolai kirik, Jaani kirik, Ema Teresa mälestusmaja ja Sinan Paša mošee; vpms.
Ma viibisin ühes õnnetus detsembrikuus täpselt Eiffeli torni all, ma olen näinud seda alt, kuid soovimata üles minna.
Linnaskäigud muuda
- Lendamiseks olen eelistanud õhuväravaid: HEL, TLL ja RIX.
- Seilamiseks olen eelistanud mereväravaid: SESTO (I), FIHEL (I ja II) ja EETLL (I).
Looduskäigud muuda
Atlandi ookeani äärtes olen jalutanud Läänemere ja Põhjamere ning Iiri mere ja Keldi mere kui ka Egeuse mere, Joonia mere ja Aadria mere rannikutel, sealhulgas kallastel Hudsoni-Raritani suudmealal. Mägedest olen ületanud Olümpose (2918 m), Hafelekarspitze (2334 m), Kehlsteini (1881 m) ning kolmel korral Ben Nevise (1343 m). Küngastest on mainimisväärt Viini lähistel Kahlenberg (484 m) ja Võru lähistel Suur Munamägi (317 m). Kõigest suurt olenemata, tõden, et päriselus on mastaabid meeletud... ...loodusimede kaemiseks ei pea alati manu olema maksekaart, kuigi siin-ja-seal tasub lähedastega arvestades olla ettevaatlik.
Infokeelendus muuda
Läänemeresoome keeleteavikud muuda
Angloameerika keeleteavikud muuda
Frankokanada keeleteavikud muuda
Digitaalteostus muuda
Aines on loome- või teadustöö lähte- või allikmaterjal esemete, faktide või andmetena[4].
Digitaalfotograafia muuda
Digitaalillustratsioon muuda
Digitaalprojektsioon muuda
Reductio ad absurdum muuda
Pikemalt artiklis Teadmusühiskond- Pikemalt artiklis Tõejärgsus
P.S. Tõeotsingutel üksikisiku alandamine või hirmutamine on meelepete ja ajaraisk.
Areng armastab valgust.
Päikegi tõuseb pärast loojaminekut[5] taas hommikul taevalaotusse.
Hoolimata maiseist ilmust ja ööpimedusist, teeb too oma keerdkäiku.
Avaruse mõõde oleneb vaateväljast.
Sest, elugi läheb edasi.
Missest, et vigaselt ja valesti.
Mõningaselt tehtuks jäävadki tegevused.
Mis on tehtud ja lõpetatud, selle taasalustamine on vaevarikkaks.
Kestmist vähe edasigi!
Huviäratus muuda
(1867–1938) | Санкт-Петербург · Helsinki · Turku · Tallinn · Tartu · Rīga · Budapest · Wien · Bruxelles · Paris · London · New York · Ville de Québec
(1987–2003) | The radiance of the 21st century
(2004–....) | ↱ “Vabadus kui euroopalik kultuuriruum, transatlantiline väärtusruum, Põhjamaade solidaarsus ja Balti koostöö”
↳ Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid
(2023–....) | “Määramatuse ilu õpetamisel” — Tartu Ülikool
| ||
| ||
| ||
| ||
|
Viited muuda
Vaata kah muuda
Unsinn basierend auf der Welt. Oda?