Karl Raudsepp
|
See artikkel räägib vaimulikust; võidusõitja kohta vaata artiklit Karl Raudsepp (võidusõitja) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Karl Raudsepp (26. märts 1908 Puurmani – 18. juuni 1992 Toronto) oli eesti vaimulik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop.
Sündis Puurmanis, kus ta isa Jaan Raudsepp oli tööline krahv Ernst Manteuffeli mõisas. Ema nimi oli Liisa Grüner ja mõlemad vanemad olid pärit Sangastest Valgamaalt. Lapsepõlves viibis Karl peamiselt Kaasikutaguse külas Jõgeva lähedal, kus ta isa oli mõisa metsavaht ja talumees Lõokese metsavahitalus. Talu pärijaks sai vanem vend Aleksander, kes elas seal oma naise ja tütrega kuni küüditamiseni 1944. aasta lõpul. Aleksander oli Omakaitse liige ja talle määrati Nõukogude võimu poolt 20 aastat sunnitööd Norilski laagris, kus ta suri 29. oktoobril 1949 teadmata põhjustel.
Karl alustas kooliteed üheksa-aastaselt Jõgeval ja kirjutas oma mälestustes, et tundis kutset pastoriks saada juba kaheteistaastaselt. Lõpetas 1928. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning õppis aastatel 1928–1932 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Kohustusliku aastase ajateenistuse teenis ta Ratsarügemendis. Prooviaastal teenis Pärnu Eliisabeti koguduses ja j16. juulil 1933 ordineeriti Karl Raudsepp Tallinna toomkirikus Häädemeeste-Tahkuranna koguduse õpetajaks[1].
Ta oli aastatel 1933–1935 esimene eesti soost kirikuõpetaja Häädemeeste Miikaeli koguduses. Sealt siirdus Vändrasse, kus teenis 1935–1944 Vändra Martini kogudust, olles ühtlasi sealses gümnaasiumis usuõpetaja.
Põgenes 1944. aastal koos abikaasa Elleni (Männik), laste Jaani (s 1939), Anne (s 1941) ja Ennu (s 1944) ning naise kasuema Miina Feldmanniga Saksamaale.[2] Esimese aasta võõrsil rändasid nad läbi Sudeedimaa ja Tüüringi, enne kui leidsid 1945. aastal koha Bad Mergentheimi ja Geislingeni põgenikelaagrites. Geislingenis valiti ta laagri rahvuskomitee juhatusse, kus oli esimehe Voldemar Pätsi asetäitja. Seejärel töötas ta Münchenis ja oli Luterliku Maailmaliidu teenistuses.
Detsembris 1948 siirdus perekonnaga Kanadasse, kus Kanada luteri kirik andis talle ülesande asutada põgenikekeskustes eesti kogudusi. Ajavahemikus 1948–1953 jõudis Kanadasse umbes 14 000 eestlast ja sel perioodil asutas Karl Raudsepp kaheksa eesti kogudust Vancouveris, Torontos, Montréalis ja mujal. Hilissügisel 1949 pidas ta jutluse Montréalis ja seda loetakse sealse Jaani koguduse sünniks. Montréali Jaani koguduse õpetajana töötas ta kokku 28 aastat. 1951. aastal sündis peres poeg Karl Johannes.
Kevadel 1973 valiti Karl Raudsepp Kanada praostiks ja märtsis 1977 pühitseti Stockholmis Põhja-Ameerika piiskopiks.
1982. aastal avaldas Torontos raamatu “Ristiga märgitud”, 1988. aastal monograafia “Rudolf Kallas” ja 1990. aastal “Arthur Võõbus”. 1989. aastal sai temast ajakirja Eesti Kirik vastutav toimetaja. Filmirežissöör ja stsenarist Karl R. Hearne on Raudsepa lapselaps.[3]
Karl Raudsepp suri 18. juunil 1992 Torontos.
Teosed muuda
- Sõua sügavamale. Stockholm, 1964.
- Silma, suu ja südamega seespool kirikut. Kaheksa jutlust. Stockholm, 1965.
- Ristiga märgitud. Stockholm, 1982.
- Rudolf Gottfried Kallas. Tema elu, töö ja selle panus eesti rahvale. Toronto, 1988.
- Arthur Võõbus – 1909–1988. EELK Usuteadusliku Instituudi väljaanne III. Toronto, 1990
Viited muuda
- ↑ https://dea.digar.ee/page/kirikuteataja/1933/09/01/7 Kiriku Teataja, september 1933, nr. 3, lk. 7.
- ↑ Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik : dokumentatsioon ja leksikon, EVR, Stockholm, 1988
- ↑ "Ringvaade 16. hooaeg, 2591. osa". ERR. 15. november 2023. Vaadatud 15. novembril 2023.