Kaljo Valgma (29. aprill 1931 Jalase, Rapla vald11. september 2015) oli eesti arst ja arstiteadlane (kardioloog), Tartu Ülikooli professor.

EluluguRedigeeri

Ta on õppinud Jalase algkoolis, Kabala algkoolis, Märjamaa mittetäielikus keskkoolis ja ta lõpetas aastal 1949 Rapla Keskkooli kuldmedaliga. Samal aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1955 arsti kvalifikatsiooniga.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta tööle Tartu Kliinilise Haigla siseosakonna arst-terapeudiks. Aastal 1960 suunati ta Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi aspirantuuri, kus tal valmis väitekiri "Mõnede kliinilis-laboratoorsete uurimismeetodite tähendusest reuma ja reumatoidartriitide aktiivsuse määramisel", mille kaitses aastal 1963 meditsiinikandidaadi väitekirja. Aastatel 19631972 oli ta TRÜ sisehaiguste propedeutika kateedris assistendiks, aastatel 19721976 samas kateedris dotsendiks. Aastal 1970 kaitses ta väitekirjaga "Südame isheemiatõve (stenokardia) mõned kliinilised iseärasused ja diagnostilised kriteeriumid" (väitekiri kinnitati aastal 1971). Aastatel 19761984 oli ta TRÜ sisehaiguste propedeutika kateedri professor, aastatel 19841992 arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna teraapiakateedri juhataja, aastatel 19921996 kardiokliiniku professor. Aastast 1996 oli ta emeriitprofessor. Lisaks oli ta aastatel 19751982 Tartu kardioloogiakeskuse juhataja ja teaduslik juhendaja, aastatel 19761985 NSVL Meditsiiniakadeemia Kardioloogiakeskuse teadusliku nõukogu liige ja aastatel 19831989 Eesti Kardioloogide Seltsi juhatuse esimees.

Tal on uurimusi südame isheemiatõve epidemioloogia, riskitegurite ja diagnostika, infektsioosse müokardiidi diagnostika ja sellepuhuse ravi ning ateriaalse hüpertensiooni epidemioloogia ja diagnostika alalt.

IsiklikkuRedigeeri

Tema õde Aino-Helene Valgma oli koduloolane, pedagoog, Jalase külaelu arendaja.

TeoseidRedigeeri

  • (1978–1979) Kardioloogia I, II (üks autoritest)
  • 1984 Müokardi infarkt
  • 1988 Kliiniline farmakoloogia (üks autoritest)
  • 1990 Инфекционный миокардит
  • 1994 Infektsioosne müokardiit
  • 1996 Kardiaalne arteriaalne hüpertensioon

KirjandusRedigeeri

  • Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 1100–1101.
  • Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 581–582.

VälislingidRedigeeri