Karl Kirp (Karl-Bernhard Kirp) (23. august 1895 Valga – 4. mai 1930 Tartu), oli eesti ajakirjanik ja poliitik.

Õppis Valga reaalkoolis ja astus 1915. aasta sügisel Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Hiljem vahetas selle õigusteaduskonna vastu. Vabadussõja ajal töötas algul Valga linna- ja maakonna komandandi abina ja kuna ta tundis hästi kohapealseid olusid, määrati ta Eesti-Läti piirikomisjoni. 1920. aastal võttis osa Eesti delegatsiooni sekretärina Riias toimunud esimesest Balti riikide konverentsist. Samal ajal oli ta peaministri Jaan Tõnissoni erasekretäriks. Hiljem tegutses Tartus "Postimehe" toimetuse sekretärina ja siirdus sealt edasi linnaomavalitsusse, asudes organiseerima Tartu linna statistika bürood. Üheks tema suurimaks teeneks jääb teose „Tartu" koostamise ja väljaandmise organiseerimine. Peale kopsuhaigusse haigestumist lahkus Tartu linnavalitsusest ja asus elama oma perekonna juure Petserisse, mille kliimat peeti kopsuhaigetele parimaks. Seal püüdis ta tõlkida ja toimetada mitmeid lätikeelseid teoseid eesti keelde.[1]

ViitedRedigeeri