Ava peamenüü

Kasuema (Rannamaa)

Silvi Rannamaa jutustus

"Kasuema" on 1963. aastal ilmunud Silvia Rannamaa noortejutustus, milles Kadri päevik jätkub – seega on raamat järg Rannamaa "Kadrile". Teos koosneb eri peatükkidest: "Härmalõngad", "Vaheuksel", "Riiuveski", "Salalaegas", "Vaenukinnas", "Sõnajalaõis". Raamatu varasemates trükkides võtab teose kokku "Esimene lend", mis hilisematest kordustrükkidest on välja jäetud.

Jutustuse ainetel valmis 1985. aastal film "Naerata ometi".

SündmustikRedigeeri

Teoses "Kadri" kujutatud Kadri vanaema on pärast rasket haigust surnud ja Kadri on sügavas leinas. Vanaema on talle olnud ema eest. Tüdruku isa Ülo Jalakas on aga leidnud endale uue elukaaslase Gina. Kooselu kasuemaga ei klapi ning Kadri on sunnitud keskkooli kaks viimast aastat õppima kodust kaugel, hoopis teises linnas asuvas internaatkoolis. Teose sündmustik hakkab hargnema aastal 1958 või hiljemalt 1959, kuna "Kasuema" viimases peatükis "Esimene lend" kirjeldatakse Juri Gagarini kosmoselendu Vostoki pardal 1961. aasta aprillis, mis ajaliselt jääb Kadri abituuriumikevadesse. Teose hilisematest trükkidest on Gagarinist rääkiv lõpupeatükk välja jäetud.

Kadri saabumisel internaatkooli selgub, et samas koolis õpib Kadri kunagine halva kuulsusega koolivend Enrico Adamson ehk Entu. Viimasest kohtumisest Entuga on Kadri enese sõnade kohaselt möödunud kolm aastat. Kadril on Entu suhtes seoses varasema ajaga sügavad negatiivsed eelarvamused. Ta annab sellest aeg-ajalt ka poisile enda mõista ning kohtab Entu poolt samaväärset vastusuhtumist. Kadri ei taipa, et poiss üksnes otsib tema tähelepanu. Samal ajal heidab Kadrile silma kooli nägusaim noormees Sven Purre. Kadri ei pea paljuks Sveniga kaasa flirtida ning vaimustub tema klaverimängust. Samaaegselt peab Kadri intiimset kirjavahetust oma endise koolivenna Urmasega.

Läbisaamine internaadis õppivate noormeeste ja neidude vahel halveneb keeruliste omavaheliste suhete tõttu. Vestale, laitmatu käitumisega ja printsipiaalsele grupivanemale, antakse tantsuõhtul ebaviisakalt korvi. Poiste käsul näppab nõrga moraalitundega tütarlaps Melita salamahti Kadri kaustiku, millesse viimane on kogunud oma kirjanduslikud katsetused. "Komsomoli liinis" peetakse aumehelik kohus poiste üle, kus püütakse sassiläinud suhteid klaarida ning räägitakse avalikult suud puhtaks.

Entu tunded Kadri vastu on üha tormilisemad. Ta püüab tüdrukut suudelda. Kadri ei mõista Entu tegelikke teomotiive ning noormees paiskab kogunenud vihas Kadrile näkku süüdistuse topeltmängu mängimises (kirjavahetus Urmasega ning samaaegne varjamatu flirt Sveniga). Kadri mõistab sisimas, et Entul on tõepoolest alust teda pidada teda hoolimatuks silmakirjateenriks.

Pärast ebameeldivaid sündmusi satuvad Kadri ja Entu õhtusele kontserdile. Vältimaks ühist tagasiteed internaati, poetab Kadri end lahkuva rahvamassi sisse ning valib koduteeks pikema ringi. On hilisõhtune aeg. Kadri satub kuritegeliku kamba kätte, ent tänu juhuslikult samasse paika sattunud (ilmselt Kadrile siiski järgnenud) Entule õnnestub Kadril põgeneda. Entut pussitatakse ning ta satub haiglasse. Raskete haigusnädalate jooksul Kadri ja Entu lepivad.

Teose lõpp on traagiline. Entut satub haiglas külastama tema ema, kes poisist iial pole hoolinud. Naine hakkab palatis suitsetama, tehes pojale mitmesuguseid etteheiteid ning märkusi Kadri kohta. Entu palub emal lahkuda. Noormees läheb avama palati akent, et tuba õhutada, ent vajub kokku ja heidab hinge. Kadri tunnistab enesele juhtunu pöördumatust; ta ei saa enam iial Entule tänuvõlga tasuda. Kadri tõotab enesele, et püüab seda võlga tasuda õigete valikutega oma edaspidises elus. Teoses avaldub vihje, justkui sooviks Kadri õppida pedagoogikat vms, et aidata eksiteele sattunud või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi ja noori.

