Kaitseriiv

(Ümber suunatud leheküljelt Kaitseriiv (relv))

Kaitseriiv on tulirelva mehhanism, mis on ettenähtud juhulasu ning sellega kaasnevate võimalike vigastuste vältimiseks.

Kaitseriivid on enamjaolt jaotatud omakorda alamkategooriatesse: sisemised ja välimised kaitseriivid. Seesmiste kaitseriivide puhul on tegemist relva enda mehhanismiga, kus laskur ei pea ise midagi tegema, teisel juhul peab laskur ise kaitseriivi maha võtma/peale panema.

Neid on ka kutsutud passiivseteks kaitseriivideks ja aktiivseteks kaitseriivideks.

Relvadel, mis lubavad laskjal laskerežiimi valida, on tavaliselt kaitseriiv välja toodud eraldi lülitina (näiteks Thompsoni poolautomaat või AK - 47) või on kaitseriiv juba relva sisse integreeritud, koos režiimide valikuga kaitserežiim-poolautomaat-täisautomaat (näiteks relv M16).

Mõnedel tulirelvadel, mis toodeti üheksakümnendate teises pooles, oli kohustuslik võti, mis käis kaitseriiviga kaasas. Enne tulirelva kasutada ei saanud, kui võtmega oli kaitseriiv lahti tehtud. Sellised integreeritud lukkude mehhanismid on kasutusel rohkem kui "lapseluku" funktsioonina, kui relv valveta oli jäetud. Kui relva omanik võttis relva kaasa, siis oli kaitseriiv maas.

Päästikud muuda

Päästikumehhanisme on kaks: ühepäästikusüsteem (single-action) ja topeltpäästikusüsteem (double-action). Nende erinevus seisneb selles, et single-action revolvritel toimub kuke vinnastamine manuaalselt, mida tavaliselt tehakse pöidlaga, või teise käega. Selle toiminguga liigub trummelsalv järgmise padruni juurde. Kui vajutada päästikut, toimub lask. Selleks, et uuesti lasku sooritada tuleb jälle manuaalselt kukk vinnastada, et trummelsalv liiguks järgmise padruni juurde. Seda kutsutakse ühe mehhanismiga päästikuks selle pärast, et päästikul on ainult üks ülesanne, kuke lahti laskmine.

Niinimetatud topelt mehhanismiga (double-action) päästiku vajutamisega kaasneb kolm tegevust ehk kolm toimingut: kukk liigub vinnastatud olekusse, trummel lükkub kuke vinnastamisega ühe padruniaugu võrra edasi, kukk vabastatakse ja annab hoobi lööknõelale ning toimub lask. See erineb ühe mehhanismiga päästikust selle võrra, et siin toimub kõik automaatselt. Lasu sooritamiseks on vaja ainult päästikule vajutada, mitte iga kord manuaalselt kukk uuesti vinnastada.

Tüüpilised kaitseriivid muuda

Manuaalne kaitseriiv muuda

Kõige levinum kaitseriivi mehhanism on lüliti, nupp või kang, mis takistab tulistamist, kui kaitseriiv on seatud asendisse safe (turvaline).[1].

Manuaalsed kaitseriivid varieeruvad, see oleneb tulirelvade disainist. Kaks kõige tavalisemat mehhanismi on kas plokk või sulgur, mis ei lase laskmismehhanismil liikuda, see läheb käiku siis kui kaitseriiv on maas ja päästikut vajutatakse. Mõned disainid ei lase kukel või taanduril omapäi liikuma hakata, vältides lööknõela liikumist ja lasu sooritamist.[1] Need on vanimad kaitseriivi mehhanismid ning neid kasutatakse laialdaselt, kuid paljud topelt päästiku mehhanismiga (double-action) tulirelvade puhul nagu revolvrid puudub manuaalne kaitseriiv, neil on kaitseks kaugemale ja raskemini tõmmatav kukk ja topelt päästiku mehhanismiga relvadel on piisavalt kindlust tagav päästikuriiv, mis hoiab relva rohkem kasutamisvalmis seisukorras.

 
Heckler & Koch VP70 püstolil on kaitseriivi pealepanemiseks nupp käepideme ja päästiku juures

Käepideme kaitseriiv muuda

Käepideme kaitseriiv tähendab seda, et kaitseriivi lüliti või nupp on asetatud käepideme peale. See on tõhusam eelmisest variandist sellepärast, et kui käsi satub käepideme peale, siis tähendab see ka seda, et relva hakatakse kasutama. Sel viisil on lihtne kaitseriivi maha võtta ja relv laskevalmis seada. See on disaini ja mehhanismi poolest väga sarnane manuaalse kaitseriiviga, kuid käepideme juures olev kaitseriiv on hetkeline, saab ainult siis kasutada relva, kui operaator hoiab käepidemist kinni. Nii kui laskur käepidemest lahti laseb, liigub kaitseriiv jälle safe-asendisse ja relva ei saa kasutada. Näiteks M1911 käsitulirelv ja Uzi poolautomaadid kasutavad käepideme kaitseriivi.

