Kaitseliidu Viru malev
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Viru malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas.
 Kaitseliidu vapp | |
| Asutatud | 12. aprill 1990 (1. september 1925) |
|---|---|
| Peakorter | Rakvere |
| Asukoht | Pikk tänav 15 |
| Tegevuspiirkond | Lääne-Viru maakond |
| Juhtkond | kolonelleitnant Jaanus Ainsalu |
| Emaorganisatsioon | Kaitseliit |
| Veebileht | Viru maleva koduleht |
Koosseis muuda
Viru malevasse kuuluvad
- Rakvere malevkond,
- Kadrina malevkond,
- Tapa malevkond.
Vastutusala ja asukoht muuda
Praegune Viru maleva vastutusala erineb teise maailmasõja eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja Tapa nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need Järvamaa alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni Narva malev. Virumaa idapoolses osas – Ida-Viru maakonnas – tegutseb praegu Kaitseliidu Alutaguse malev.
Viru maleva staap asub Rakveres Pikk tänav 15. 1927. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, Naiskodukaitse Rakvere linna jaoskonna ruum, Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjoni staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal.
Ajalugu muuda
1918. aasta augustis asus Viru Maavalitsuse sekretäri ettepanekul kapten Nikolai Reek organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni[1]. Juba 1917. aastal organiseeriti Virus Omakaitse, mis tegutses Rakvere linnas ja üksikutes maakohtades. Juhtivasse komiteesse kuulusid ringkonnaülem advokaat Kristjan Haho, linnapea Martin Kutti, Rakvere miilitsaülem Gustav Kütt, Viru maavalitsusest Aleksander Aren ja sakslaste poolt Dehn. Viru maakonna komissarina kuulus komiteesse T. Kalbus. Omakaitslaste ülesanne oli patrullida, et tagada kord ja rahu. 1918. aasta augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud omakaitse organisatsioonide juhtide võrk alamkaptenite Villem Liivi, Hugo Jürgensoni, Artur Saueselgi, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. 9. novembril puhkesid Saksamaal rahutused, 10. novembri hommikul tõmbasid põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed Pikk tänav 2 Põhja võõrastemaja lipumasti sini-must-valge Eesti lipu ja teostus Rakveres sakslastelt Viru maavalitsuse ülevõtmine.
11. novembril 1918 määras kindral Ernst Põdder oma käskkirjaga Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks kapten Nikolai Reeki. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt omakaitse organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist Eesti Kaitseliit. 12. novembril avaldati Kaitseliidu ülema kapten Nikolai Reeki esimene päevakäsk, millega kohustati kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. 12. novembril 1918 Rakveres asutatud organisatsiooni nimetus oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres 5. jalaväepolku. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud kihelkondade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmistele jaoskondadele: 1. jaoskond alamkapten Jürgenson Rakvere, 2. alamkapten Laretei Narva, 3. alamkapten August Kivi Tapa ja Kadrina, 4. alamleitnant Andres Allast Väike-Maarja ja Vao vald[2], 5. lipnik Toomel Jõhvi, 6. lipnik Stein Aseri, 7. Eiland Võsu, 8. leitnant Villo Viru-Jakobi. 13. novembril määras kapten Nikolai Reek esimese päeva päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg Rakvere valda, 2. Riiberg Iisaku kihelkonda, 3. Uustalu Kaarli valda, 4. Martin Kohtla valda, 5. Nurk Erra ja Püssi valda, 6. sv. am. Kalli Haljala kihelkonda. Ta määras: 1. al.-kapten Nikolai Тара-Narva raudteeliini ülemaks ja Rakvere jaama komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Virumaa Kaitseliidu ülema adjutandiks ja büroo sekretäriks sai kapten Villem Liiv, ülema abiks ja Virumaa kaitseliidu organiseerijaks alamleitnant Georg Voldemar Agger. Kapten Hugo Jürgenson pandi ka Rakvere linna kaitseliidu juhiks ja linna komandandiks[3]. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine, kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine formeeritavaisse Eesti Rahvaväe väeosadesse. Nikolai Reek määrati 17. novembril Rakveres formeeritava 5. jalaväepolgu ülemaks ja polkovnik Aleksander Seiman määrati 4. jalaväepolgu ülemaks.
