Kapitalistlik turumajandus

(Ümber suunatud leheküljelt Kapitalistliku turumajanduse mudel)

Turumajandus põhineb spetsialiseerumisel, loomuõigusel, erainitsiatiivil, eraomandusel ja hinnamehhanismil, kuid selle sees eristub kapitalistlik majandusmudel vabaturumajanduse või sotsiaalse turumajanduse mudelist oma ebavõrdsuse, egoistliku meelelaadi ning kasumi seadmisega kõrgeimaks eesmärgiks. Kapitalistliku turumajanduse liikumapanevaks jõuks on ahnus, mis ilmneb kapitaliomanike ihas suurendada kasumit ning tarbijate himus tarbida palju ja odavaid kaupu, kusjuures kumbagi osapool ei hooli mõjudest, mida see tekitab ühiskonna arengule ja looduskeskkonna seisundile. Kõige lihtsam viis, kuidas kasumit suurendada, on töötasude alandamine.

Kapitalistliku turumajanduse mudel

Kapitalistliku majandusmudeli tunnuseks on võlaraha, pankade eesõigus emiteerida fiat-raha ja väljastada seda võlakohustuse vastu, ebaõiglased ja läbipaistmatud majandussuhted, isikuvabaduste ja eraomandi puutumatuse rõhutamine ning info salastamise praktika, perioodiliselt korduvad majanduskriisid ning rikkuse ebavõrdne jagunemine, mida mõõdukas heategevus püüab pehmendada. Selles süsteemis on kõik meetmed, mis aitavad kaasa rikastumisele lubatud ehk võitja võtab kõik ja tema üle kohut ei mõisteta.

Kapitalistlik turumajandus muutub majandusarengut pidurdavaks jõuks, kui raha laenajad ning kapitaliinvesteeringute tegijad hakkavad piirama üldisi ettevõtlus- ja turuvabadusi, et kaitsta oma investeeringut tehnoloogilisest arengust tulenevate muutuste ja konkurentsist tulenevate riskide eest. See võib toimuda nii laenu väljastamisest keeldumise, varustus/turustuskanalitele ligipääsu piiramise või siis riigibürokraatia äraostetavust kasutades õiguslike takistuste (seadusandlikud piirangud, litsentsid, kvoodid, tollid jms) kehtestamise kaudu. Kapitalistliku turumajanduse tunnuseks on ka töötajate ja tarbijate organiseerumise ning koostöö otsene keelamine või selle kaudne takistamine.

Kapitalistliku majandusmudeli tulem.

Kapitalistlik turumajandus propageerib kitsast spetsialiseerumist, edendab tarbimist moe- ja brändikultuuri rakendades ning elamist tarbimislaenudele toetudes. Majanduslikus tasuvuses ei arvestata ressursside hankimisel elusloodusele tekitatud kahju hinda ja tarbimisest järelejääva materjali mõju meie looduslikule keskkonnale, mistõttu majandusteadus on muutunud õpetuseks iseeneses. Kapitalistliku majandusmudeli mõju ilmneb üldise haridustaseme languses ja planeedi loodusliku keskkonna hävimises, mille põhjuseks loodusressursside hävimine inimeste eksponentsiaalse kasvu (antropotseen) ja keskkonna saastumise tulemina. 

Kapitalistliku turumajanduse mudel on muutunud domineerivaks pärast Nõukogude Liidu ja sotsialistliku majandussüsteemi kokkuvarisemist 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi esimestel kümnenditel.

Kapitalistliku majandusmudeli elemendidRedigeeri

Kapital. Täpsemalt materiaalse kapitali (maa, loodusvarad ja raha) akumuleerumine loob võimaluse dikteerida teistele turuosalistele tingimusi, mille täitmisel nad saavad seda kapitali kasutada. Kapitali väljarentijateks võivad olla eraisikutest suurkapitalistid, raha emissiiooniõigust omavad pangad, riigivalitsus (kasutab keskpanga rahaemissiooni ja/või maksutulusid) või eraisikud ühisfinantseerimisprojektide kaudu. Kapitalitulu on maarent, intressimaksed ja dividendid.

Ebaõiglased ja läbipaistmatud majandussuhted. Ebaõiglased majandussuhted (töösuhetes, alltöövõtus jms) ning suure nõudlusega kaupade, võlakirjade ja valuutavahetusega spekuleerimine kasumi maksimeerimiseks on võimalik vaid siis, kui turg ei ole läbipaistev ning kõik „kobavad pimeduses“. Praktikas tähendab see, et turul üksikisikute vahelisi tehinguid puudutav info on salastatud. Ehk nagu vanasõna ütleb: „suurt kala saab püüda vaid sogases vees“.

Isikuvabaduste ja eraomandi puutumatuse rõhutamine. Isikud, kellel on õnnestunud akumuleerida kapitali, nõuavad peale eesmärgi saavutamist valjuhäälselt eraomandi puutumatust, et ei tekiks olukorda kus nende omanduses oleva vara võetakse neilt ära ja jagatakse ümber puuduses olijate toimetuleku parandamiseks. Kui kapitali omanike mõjuvõim kasvab, siis püüavad nad enda positsiooni kindlustamiseks piirata teiste isikute ettevõtlus ja tegevusvabadusi, et uued tehnoloogiad ei hakkaks kahjustama nende poolt kättevõietud positsiooni.