Teine sarnane mehhanism on käepideme üleval pool olev kaitseriiv või nupp. Kaitseriivi maha võtmiseks peab käepidet pigistama või ühel või teisel viisil nupule survet avaldama. Relvaga saab sooritada lasku ainult siis, kui nupp on alla surutud, kas pigistades või mingil muul viisil. Nii kui käsi käepidemelt ära võetakse läheb kaitseriiv peale. Lisaks on võimalik ka lasta niimoodi, et vajutad päästikule ja siis alles vajutad kaitseriivi lülitit, siis toimub momentaanselt lask. Viimane variant on ka, et teha mõlemat korraga, et ikka kogemata ei sooritataks lasku. Ehk samal ajal tuleb vajutada päästikut ja kaitseriivi nuppu.

 
Ortgies' püstol, millel on kaitseriiv peal. Nagu näha käepideme ülalosas, ei ole nuppu alla surutud

Tulirelvad ja kaitseriivid muuda

Püstolid muuda

Enamik tänapäevastest poolautomaat käsirelvadest omab kaitseriive või kaitserežiime, mis takistavad kogemata relva laskmist. Näiteks Colt 1911 käsirelv on enamjaolt valmistatud manuaalse kaitseriiviga, kuid enamus traditsioonilisi topelt päästiku mehhanismiga relvadel on kas käepideme surumise funktsioon või manuaalne kaitseriiv või mõlemad. Püstoli ja kaitseriivi mehhanism sõltub relva tüübist, mudelist ja väljalaskeaastast.

Single-action revolver muuda

Üksik päästiku süsteemiga revolver tähendab seda, et päästiku vajutamisele järgneb ainult üks asi: kukk vinnastatakse ja toimub lask või lööknõel hakkab liikuma ja toimub lask. Üksik päästikuga revolvritel pole väliseid kaitseriive, ega sisemisi kaitseriive. Enamus ühepäästiku mehhanismiga revolvritel on kukk, mis võib olla vinnastatud olekus või niinimetatud kaitserežiimis. Selleks, et sooritada lask peab olema kukk vinnastatud. Enamus neist pole eriti ohutud, kui revolver kukub maha või kui revolvrit käsitletakse hooletult võib toimuda lask. Sellise mehhanismiga on suhteliselt vanaaegsed revolvrid või üldsegi antiikrevolver. Antiikide tänapäeva koopiates on ilusti moodsad kaitseriivid kasutusel , vältimaks õnnetusi, näiteks kuke blokk. Selliste revolvrite kandmine vinnastatud olekus on väga ohtlik. [2] [3]

Double-action revolver muuda

Topelt päästiku süsteemiga revolvrite puhul järgneb päästiku vajutamisele kolm toimingut : kukk liigub vinnastatud olekusse, trummel lükkub kuke vinnastamisega ühe padruniaugu võrra edasi, kukk vabastatakse ja annab hoobi lööknõelale ja toimub lask. Enamus topelt päästikuga revolvritel pole väliseid kaitseriive. Selleks, et sooritada lask peab piisavalt tugevalt vajutama päästikule. Tavapärasest tugevam vajutus on mõeldud selleks, et pool vajutusest läheb kuke vinnastamiseks ja pool lasu sooritamiseks. Tänu sellisele mehhanismile on suhteliselt raske kogemata sooritada lasku isegi siis, kui revolver maha kukub. Tänapäevastel topelt päästiku mehhanismiga revolvritel on sisemine kaitseriiv, mis blokeerib kuke vinnastamist. Leidub ka nn aftermarket versioone, kus topelt päästiku mehhanismiga revolvritel on ka välimine kaitseriiv.