20. novembril 1918 määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks, endine miilitsaülem Aleksander Aren, tema abiliseks sai alamleitnant Agger. Pärast 21. novembrit jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks: 1. alamleitnant Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. alamkapten Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnik Landberg Virumaa kaitseliidu sekretäriks, 4. leitnant Vask kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. alamkapten Saueselg Jõhvi komandandiks, 6. alamkapten Steinmann Vaivara komandandiks, 7. alamleitnant Lugenberg Tudolinna komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets Kunda komandandiks. 20. novembriks oli Virumaa Kaitseliidu relvastuses 1300 Jaapani süsteemi vintpüssi ja 4 kuulipildujat Colt. 21. novembril 1918 määrati Nikolai Reek 5. jalaväepolgu ülemaks ja Virumaa Kaitseliidu ülemaks määras Viru maakonnavalitsuse esimees Mihkel Juhkam senise miilitsaülema Aleksander Areni. 23. novembril 1919 astus Aleksander Aren ametisse ja kinnitas ülema abiks alamleitnant Georg Voldemar Aggeri, staabi sekretäriks lipnik Alfred Nikolai Landbergi. Viru Maakonna Kaitseliidu staap asus Rakvere postkontori teisel korrusel. Määrati Rakvere linna uus komandant Jakob Vaska ja raudteejaama komandandid: Rakverre lipnik Aleksander Lugenberg, Kundas August Kasemets, Jõhvi, Kohtlasse ja Iisakusse. Rakvere linna jaoskonnaülemateks kinnitati Rudolf Inthal, Konstantin Sirotkin (hilisem Väike-Maarja jaoskonna ülem), Aleksander Rautsik (ka Raudsik) ning Arnold Kook.
28. novembriks saadeti Virumaa kaitseliidust Vabadussõja idapiirile 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga ja nad paigutati Jaanilinna kindlusse.
11. märtsil 1925 kinnitati sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major Georg Vaher. 1. septembrit 1925 loetakse Viru maleva asutamise kuupäevaks, mida ka hiljem tähistati[4]. 5. septembril 1926 annetati ja õnnistati Viru maleva lipp.
Malev taastamise järel muuda
Toonaste Eesti NSV rajoonide piiridesse asutatud üksusi nimetati Kaitseliidu taasasutamise ajal Kaitseliidu ülema Kalle Elleri tahtel lipkondadeks.[5] Praeguse Viru maleva eelkäija Lääne-Viru lipkond asutati 2. aprillil 1990. Samuti asutati Alutaguse maleva eelkäija Ida-Viru lipkonna ja Põlva maleva eelkäija Põhja-Võrumaa lipkonnana.[6] Kaitseliidu Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati 25. detsembril 1990 Rakvere kirikus. 12. aprillil 1990 moodustati Kaitseliidu Viru malev, mis koosnes Ida-Viru ja Lääne-Viru lipkonnast. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm.[7] Kaitseliidu Viru maleva lipp õnnistati ja anti üle 26. oktoobril 1991. Lääne-Viru maleva esindajatekogu koosolek nimetas 13. veebruaril 1992 Lääne-Virumaa lipkonna ümber Lääne-Viru malevaks. Kaitseliidu seaduse jõustumisega 5. märtsil 1999 nimetati Lääne-Viru malev Viru malevaks.[7]
Viru maleva tegevliikmete arv kasvas 600-ni, kui 11. jaanuaril 2011 kinnitati Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Kaitseliidu Viru maleva 600. tegevliikmeks.[8]
Maleva pealikud muuda
- 11. november – 17. november 1918, kapten Nikolai Reek
- 20. november 1918 – ..., Aleksander Aren
- 11. märts 1925 – 28. juuni 1940, kolonelleitnant Georg Vaher, Viru Maleva pealik
Taastatud Lääne-Viru lipkonda, Lääne-Viru malevat ja Viru malevat on juhtinud:
- Ants Silm (1990, 1991–1993)
- Tiit Vilk (1990–1991)
- Margus Lillemägi (1993)
- Juhan Hallikmaa (1993–1994)
- kapten Jaak Leipalu (1994–2000)
- kapten Lembit Kerve (2000–2009)
- kapten Rudolf Jeeser (2009–2011)
- kapten Rein Luhaväli (2011–2012)
- kolonelleitnant Marek Laanisto (2012–2017)
- kolonelleitnant Viktor Kalnitski (2017–2019)
- kolonelleitnant Jaanus Ainsalu (2019- ...)
Viited muuda
- ↑ Ants Silm, Kaitseliidu ajalugu on üks hämaramaid lehekülgi Eesti ajaloos, virumaateataja.postimees.ee, 15. november 2011
- ↑ Ranno Sõnum, Väike-Maarja Kaitseliidu jaoskond 1918-1944, Viimsi Keskkool, 2017
- ↑ Odette Kirss, 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu, Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018
- ↑ K. L. Viru Malevlane, 1935 nr 16
- ↑ Riho Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlitele. Kaitse Kodu!, 2007, nr 7, lk 21–24
- ↑ Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 6.
- ↑ 7,0 7,1 Kaitseliidu Viru maleva ajaloolised daatumid. Kaitseliidu Viru maleva koduleht. Kasutatud 1. juunil 2010.
- ↑ Kristel Kitsing. Einar Vallbaum on Viru maleva kuuesajas liige[alaline kõdulink]. Kaitseliidu Viru maleva koduleht, 21. jaanuar 2011.