Ebavõrdsuse süvenemine. Kapitalistlikule majandusmudelile on iseloomulik rikkuse ebavõrdne jagunemine ja ühiskonna süvenev kihistumine, mis jätkub niikaua kuni kuritegevus kasvab liiga suureks või algavad rahvarahutused, mis võivad kasvada revolutsioonideks. Kui ebavõrdsusest tekkivat konflikti ei suudeta või ei taheta lahendada, siis lõpeb see kodusõja ja üleminekuga paternalistlikku majandusmudelisse, milles võimu haarab väike eliit ning vastupanu murtakse riikliku terroriga.

Mõõdukas „vabatahtlik“ heategevus. Isikud, kellel on säilinud südametunnistus või on see ärganud (reeglina tekib selline fenomen vanaduses, enne surma) ning kes tunnevad, et on tegutsenud ebaõiglaselt oma varasemas elus või siis kardavad oma vara ja enda lähedaste elude kaotust kasvava kuritegevusega keskkonnas või tunnevad koguni rahvamässu tekkimise ohtu, on valmis altruistlikult jagama osa oma varast avalikele heategevatele organisatsioonidele. Nende heategevuse eesmärgiks on aidata hädasolijaid, eriti aga neid kelle puhul valitseb vägivalla rakendamise oht.

Riikliku institutsiooni roll. Individualistliku turumajandusega ühiskonnas jääb riigi roll alati tagasihoidlikuks, sest turg suudab põhiosa probleemidest ise lahendada. Riigi ülesandeks jääb vaid korra hoidmine avalikus ruumis, isikuvastaste kuritegude lahendamine ja tekitatud kahju kompenseerimise korraldamine ning territoriaalriigi piiride ja kodanike kaitsmine välismaiste isikute agressiooni eest. Seejuures võib korra hoidmise ja territooriumi kaitsmise funktsiooni täitmine jääda erasektori ülesandeks. Näiteks vana-aja kreeka ja rooma linnriikides oli oma maa ja vara kaitsmise kohustus maaomanikel endil, kes pidid hankima ise enesele nii vajaliku (vastavalt oma rikkusele, kas jalaväelase või ratsaväelase) sõjavarustuse ning minema lahingusse, kui olukord seda nõudis. Tänapäeval täidaksid seda ülesannet elukutselised palgasõdurid, kelle ülapidamiskulud kaetakse varamaksudest laekunud vahenditega.

Konfliktide lahendamine ja kuritegevuse piiramine. Puhtalt kapitalistliku turumajanduse mudelis lahendatakse varalised konfliktid kaubanduslikes arbitraažikohtutes ning vaid isikuvastased kuriteod riiklikes kriminaalkohtutes. Kohus peab tuvastama tekitatud kahju suuruse ning määrama selle heastamise viisi, mis varieerub kahekordsest rahalisest hüvitisest kuni määratud ajaks orjusesse määramisest, et seeläbi hüvitada tööga tekitatud kahju.

ArenguetapidRedigeeri

James Fulcher, briti sotsiaalteadlane on jaganud Briti kapitalismi arengu järgmisteks etappideks:

Anarhistlik kapitalism 18. ja 19. sajandi algus. Selle perioodi tunnuseks oli väikesed, kiirelt mehhaniseerivad tehased, milles tööjõu kulusid püüti jätkuvalt vähendada (tehastesse palgati naisi ja isegi 7 aastaseid lapsi, kes kõik töötasid 12-14 tundi päevas). Palgatööst keeldujad suleti vaestemajadesse, milles elu oli töötu omast veelgi hullem. Jätkuv kulude alandamise püüe põhjustas ennenägematuid looduskeskkonna kahjustusi. Riigi ja ühiskonna arengu määrasid tootmisettevõtted. Ühiskonna polariseerumine ja põhielanikkonna äärmiselt vilets eluolu põhjustas mässude ja revolutsioonide laine.  

Juhitud kapitalism 19. ja 20 sajandi kaks kolmandikku. Selle alguseks peetakse tööliste organiseerumist ja ametiühinguliikumise teket (National Association for the Protection of Labour) ning selle perioodi tunnuseks saab riigi sekkumine ettevõtlusse (lapstööjõu keelamine, töökeskkonna muutmine haiguste ja õnnetuste vähendamiseks jms). Tehaste kasvu ja selle juhtimise keerukuse tõttu läks võim juhtkonna kätte. Majandus muutus koos transpordivõimekuse kasvuga globaalseks, kasvas võitlus turude pärast ning senised hinnapiirangud kaotati. Võitlus turgude pärast põhjustas maailma koloniseerimise ja kaks maailmasõda. Ülereguleerimine, ülejuhtimine ja suutmatus kohaneda muutuva maailmaga (nafta hinna tõus) põhjustas kriisi. Arengut kujundasid suurtootjad ja hulgikaubandusettevõtted, riigi maksutuludes kandus põhirõhk tulumaksul.

Turumajanduslik kapitalism 20. viimane kolmandik ja 21. sajandi algus. See arenguetapp algas III industriaalse revolutsioonist ja hoolekandeühiskonna rajamisest, millega kaasnes tollimüüride kehtestamine oma turu ja riigi maksutulude kaitsmiseks. Kommunistliku majandusmudeli kokkuvarisemise järel 1990. aastal algas riigiettevõtete massiline erastamine ja turu liberaliseerimine (neoliberalism), arengut hakkasid kujundama globaalsed jaekaubandusketid. Kuna ebaõnnestunud investeeringuid ei tahetud enam maha kanda, siis kiirenes pankade võlaraha emissioon ja üleüldine võlgnevuse kasv. Riik hakkas üha rohkem maksustama tarbimist ning tulumaksukoormus hakkas langema. [1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. James Fulcher. CAPITALISM. A Very Short Introduction. Oxford University Press. 2004. ISBN: 978-0-19-280218-7