Kasutaja:Helen Türk/liivakast
 | See on kasutaja Helen Türk liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
| Arnold Kask | |
|---|---|
 |
Konsonandikeskne välde esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Eesti ja inarisaami keeles, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma, esineb konsonandikeskne välde sarnasel kujul. [1]
Välde eesti keeles muuda
Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal (Asu jt, 2016).[2] Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus.[3] Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel.
Välde inarisaami keeles muuda
Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal (Türk, 2019b). Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu (Bye, 2007). Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest (Lehiste, 2003).
Kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde (Türk jt, 2019; Türk, 2019a).
Viited muuda
- ↑ Pajusalu, Karl, Uiboaed, Kristel, Pomozi, Péter, Németh, Endre, Fehér, Tibor 2018. Towards a phonological typology of Uralic languages. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 9, nr 1, lk 187–207.
- ↑ Asu, Eva Liina, Lippus, Pärtel, Pajusalu, Karl, Teras, Pire 2016. Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ Bye, Patrik 2007. Grade alternation in Inari Saami and abstract declarative phonology. – Saami Linguistics, kd 288, lk 53–90.
Välislingid muuda
TÜ foneetika labor Link TÜ foneetika labori kodulehele