Kalev Ots

Eesti elektroonikainsener, poliitik ja sõjaväelane

Kalev Ots (sündinud 11. jaanuaril 1949 Valmas Tänassilma vallas) on Eesti elektroonikainsener, poliitik ja sõjaväelane.

Aastatel 1992–2003 nimetas Mihkel Mathiesen ta Vabariigi Valitsuses (niinimetatud Nõmme valitsuses) peaministri asetäitja ja haridusministrina ametisse, valitsus tugines 1938. aasta põhiseadusele. 28. novembrist 2003 on Ots Mathieseni järglasena Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.

Elulugu

muuda

Kalev Ots sündis 1949. aastal Viljandimaal Valma külas. Tema isa Valter Ots arreteeriti juunis 1949 ja saadeti Siberisse; tema vanaisa oli Kõo vallavanem Jaan Ots. 1956. aastast elas Kalev Ots Arukülas Harjumaal, kus alustas ka kooliteed. 1967. aastal lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiateaduskonna. 1975. aastal ta abiellus ja asus elama Nõmmele. Aastatel 1971–1982 töötas Tallinnas Pirita tee elektroonikainstituudis[viide?] teadusliku töötajana ja astus kaugõppe teel aspirantuuri Moskva Terase ja Sulamite Instituudis. Talle tehti 1977. aastal pakkumine tööstusspionaažiks välismaal, millest ta keeldus. 1982. aastal asus tehnoloogina tööle Tondi elektroonikatehasesse.[viide?] 1987. aastal kaitses Moskvas elektroonika erimaterjalide tehnoloogia erialal tehnikakandidaadi kraadi.[viide?]

Poliitiline ja sõjaline tegevus

muuda

19. aprillil 1989 astus ta ERSP-sse. Samal ajal oli ka Nõmme Eesti Kodanike Komitee liige, hiljem esimees. 1990. aasta veebruaris valiti Kalev Ots Eesti Kongressi saadikuks. 1990. aasta kevadel oli ta üks kaitseliidu taastajaid Nõmmel, algselt malevkonna pealiku abi, siis Nõmme malevkonna ja Harju maleva pealik.

Pettununa mõlemas institutsioonis astus 16. märtsil 1991 välja ERSPst ja nädal hiljem Eesti Komitee juhatusest. Sama aasta 5. septembril andis Heinrich Mark talle kapteni aukraadi. Seoses nn Ellamaa lahinguga peatas Kalev Ots 1992. aasta juulis oma tegevuse malevapealikuna kuni sõjaministri otsuseni, mida ei tulnudki.

30. jaanuaril 1995 suunati ta 4,5-kuulisele täiendusõppele Euroopa kaitseuuringute keskusse Saksamaal. Alates 1. juunist 1996 arvati ta reservi, kuna loobus poliitilistel põhjustel pikendamast oma senist teenistuslepingut. Kaitseliitu kuulub ta aga jätkuvalt.

2012. aastast oli Kalev Ots MTÜ Nõmme Vana Apteegi Sõprade Seltsi juhatuse liige[viide?] ja alates 2014 likvideerija. 2013. aastal avaldas Tallinnas raamatu "Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus", 2018. aastal sama raamatu teise, parandatud ja täiendatud trüki.

2019. aasta lõpus alustas tegevust eestlastele põlisrahvaõiguste saamiseks. 29. juunist 2021 on Kalev Ots MTÜ Etnilistest eestlastest põlisrahva kogu juhatuse liige ja kontaktisik.

Kalev Otsa valitsus, 15. september 1992 – 7. detsember 2003

muuda

Tunnustus

muuda

Tsitaat

muuda

"Meie põhimõtteks on päevasündmustele mitte reageerida, neid on liiga palju."

Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993[1]

Viide

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 1. septembril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

muuda
  • Kaitseliidu Harju Maleva pealik vabastati ametist. Eesti Päevaleht, 22. juuli 1992, nr. 55, lk. 6.
  • Nõmme valitsus. Intervjuu asepeaminister Kalev Otsaga. Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993.

Välislingid

muuda
Eelnev
Mihkel Mathiesen
Nõmme valitsuse Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Alates 2003. aastast
Järgnev
Eelnev
Enno Penno
Nõmme valitsuse Peaministri asetäitja
1992–2003
Järgnev
Ahti Mänd
Eelnev
Johan Ungerson
Nõmme valitsuse Haridusminister
1992–2003
Järgnev
Edgar Salin
Eelnev
Manivald Kasepõld
Kaitseliidu Harju maleva pealik
1991–1992
Järgnev
Aivar Madison