Raamatu taustastRedigeeri

Raamatu järelsõnas kinnitab Silvia Rannamaa, et enamik "Kasuemas" kirjeldatud sündmusi on tegelikult toimunud ning eksisteerivad prototüübid. Teoses nimetatakse kooli Pukavere internaatkooliks; kirjanik aga käis ainestikku ammutamas Rakvere endises internaatkoolis, elades mõnda aega koos õpilastega ning tehes nende igapäevaelust tähelepanekuid. Nii on võimalik kirjeldustes tabada teatavaid sarnasusi Rakverega, mis lubab oletada, et sündmused leiavad tinglikult aset just selles linnas. Näiteks vastab Kadri teekond kontserdimaja (Rakvere teater) juurest lossivaremete kaudu koolimajja Rakvere linna tegelikule planeeringule. Ühisjooned on tabatavad tegeliku koolimaja ja raamatu-kooli välisilme kirjelduse vahel (sammastega maja, pargiallee, "ülakorrusel" asuv aula jm). Mitmest kirjeldusest saab lugeja järeldada, et õpilaste internaat pidi asuma kooli vahetus läheduses, kus see ka tegelikus elus oli. Nii nagu see 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Rakvere internaatkoolis oli, kirjeldab ka Rannamaa poiste moodsat puidutöökoda, tütarlaste õmblemiskohustust, kooli raadiosõlme jpm. Nagu Rakvere internaatkoolis vaadeldaval ajajärgul oli, jagatakse ka raamatus õpilastele välja talveriideid ning vihjatakse, et osa õpilaste vanemad maksavad "täisraha" (mis lubab oletada, et teiste õppetasu on madalam, ja nii see tegelikult oligi). Tänapäeval asub hoonekompleksis Rakvere Ametikool. Rannamaa mainib ka, et linnast, kus asus kool, sõitsid õpilased vaheajaks pealinna rongiga - ja ka Rakverre käib rong.

TegelasedRedigeeri

LikiRedigeeri

Liki on populaarne tütarlaps, sportlik ja praktilise meelega. Ta teeb alati konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas miski võiks parem olla, näiteks aitab ta oma heade nõuannetega ellu viia Kadri idee korraldada nooremate koolilaste rõõmuks nukumoodide näitus. Liki on kooli paremate sportlaste seas, temanimelisi aukirju on koolimaja seintel terve rivi. Ta on osav nii pallimängus kui ka uiskudel. Liki lähemaid sõbrannasid on Anne Undla.

Liki vanemad on surnud – nad hukkusid sõja ajal toimunud pommitamises ning seetõttu on teda kasvatanud onu ning onunaine. Likil on ka õdesid-vendi. Kogu perekonna kohta jagub Likil ainult häid sõnu, ehkki minevikus on olnud suur traagika. Tema kasuema on samuti väga sportlik ning Liki mainib, et ta on olnud kinnipeetav "kodanlikus vanglas" ja sealt kunagi ka põgenenud.

Sven PurreRedigeeri

Sven on Kadri klassivend, õpitakse internaatkooli 10. klassis. Purre on lootustandev pianist ning igas olukorras galantse käitumisega noormees. Kirjanik mainib Sveni silmahakkavalt head välimust ning kauneid silmi, ka on noormehel laitmatu stiilitunne ning väga hea tantsuoskus. Ta tantsib sageli Likiga ning hiljem Kadriga.

Sven on Kadrist ja kõigist teistest klassikaaslastest vanem, kuna on klassikursust korranud seoses varasema armudraamaga ning abiellu astumise plaaniga ühe varasema tüdruksõbraga. Pulmad olevat siiski ära jäänud Sveni vanemate vastuseisu tõttu.

Sveni õppeedukus on keskpärane. Silmatorkav on noormehe musikaalsus, kuid teisalt küllalt suur enesekindlus oma käitumises ja väljaütlemistes. Näiteks solvab ta kõigi kuuldes Anne Undlat, vihjates, et too pole kuigi ilus. Samuti teeb ta kaheldava maitsega vihjeid iseenda hea välimuse kohta.

Sveni nõbu on Tinka, samas koolis õppiv populaarne tütarlaps.

