Kahekroonine pangatäht

Kahekroonine pangatäht on 1992. aasta rahareformiga Eestis kasutusele võetud pangatäht.

Kahekroonised pangatähed trükiti 1992. aastal USA rahatrükikojas United States Banknote Company.

Esikülg muuda

Pangatähe esiküljel on kujutatud baltisaksa loodusteadlane, antropoloog, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (1792–1876). Ta sündis Eestis, töötas Königsbergis, Peterburis ja Tartus. Baer oli Vene Geograafiaseltsi asutaja ja selle esimene president. 1826. aastal avastas Baer imetajate (sh inimese) munaraku.

Tagakülg muuda

Pangatähe tagaküljel on vaade Tartu Ülikooli peahoonele. Hoone on ehitatud aastatel 1804–1809 arhitekt Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avati pidulikult 1809. aastal. Kolmekorruseline hoone on ehitatud kõrgklassitsistlikus stiilis ja paikneb tolleaegsele esindushoonele kohaselt tõstetud terrassil. Peafassaadi kuue sambaga portikusest on kujunenud Eesti kõrghariduse sümbol. Näha on ka Toomemäel asuv Tähetorn.

Turvamärgid muuda

Pangatähe paremal puhtal äärel on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mida näeb pangatähte vastu valgust vaadates.
Vertikaalselt paiknev läbipaistev hele turvaniit, millel on tumedate tähtedega korduv mikrotrükis tekst "EESTI PANK". Turvaniit on peidetud pangatähe paberisse ja seda näeb vastu valgust vaadates.
Ornamentaalse joone all on korduv mikrotrükis tekst "EESTI PANK", mis on palja silmaga nähtav tumeda joonena.
Ultraviolettvalguses roheliselt helenduv tähekombinatsioon nimiväärtusega keskel "E2P".
Allkirjad. President Rein Otsason, nõukogu liige Siim Kallas.
Pangatähe paberis on palja silmaga nähtavad sinist ja punast värvi turvakiukesed.
Pangatähe paberis on ultraviolettvalguses siniselt helenduvad turvakiukesed.
Seitsmekohaline seerianumber, mille ees on kaks tähte ladina tähestikust, asub pangatähe esiküljel all vasakul ja ülal paremal horisontaalasendis. All vasakul olev seerianumber helendub ultraviolettvalguses roheliselt.