Karuse kirik

Karuse Margareeta kirik on kirik Kinksi külas Lääneranna vallas, üks Lääne-Eesti vanimaid sakraalhooneid. Kirik pühitseti pühale Margareetale.

Karuse kirik aprillis 2011
Varagooti paarisaknad kooriruumi idaseinas
Karuse kiriku portaal

Kirikut kasutab EELK Karuse Margareeta kogudus.

Ehituslugu ja arhitektuurRedigeeri

Ühelööviline kindluskirik on ehitatud 13. sajandil. Kiriku juures asuvad unikaalsed trapetsikujulised hauakivid ja 13.–17. sajandist pärit rõngasristid.[1]

Kivikiriku võlvitud kooriruum ja ühelööviline kahevõlvikuline pikihoone rajati ilmselt 13. sajandi kolmandal veerandil, enne 1270. aastat, mil tõenäoliselt maeti sinna ordumeister Otto von Lutterberg, keda peetakse ka kiriku ehitusisandaks. Kiriku võidukaar on silmatorkavalt väike ja madal. Aknaavad paiknesid algselt vanapäraselt paarikaupa (kooriruumi idaseinas säilinud). Kiriku teravkaarne lääneportaal on kaheastmeline, seda raamivad kaks süvarihvaga eraldatud ümarvööti. Portaalikaare tipus paiknevad raiddetailid – triskeletaoline kolmikleht ja selle kohal nelikleht. Uks on riivpalgiga suletav[2].

Tänapäeval on pikihoone võlvlagi hävinud, säilinud on kooriruumi servjooneline domikaalvõlv[3].

XVI sajandil ehitati senisele tornita kirikule juurde esimene torn[4], 1859. aastal püstitati uus läänetorn, tehti läänepoolse eeskoja uks ja rekonstrueeriti aknad. 1964. aastal puhastati lääneportaal hilisematest lubjakihtidest.[5]

SisustusRedigeeri

Pikihoone idaseina ääres võidukaarest lõuna pool seisab 15. sajandist pärinev ristimiskivi[6].

1697. aastast pärineb Christian Ackermanni valmistatud kantsel. Arhitektoonilise klassitsistliku altari küljes paiknevad kolm nikerdfiguuri on samuti omistatud Ackermannile[7].

19. sajandist pärinevad kolm kroonlühtrit, B. Baggerni A. Düreri järgi kopeeritud altarimaal ja oreliprospekt.

1842. aastal asutas Karuse pastor Friedrich Hasselblatt kiriku juurde esimese eestikeelse laenutusraamatukogu.[8]

Karuse kirikaedRedigeeri

Kiriku ümber paikneb kirikaed, mis on üks esimesi kristlikke kirikaedu Läänemaal. Sealse kirikaia vanimad hauatähised on dateeritud umbes 13. sajandi keskpaika. Kirikaeda piirab maakividest müür.[9]

MuudRedigeeri

25. augustil 2011 lasi Eesti Post käibele Karuse Margareeta kiriku postmargi.

ViitedRedigeeri

  1. Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77.
  2. Karuse Margareeta kirik. – Eesti kirikud. kirikud.muinas.ee
  3. Karuse Margareeta kirik. – Eesti kirikud. kirikud.muinas.ee
  4. Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77
  5. Karuse Margareeta kirik. – Eesti kirikud. kirikud.muinas.ee
  6. 16217 Ristimiskivi, 15.saj. – Kultuurimälestiste register
  7. 16219 Altar, fig. Chr. Ackermann, 1700(?). – Kultuurimälestiste register
  8. Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77.
  9. http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/karuse-kirikaed (vaadatud 08.08.2017)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri