Ava peamenüü
Vabadusvõitleja Kalju Mätik

Kalju Mätik (16. september 1932 Tartus2. oktoober 2019) oli Eesti vabadusvõitleja ja endine Nõukogude Liidu dissident.

Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna 10. Keskkooli.[1]1959. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi insener-elektriku erialal.[2]

Ta on töötanud TTÜ Eesti Mereakadeemia õppejõuna.

Mätik osales aastatel 19701974 aktiivselt nõukogudevastase organisatsiooni Eesti Demokraatlik Liikumine töös. Selletõttu süüdistati teda ENSV KrK (Eesti NSV kriminaalkoodeksi) § 68 lg. 1 järgi, mis sätestas kriminaalvastutuse nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. oktoobri 1975 otsusega tunnistati Mätik süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 68 lg. 1 järgi kuueaastase ja § 207 lg. 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 6 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias.

Mätik oli ERSP asutajaliige 20. augustil 1988.

Pärast Eesti taasiseseisvumist töötas ta tehniliste tekstide tõlkija ja toimetajana.

Kalju Mätik kuulus Põllumeeste Kogu juhatusse.

Ta kandideeris Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistel Põllumeeste Kogu nimekirjas. See erakond ei saanud piisavalt hääli, et oma esindajat Euroopa Parlamenti saata. Kalju Mätik oli Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse pooldaja ning Eesti Euroopa liiduga liitumise vastu osaledes arvukatel pikettidel ja meeleavaldustel väärikate sõnavõttudega.

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kalju Mätik. Peidikud ja tuhnimised. Raamatus: Kollane maja. Oodatud kõik, kes armund supilinna! Tartu, MR Piller 2003, lk 66–69 [1]