Harvester44

Ülevaade

Harvester on metsamajanduses kasutatav moodulkonstruktsiooniga masin, millel on kaks alusraami. Neid nimetatakse traktormoodul ja haakemoodul, mis on keskliigendite vahendusel ühendatud. Eelpool mainitud ühendus võimaldab masinal pöörata tasasel ja ebatasasel maapinnal. Moodulkonstruktsioon tagab suurepärase manööverdamisevõime, kus ta ei vaja laiemat koridori kui oma gabariitlaius. Mõlemal moodulil võib olla kaks ratast või kaks rattapaari. Masin võib olla 4-, 6- või 8- rattaline. Vähema rattaarvuga on parem manööverdamisvõime, aga rohkemate rattapaaridega on tagatud parem läbivus[].

Mootor ja muud seadmed, mis tagavad masinale edasiliikumisvõime ja töötamise paigaldatakse traktormoodulile. Kabiin võib asuda harvesteril traktor- või haakemoodulil, kuid forvarderil on alati traktormoodulil. Hüdrokraana paigutatakse harvesterile alati haakemoodulile. Hüdrokraana otsa paigaldatakse lõikepea puude langetamiseks, laasimiseks ja järkamiseks[].

Ajalugu

Harvesterid on peamiselt välja töötatud Rootsis ja Soomes ning tänapäeval tehakse nendega ka pea kõik tulunduslikud raied eelnimetatud riikides. Esimene täielikult liikuv harvester, PIKA mudel 75, loodi 1973. aastal Soome süsteemiinsener Sakari Pinomäki ja tema firma, PIKA Forest Machines tiimi poolt[]. Esimene ühehaardeline harvesteri pea võeti kasutusele aga 1980. aastate alguses Rootsi ettevõtte SP Maskiner-i poolt. Nende kasutamine on tänapäeval kogu Põhja-Euroopas laialt levinud, eriti metsaistanduste majandamisel. Enne tänapäevaste harvesteride arendamist Soomes ja Rootsis, töötasid USA-s Texases kaks leiutajat välja algse roomiküksuse, millega oli võimalik langetada kuni 30 tollise (0,762 meetrise) diameetriga puid. Seda hakati nimetama The Mammoth Tree Shears ehk võsagiljotiiniks. Pärast puu langetamist oli operaatoril võimalik kontrollida puu kukkumise suunda. Erinevalt harvesterist ei olnud võsagiljotiiniga laasimine võimalik[].

Harvesterid uuendusraiel

Praegusajal võimaldavad harvestrid raietöid täielikult mehhaniseerida. Kokkuveoteede vahekaugus uuendusraielangil oleneb puistu iseloomust ja masina noole ulatusest. Ajakohaste võimsate lageraie harvestrite noole ulatus on üle 10 meetri. Harilikult ei soovitata puid langetada noole maksimaalses ulatuspiirkonnas, sest jämedamate puude langetamisel võib see osutuda ohtlikuks masina konstruktsioonile ja stabiilsusele. Kokkuveoteede vahekaugus lageraielangil on tavaliselt 16–20 meetrit. Sellega on tagatud, et raiemasin saab kõik tööoperatsioonid teha kokkuveoteelt lahkumata. Puud laasitakse kokkuveotee kohal. Oksad kukuvad harvestri ette kokkuveoteele ja moodustavad rataste alla jäädes korraliku oksapadja masina ja metsapinnase vahel. Sama oksavalli mööda sõidab hiljem ka kokkuveotraktor[].

Harvesterid harvendusraiel

Kasutatakse kas spetsiaalselt harvendusraiete tarbeks mõeldud harvestreid või universaalharvestreid. Kokkuveoteede vahekaugus peab olema üle 20 meetri. Tavaliselt on see 30–35 meetrit. Mida suurem kokkuveoteede vahekaugus suudetakse esimese harvendusraie ajal puistusse jätta, seda parem puistu kasvu seisukohalt, sest seda vähem puid raiutakse kokkuveoteid rajades. Samas, mida harvemalt kokkuveoteed puistusse planeeritakse, seda raskem on teha masinraiet ja seda suuremad on kasvavate puude kahjustused, st. mitmesugused vigastused. Samuti ei ulatu harvester kokkuveoteelt kõigi raiutavate puudeni. Laias laastus võib esile tuua kolm moodust, kuidas kasutada harvestrit harvendusraiel [].