Kaitseliidu Harju malev
Harju malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Harjumaal.
 | |
| Asutatud | 25. september 1917 |
|---|---|
| Peakorter | Kaarli tänav 10, Tallinn |
| Asukoht | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Harjumaa |
| Juhtkond | kolonelleitnant Arbo Probal |
| Emaorganisatsioon | Kaitseliit |
Alates 1. augustist 2022 on Harju maleva pealikuks kolonelleitnant Arbo Probal.[1]
Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]
Allüksused muuda
- territoriaalsed
- Harku Rannikukaitse Üksikkompanii
- eksterritoriaalsed
Harju maleva pealikud muuda
- 11. november 1918 – 15. detsember 1918 Peeter Kann
- 15. detsember 1918 – 1. mai 1919 Theodor Rõuk
- 15. märts 1924 – 1. jaanuar 1925 Oskar Raudvere
- 1. jaanuar 1925 – Eduard Saulep
- 1925–1928 Oskar Suursööt
- 1934-1940 major Kristjan Saar
Taastamise järel muuda
- 9. august 1990 – 19. august 1991 Manivald Kasepõld
- 19. august 1991– 16. juuli 1992 kapten Kalev Ots
- 16. juuli 1992 – 11. mai 1993 Aivar Madison
- 11. mai 1993 – 21. juuli 1997 kapten Ülo Ostumaa
- 21. juuli 1997 – 23. mai 2002 leitnant (hiljem kapten) Andres Sikka
- 24. mai 2002 – juuli 2014 kolonelleitnant Urmas Susi
- 18. august 2014 – august 2016 kolonelleitnant Gunnar Havi
- 16. august 2016 - 31. juuli 2022 kolonelleitnant Eero Kinnunen
- 1. august 2022 - kolonelleitnant Arbo Probal
Ajalugu muuda
Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]
Eesti Kaitse Liidu loomisel 11. novembril 1918 määrati Ernst Põdderi päevakäsuga nr 1 Kaitseliidu Tallinna ja Harju maakonna ülemaks ning Tallinna linna komandandiks Peeter Kann. Tallinna linna komandandina oli tema käsutuses tugevaima ja kindlaima jõuna 3. Eesti polgu ohvitserkond, kes pärast polgu likvideerimist Saksa okupatsioonivõimude poolt peagu täies koosseisus astus spordiselts "Kalevisse" selleks, et kokku jääda ja koos olla. Peeter Kann oli okupatsiooni ajal ja ka varem 3. Eesti polgu ülem ja tundis selle polgu ohvitsere, mispärast oli kerge nende seast endale kaastöölisi valida. Peeter Kann abid kaptenid Karl Erma ja Кarunga ja jaoskondade ülemad Bernhard Abrams, Eugen Dreverk, Johan Schmidt, Kuusik, Vokk, Lepp, Vunk olid kõik 3. Eesti polgu ohvitserid.
Tallinna linna komandandi kasutuses oli ka okupatsiooni ajal organiseeritud Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilaste rühm, mis koosnes umbes õpilasest ja mida juhtisid vennad Riibergid ja veel mõned teised. See õpilaste rühm arenes mõne päeva jooksul mitmekordseks, ja hiljem nimetati see õpilaste salk tolleaegse kaitseministri K. Pätsu poolt Tallinna Kooliõpilaste Pataljoniks. Detsembrikuus sõitis sellest pataljonist õpilast löögipataljoni nime all Aegviidu raudteejaama kindral Aleksander Tõnissoni käsutusse.
1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Kaitseliidu ringkond nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Kaitseliidu Tallinna malev eraldati Harju malevast 1. jaanuaril 1925. Senine malevapealik kolonel Oskar Raudvere sai uue, Tallinna maleva pealikuks, Harju malevat jäi juhtima Raudvere senine maakonna rahvaväe ja Kaitseliidu ülema abi major Eduard Saulep VR I/3. KL Harju malev jagati 8 malevkonda.
Harju maleva Linnaümbruse malevkonda, hilisema Rävala malevkonda kuulus 14 iseseisvat malevkonna üksust.
Pikemalt artiklites Rapla malevkond, Harju maleva Hageri-Kohila malevkond, Kuusalu malevkond ja Keila malevkond- Pikemalt artiklites Kloostri malevkond, Nissi malevkond, Juuru malevkond ja Kose malevkond
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Harju maleva koduleht. Vaadatud 31. august 2022