See artikkel räägib saest; Riho Sibula albumi kohta vaata artiklit Kahemehesaag (album)

Kahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ning tükeldamiseks, palkide ristisaagimiseks ja seinapalkidel nurgatappide lõikamiseks.

Kahemehesaag Mihkli Talumuuseumis

Seda saagi nimetati ka põikpuusaag (Saaremaal ja Hiiumaal), kärpsaag (Saaremaal ja Edela-Eestis)[1], plokksaag ja nurgasaag (palkide nurkamisel).[2]

Saag koosneb saelehest ja selle kummassegi otsa kinnitatud käepidemest. Esialgu olid saed sirge hammasvööga, 19. sajandil hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.

Laudu saeti palkidest samuti kahe mehe jaoks mõeldud saega ehk veidi erineva lauasaega.

Ajaloost muuda

Euroopas oli suursaag puusepatöödel tuntud 15. sajandist, varasemad teated selle sae Baltimaadel kasutamisest on pärit 17. sajandi keskelt. Senise aegaviitva ja puitu raiskava kirvetehnika asemel hakati metsatöödel suursaagi kasutama alles 18. sajandi teises pooles. Eesti talurahva hulgas sai kahemehesaag mõisate ja linnade vahendusel üldiseks 19. sajandi keskpaiku.[3]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Murdekaart. (vaadatud 20.09.2022.)
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. Lk 185
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2007. Lk 286

Kirjandus muuda

Välislingid muuda