Karp Tiisik (sünninimi Karl; 6. märts (vkj 22. veebruar) 1843 Jõõpre30. juuli 1922 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik ja professor.

Karp Tiisik

Päritolu ja haridus

muuda

Karp Tiisik sündis Pärnumaal Audru kihelkonnas Jõõpre mõisapiirkonnas vabadiku ja rätsepa Hindrik Tiisiku ja tema naise Mari pojana. Ristiti 28. veebruaril (vkj) Audru Püha Risti kirikus. Üks ristiisadest oli kohalik pastor Karl Friedrich Paul. Õppis 18531863 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ning 18661870 Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas usuteaduste kandidaadi kraadiga.[1]

Töökäik

muuda

Muu tegevus

muuda

Karp Tiisik oli 1883. aastast alates kreekakatoliku kirikuteenistuse raamatute eesti ja läti keelde tõlkimise toimetuskomitee redaktor, aastatel 18851919 Baltimaade vennasteseltsi Eestimaa osakonna esimees. 1889. aastast alates oli ta Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi auliige. 1893. aastal kuulus Tallinna linnavolikokku vaimuliku ametkonna esindajana, olles üks esimesi eestlasi selles ametis. 1917. aastal oli Tiisik Riia piiskopkonna esimese eesti-läti-vene täiskogu juhataja. Lisaks oli ta õigeusu kiriku ajalehe toimetaja ning mitme raamatu autor, toimetaja ja tõlkija.[2]

Karp Tiisikut on iseloomustatud kui "kõva eestlast" ja rahvuslast [3]. Oma vaadete ja meelsuse tõttu sattus ta mitmel korral kohalike kõrgemate riigivõimu esindajatega vastuollu. 1913. aasta 24. augustil Estonia teatrimaja õnnistamise puhuks peetud õigeusu jumalateenistusel esines Karp Tiisik eestikeelse kõnega, seda kuberneri juuresolekul. Eestimaa kuberner Izmail Korostovets nõudis seepeale Tiisiku tagandamist, kuid ülemprokuröri eestkostel lahenes olukord Tiisiku kasuks.[4]

Teoseid

muuda
  • "988–1888. Wene rahwa ristmise 900 jubeli aasta" (1888)
  • "Kiewi Petseri klooster = Киево-Печерская лавра" (1888)
  • "Sergia klooster Moskva ligidal = Свято-Троицкая Сергиевская лавра" (1888)
  • "Pihkwa Petseri Klooster" (1889)
  • "Дни богослужения Православной кафолической восточной церкви = Õigeusu kõigemaapäälse homikumaa ristikoguduse Pühitsemise päävad" (1892)
  • "Keiser Aleksander II elu ja teod." (toimetaja)(1905)
  • "Peeter Suur : Kolm könet." (toimetaja)(1905)
  • "Algaimed sellest, kuidas meie keha elab ja mis temale kasulik ning kahjulik on." (toimetaja)(1906)

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998.
  2. Eesti biograafiline leksikon. Tartu, Loodus, 1926-1929, lk 519
  3. Lender, E. Minu lastele. Stockholm, 1967, 41.
  4. Kui eestikeelne jutlus oli riigiwõimu mõnitamine. Postimees, 24.02.1937, nr 54, lk 4
  5. Postimees, 13.05.1897, nr 105, lk 3

Välislingid

muuda