Vintpüssid muuda

Vintpüsside kaitseriivid on varieeruvad. Mõned kasutavad kaitseriivi nuppu või pool vinnastatud olekus kaitseriivi, mis ei lase kukel vastu padrunit minna, selline mehhanism on vanematel vintpüssidel. Näiteks Winchester Model 94 tuli alguses välja kaitseriiviga, mis ei lasknud kukel ennast kogemata vinnastada, kuid hiljem tehti mehhanism ümber, kuna juhtus palju laske kogemata. M1 Garand tuli välja kaitseriivi veidi teistsuguse tehnoloogiaga, kus kaitseriiv oli asetatud päästiku ette. Kaitseriiv ise oli metallist kang ja mida pidi sälgu sisse tõmbama, enne kui sai relva kasutada. Tänapäeval kutsutakse seda Garand-stiilis kaitseriiviks, mis on rakendatud näiteks Ruger Mini-14 vintpüssis. [4]

Mõnedel vintpüssidel on kolm laskmisrežiimi: tulistamisrežiim, millega saab lasku sooritada lihtsalt päästikule vajutusega, kaitserežiim, kus relva ei saa enne lasta, kui kaitseriiv on maas, ja kolmas režiim, mis laseb relva laadida, kuid mitte lasta, et laadimise ajal ei juhtuks õnnetusi.[5]

Pumppüssid muuda

Pumppüssidel on levinuim manuaalne kaitseriiv, mis paikneb päästikukaitse ees või päästikukaitse lähedal. Levinud on ka nupu või lüliti versioon, mis on tehtud eraldi paremakäelistele või vasakukäelistele.

 
1 – padruni kesta väljumisava, 2 – tagumine sihik, 3 – kukk, 4 – lahtivõtmishoob, 5 – kuke blokk, 6 – kelgufiksaator, 7 – päästik, 8 – salveriiv

Mehhanismid muuda

Asendite mehhanism muuda

Kahes asendis olev kuke asend on vanim kaitserežiim, mis on kasutusel vanemates revolvrites, enne kui leiutati vinnastamist blokeeriv mehhanism. Kui kukk on algasendis ehk vinnastamata, siis ei saa lasku toimuda, kukk paikneb algasendis trummelsalvele lähedal. Kui kukk on vinnastatud siis pole enam väga midagi teha. Kui revolver kukub maha siis võib toimuda lask. See mehhanism pole kõige ohutum, kuid see oli esimene kaitseriivi mehhanism, mis välja töötati. [6] [7]

Lööknõela blokeeriv mehhanism muuda

Lööknõela blokeeriv mehhanism on enamjaolt kasutusel poolautomaat relvades ja revolvrites, mis takistab lööknõela edasiliikumist. Kuid mehhanism on ühenduses otse päästikuga, kui päästikule vajutada siis liigub takistav varras lööknõela eest ära ja toimub lask. See on hea lahendus selleks puhuks, kui kukk on vinnastatud ja püstol on laskevalmis. Kui mingil põhjusel, näiteks kui püstol kukub maha, hakkab lööknõel edasi liikuma, siis toimib mehhanism ideaalselt ja ei lase lasku sooritada. Kui päästikule vajutada, siis toimub lask. Kui kukk on vinnastatud olekus ja kogemata läheb käsi või mingi objekt vastu, siis metallvarras blokeerib lööknõela liikumist padruni suunas. Tänu sellele saab vältida, seda et vinnastatud olekus toimub lask ilma päästikule vajutamata. [8]

Kukke blokeeriv mehhanism muuda

Kukke blokeeriv mehhanism sarnaneb lööknõela mehhanismiga. See on varras või mingit muud sorti blokk, mis ei lase kukel edasi liikuda, mistõttu omakorda ei lähe lööknõel vastu padrunit ja ei toimu lasku. Lask saab toimuda ainult siis kui kukk on vinnastatud olekus ja vajutatakse päästikule, siis liigub varras või blokk eest ära. [9]

Lööknõela eemalejuhtiv mehhanism muuda

Lööknõela eemalejuhtiv mehhanism on vastupidine kuke blokeerimisele. Kui relv on laetud ja vinnastatud, kuid päästikut pole vajutatud, siis lasku ei toimu. Kui mingil põhjusel peaks kogemata liikuma lööknõel padruni poole, siis see suunatakse vastu kelku. Sama mehhanism on kasutusel ka automaatselt laetavatel relvadel. [10]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2016. Vaadatud 16. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Keith, Elmer (1955). Sixguns by Keith, New York, Bonanza Books. p.12
  3. https://books.google.ee/books?id=LQausfRgWvYC&pg=PA130&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
  4. Thompson, Leroy (2012). The M1 Garand. Osprey Publishing. p. 28.
  5. Haas, Frank De (2003). Bolt Action Rifles. Iola, Wisconsin: Krause Publications. pp. 73, 256, 368
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2016. Vaadatud 16. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. http://www.winchester.com/library/news/Pages/model-94-warning.aspx
  8. Sweeney, Patrick (2006). "The firing pin controversy". The Gun Digest Book of the 1911. Iola, Wisconsin: Gun Digest Books. p. 181.
  9. https://books.google.ee/books?id=VbrDbbHAflsC&pg=PA372&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
  10. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2016. Vaadatud 16. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)