Karl Ipsberg
Eesti poliitik
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Karl Ipsberg (3. jaanuaril 1870 Suure-Kambja vald – 29. juunil 1943 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli eesti majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik, mitme valitsuse liige.
Hariduskäik
muuda- Kambja kihelkonnakool
- 1888 Tartu Reaalkool
- 1897 Riia Polütehniline Instituut, ehitusinseneri diplom
Töökäik
muuda- 1898–1911 töötas Venemaal Rjazani–Uurali ja Taga-Baikali raudtee ehitustööde juhatajana ning Smolenski raudteepiirkonna ülemana
- 1911–1913 oli "Estonia" teatrihoone ja Tallinna Krediidipanga hoone ehitustööde vastutav juhataja
- 1913 asutas ehitustehnilise kontori ja tegutses kuni 1917 mitme Tallinna tehase projekteerija ning ehitajana
- alates 16. augustist 1918 Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste juhataja. Seetõttu loetakse Karl Ipsbergi tänapäeval Tallinna Tehnikaülikooli esimeseks rektoriks
- 1918–1919 Eesti raudteede ülem
- 1921–1924 teedeminister
- 1928 uute Eesti raudteede ehitustööde juhataja
- Raudteede Talituse Nõukogu liige
Ühiskondlik tegevus
muuda- Korporatsioon Vironia asutajavilistlane ja ainus auvilistlane (astus 1940. aastal korporatsioonist välja[1]).
- Eesti Tehnika Seltsi asutaja 1917 ja juhatuse liige; tegutses eestikeelse insenerikooli asutamise nimel, kuulus 1917–1918 ka kooli programmi ja õppekavade koostamise komisjoni.
- 1920 ekspert Tartu rahukonverentsil
- Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu liige
- Eesti Inseneride Ühingu ja Insenerikoja aktiivne tegevliige Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimees 1930. aastail. Toetas tehnikakõrgkooli rajamist Tallinna.
Tunnustus
muuda- Valgetähe II klassi teenetemärk, 1938
- Püha Stanislavi orden (III klass)
- Püha Anna orden (I klass)
- Soome Valge Roosi Ordu suurrist
Vangistamine ja surm
muudaKarl Ipsberg küüditati NKVD poolt 14. juunil 1941. Ta hukati 27. juunil 1943 Vjatka vangilaagris.
Teoseid
muuda- Tehniline haridus vaeslapsena oma kodus (artikkel). Päevaleht 8. november 1933; uustrükk – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2000, Tallinn 2001, lk 287–288
- Katkendeid mälestustest (1899–1919: Hiina piiril, Venemaal ja Eestis). Eessõna: Küllo Arjakas. Looming 1990, nr 10, lk 1382–97
- Kas väärtuslik muinasvara või vana kolu? [Tallinna vaekojast]. Uus Eesti, 18. detsember 1937, nr 344, lk 6
Isiklikku
muudaTema abikaasa Angelika Kindsvater oli pärit ühest vanast volgasakslaste perekonnast (sündinud Saraatovi lähedal), poeg Aleksander Ipsberg oli skulptor. Tema kälimees oli eesti kirikuõpetaja Voldemar Sibbul.
Viited
muuda- ↑ K. Ipsberg. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht, 29. märts 1940, nr. 74, lk. 2.
Kirjandus
muuda- "Altkäe maksu kunstnikud". Rahvaleht nr 43, 11. aprill 1933. Lk 4
- Karl Ipsberg. Ühe sirge mehe elukäik. Eesti Päevalehe AS 2010. ISBN 9789949452958
- Toomas Hiio arvustus. "Eesti mälu: Karl Ipsberg "Ühe sirge mehe elukäik"". Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2010