Ava peamenüü

1932. aastal vermitud kahekroonine münt on Eesti Vabariigi esimene meenemünt.

Kaks krooni
(Eesti Vabariik)
Väärtus 2 krooni
Kaal 12 g
Läbimõõt 30 mm
Serv Sile
Materjal Ag50Cu35Zn10Ni5
Vermitud 1932
Tiraaž 100 000
Avers
Kujundus Eesti Vabariigi suur riigivapp
Kujundaja Günther Reindorff
Revers
Kujundus Tartu Ülikooli peahoone
Kujundaja Georg Westenberg

Mündiga tähistati Tartu Ülikooli asutamise 300. aastapäeva ning neid vermiti Riigi Trükikojas 100 000 tükki.

Numismaatikute hulgas on münt tuntud "Ülikool".

Münt oli mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes, kuid kuna rahvas hoidis neid münte mälestuseks, siis oli Eesti Pank sunnitud sularahavajaduste rahuldamiseks emiteerima täiendavalt nn tavalisi, Toompea lossiga kahekrooniseid münte. Et vältida järsku rahahulga suurenemist üle Rahaseaduses määratud ulatuse, tuli antud meenemündi kasutamine seadusliku maksevahendina lõpetada – nii oligi see münt rahana kasutusel vaid veidi üle kahe aasta, 30. juunist 1932 kuni 15. detsembrini 1934.

KujundusRedigeeri

Münt on hõbehalli värvi ja kaalub 12 grammi, läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on sile.

AversRedigeeri

Günther Reindorffi kujundatud esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, sõnad "Eesti Vabariik" ja vermimise aasta "1932".

ReversRedigeeri

Georg Westenbergi kujundatud tagaküljel on Tartu Ülikooli peahoone legendiga "UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632–1932" ning nimiväärtus "2 krooni".

Vaata kaRedigeeri