Karl von Drais

Karl Freiherr von Drais (täisnimi: Karl Friedrich Christian Ludwig Freiherr Drais von Sauerbronn) (29. aprill 1785 Karlsruhe – 10. detsember 1851 Karlsruhe) oli Saksamaa metsaametnik ja leiutaja.

Karl von Drais
Sünniaeg	29. aprill 1785 Karlsruhe
Surmaaeg	10. detsember 1851 (66-aastaselt) Karlsruhe
Amet	leiutaja, disainer

Jalgratas

Eelkõige tuntakse Karl von Draisi algupärase jalgratta leiutajana. Just tema ehitas enne 1810. aastaid endale jooksuratta (saksa keeles Laufmaschine) ühendades kaks vankriratast puitraamiga ja lisades raamistikule sadula. Hoogu tuli anda jalgadega lükates ning hoo andmise vaheajal sai leistangist tasakaalu hoides kahel rattal püsti püsida.

Esimese dokumenteeritud sõidu tegi Drais oma jooksurattal Mannheimi lähedal 1817. aasta 12. juunil, sõites läbi umbes seitse kilomeetrit natuke rohkem kui tunni ajaga. Hiljem selgus aga, et sõiduteed olid hobuvankritega sõitmisest auklikud ja jooksurattaga oli nendel keeruline tasakaalu pikka aega järjest hoida. Seetõttu hakkasid jooksurattaga liiklejad kasutama sõitmiseks kõnniteid, kuid kuna rattaga liiguti liiga kiiresti, ohustas see jalakäijaid. Sellest tulenevalt keelustati jooksuratta kasutus Saksamaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ning isegi Kolkatas. Nii kaotas algne jooksuratas oma populaarsuse kümneteks järgnevateks aastateks.

Jooksuratta näol oli tegemist kõige esimese teadaoleva inimjõul liikuva ratassõiduki ehk velosipeediga, kui välja arvata juba 18. sajandil leiutatud rulluisud. Drais võttis oma rattale patendi 1818. aastal ning seda hakati tootma nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal. Draisi eeskujul valmistati järgneva poole sajandi vältel sarnaseid jooksurattaid mitmetes variatsioonides üle kogu maailma.

Elu

Karl Freiherr von Drais sündis 29. aprillil 1785. aastal Karlsruhe’is. Temast sai Badeni suurhertsogiriigi ametnik ja märkimisväärne leiutaja, kes lõi lisaks esimesele jalgrattale veel ka klaviatuuriga kirjutusmasina, hakklihamasina ning raudteedel kasutatava dresiini.

Kuna Drais oli riigiteenistuja, ei olnud tal võimalik oma leiutiste pealt kasumit teenida. Seetõttu pälvis ta 1818. aasta 12. jaanuaril „suurhertsogi privileegi“. See tähendas, et järgneva 10 aasta jooksul kaitses tema leiutisi suurhertsog Karl Ludwig Friedrich. Lisaks sellele määras suurhertsog Draisi mehaanikaprofessoriks. See oli tol ajal lihtsalt aumärk, mis ei olnud seotud ühegi ülikooli ega teise institutsiooniga. Hiljem tuli Drais tsiviilteenistusest ära ning talle määrati pension tema teenete eest mehaanikateaduses.

1822. aastal emigreerus Drais Brasiiliasse, kus ta hakkas tööle maamõõtjana. 1827. aastal kolis ta tagasi Mannheimi. Kolm aastat hiljem, 1830. aastal Draisi isa suri ning Draisi ümbritsesid kadetsevad konkurendid. Kui teda 1838. aastal mõrvata üritati ning ta sellest siiski pääses, suundus ta 1839. aastal elama Odenwaldi mägedesse, kuhu ta jäi püsima 1845. aastani. Sel perioodil leiutaski Drais raudteedel kasutatava dresiini.

Naasnud oma sünnilinna Karlsruhe’i, otsustas Drais 1849. aastal, et loobub oma parunitiitlist ning eemaldab oma nimest aadlipartikli „von“. Pärast revolutsiooni lõppu tekkisid Draisil probleemid ning valitsus tahtis, et ta tunnistataks hulluks ning pandaks hullumajja. Draisi pension konfiskeeriti, et aidata maksta „revolutsioonikahjude“ eest.

Surm

Drais suri 1851. aasta 10. detsembril Karlsruhe’is. Selleks ajaks oli ta kaotanud kogu oma raha. Draisi auks püstitati mälestusmärk tema kodulinna Karlsruhe’i.