Kadrile hakkab Sven meeldima, kuid nad ei saa iial kuigi lähedasteks sõpradeks. Igasuguse suhtlemise lõpetab Sveni reeturlik käitumine ajal, mil Enrico Adamson on haiglas ning Sven keeldub osalemast Adamsonile raskeid kehavigastusi tekitanud kurjategijate tabamiskampaanias. Ta viitab oma haigele jalale, ent Kadri avastab kogemata, et Sven on jalavigastust simuleerinud.

Anne UndlaRedigeeri

Anne on kooli üks paremaid deklamaatoreid. Üle kõige armastab ta näitlemist, esinemisi, avalikku tähelepanu. Kaasõpilased usuvad, et Annest saab kunagi kuulus näitleja.

Anne on kirglik väitleja ning paljulugenud tüdrukuna kasutab oma kõnes sageli huvitavaid võrdlusi ja tsitaate. Tal on terav huumorisoon ning tuleb olla valvel, mille või kelle üle Anne nalja heidab - võib juhtuda, et kaasa naerdes taipad hiljem, et aitasid naerda iseennast. Anne ise solvub harva ning on ka parajalt eneseirooniline.

Anne lähemaid sõpru on Liki, poiste seast aga Andres, kellega Anne kõige rohkem tantsib. Anne Undla on üks eestvedajaid piimasupivastase kampaania läbiviimisel ning ei pelga laskuda vaidlustesse kooli õpetajate ning kasvatajatega. Raamatus mainitakse ka Anne välkuvat naeratust.

TinkaRedigeeri

Tinka, õieti Valentiina Salus, on silmatorkavalt kauni välimusega ning nõtke kehaplastikaga tüdruk. Ta on hea tantsija. Raamatus mainitakse Kadri pilgu läbi, et Tinka on küll ilus, kuid tema juuksed meenutavad udemeid, nii et hoolega tehtud soeng ei taha kuidagi püsida. Tinka on püsivas trotslikus vastasseisus grupivanema Vestaga. Vastasseisu tegelik põhjus on aga Aadu, kes on üldiselt Vesta parim sõber, ent ka Tinka lemmik. Tinka isa on raamatus antavate vihjete kohaselt olulisel ühiskondlikul positsioonil ning suure mõjuga isik. Ema on Tinkal surnud ning tüdrukut on kasvatanud tädi Emee, kellega Tinkal kunagi head läbisaamist ei ole tekkinud. Isa aga saadab Tinkale igakuiselt üsna suure summa raha, mida Tinka kulutab tühja-tähja peale, kuid jagab alati ostetud kraami lahkelt ka kaaslastega.

VestaRedigeeri

Vesta Paju on tüdrukute grupivanem, põhimõttekindel, omakasupüüdmatu, range, õiglane, täpne, kuid vähese huumorisoonega. Sageli kasutab Vesta umbisikulist kõneviisi, mis kutsub tüdrukute seas esile palju pahameelt. Vesta on kahe jalaga maa peal ega loe palju luuletusi või muid kujundlikke tekste, mistõttu on tal ka vahel raske mõista vestlustes antavaid alltekste. Vestal ei ole vanemaid. Tema lapsepõlve kohta ütleb kasvataja Siimson, et tüdrukul oli kindlasti päevi, kus ta süüa ei saanud, kuid vähe võis olla päevi, kui teda ei kiusatud või togitud.

MarelleRedigeeri

Marelle, täpsemalt Mare-Helle, on usklik ning loomult salalik tütarlaps. Sageli on Marelle äärmuseni heasüdamlik, ennastsalgavalt ohvrimeelne, kuid üldiselt jääb see märkamata ning tema üle tehakse sageli iroonilist huumorit, eriti teeb seda Anne Undla. Marelle on armunud Enrico Adamsoni ning ei salli Kadrit, sest Entu pöörab tollele pidevalt tähelepanu. Marelle ei näita kunagi oma vastumeelust või armukadedust Kadri suhtes välja, vaid palub jumalat, et see Kadrit nuhtleks. Hiljem tunnistab Marelle oma halvad mõtted Kadrile üles ning palub andestust. Nime Mare-Helle sai tüdruk nõnda, et kumbki ristiema, Mare ja Helle, soovisid lapsele just oma nime, mistõttu saigi ta lõpuks kaks nime. Anne Undla aga nimetab Marellet sageli südametäiega Viiutiiuks või Piretiljaks.

VäljaandedRedigeeri

  • Eesti Riiklik Kirjastus 1963
  • Eesti Raamat 1965
  • Eesti Raamat 1970 (koos jutustusega "Kadri")
  • Eesti Raamat 1978 (koos jutustusega "Kadri")
  • Eesti Raamat 1990 (koos jutustusega "Kadri")
  • Steamark 2003
  • TEA Kirjastus 2010, sarjas "TEA lasteraamatute varalaegas".